3-04-315/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-2323/04

Otsuse kuupäev 27.12.2004

Kohtunik Elle Kask

Kohtuasi S.S.i kaebus As Falck Eesti 11.06.2003 viivistasu otsuse nr 003961 ja Tallinna Kommunaalameti 15.09.2004 vaideotsuse nr 7-8/04/3197 tühistamisnõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 09.12.2004

Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja S.S. ning AS Falck Eesti ja Tallinna Linnavalitsuse ühine esindaja Paavo Paal

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, sellest halduskohut teavitades 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Arvo Lindvest koostas 18.06.2003 kell 11.08 viivistasu otsuse nr 003961, mille kohaselt mootorsõiduk Nissan reg.märgiga 543 MCA oli pargitud asukohaga Kentmanni 15 maja vastas tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.

Kaebuse esitaja S.S. esitas 09.08.2004 Tallinna Kommunaalametile vaide 18.06.2003 viivistasu otsusele nr 003961.

Tallinna Kommunaalamet võttis vaide menetlusse ning 15.09.2004 vaideotsusega nr 7- 8/04/3197 jättis vaide rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse ja selle täienduste kohaselt S.S. parkis sõiduki Nissan Kentmanni tn-l 18.06.2003. Kaebuses väidetakse, et S.S.il oli tol päeval parkimise eest nõuetekohaselt tasutud, seega parkimise õigus oli tekkinud Kaebuses märgitakse, et S.S.il on tavaliselt autos hästi suur pakk pileteid klaasi taga ning parkimisel ta märgistab järgmised piletid ning lisab nad teistele. Kaebuse esitaja arvates võis olla, et parkimiskontrolör ei märganud teist märgistatud piletit. Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud viivistasu otsuse kätte kohtutäituri vahendusel. Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, haldusakti menetlemise korda on oluliselt rikutud, seega viivistasu otsus ei ole õiguspärane. Kaebuses väidetakse, et kaevatav vaideotsus ei vasta seadusele, ei ole kontrollitav ega järgitav ning selle on teinud vale organ. Vaiet lahendavaks organiks on Tallinna Linnavalitsus, kes teostab järelevalvet Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Linnakantselei tegevuse üle. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud viivistasu otsuse ja vaideotsuse tühistamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Kaebuse esitaja S.S. oli parkinud talle kuuluva sõiduki tasulise parkimise alas Kentmanni tnl. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.4 esimese lause kohaselt peab pargitud sõidukile olema paigutatud nähtavalt parkimistasu maksmist tõendav dokument. Seega kaebaja ei täitnud Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud parkimiskorralduse nõudeid. Vastustajate esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohalike maksude seaduse § 5 p 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. Vastavalt Kohalike maksude seaduse §-le 141 lg 2 parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub Liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Liiklusseaduse (LS) §-s 50 on sätestatud parkimise korraldamine. LS § 50 lg 5 kohaselt teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise ning tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 501-503 sätestatut. Vastavalt LS §-le 50 lg 1 parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimiseks. LS § 501 lg 1 alusel antakse kohalikule omavalitsusele õiguse oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Parkimistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse vastavalt LS §-le 501 lg 5. Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (LS § 502 lg 1). Liiklusseaduse nimetatud säte võimaldab määrata viivistasu üksnes siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud, kuid eelnev ei tähenda, et prkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saa parkimise õigust tõendava dokumendi puudumise või selle mittenõuetekohase eksponeerimise korral viivistasu määramise otsust üldse koostada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-14-04 18.11.2004). Viimatinimetatud Riigikohtu lahendi alusel tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.4 teine lause.

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on kehtestatud parkimistasu vastavalt määruse lisale. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks käesolevas määruses sätestatud korras maksumaksja poolt maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus (p 1.1). Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires (p 3.1). Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest (p 4.1). Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest (p 4.2). Nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana (p 4.4 esimene lause, mis ei ole tunnistatud põhiseadusevastaseks).

Tallinna Linnavolikogul on õigus kehtestada parkimise õigust tõendava dokumendi (nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis) sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha täies ulatuses nähtavana ja loetavana paigaldamise nõue.

Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtetstatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saaks nimetatud eeldusest lähtuda, ei saaks ta parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia (RK lahend nr 3- 4-1-14-04). Riigikohus on ka oma varasemas lahendis leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne ( RK 22.02.2001 otsus nr 3-4-1-4-01).

Käesolevas haldusasjas tuleb kindlaks teha, kas parkimisjärelevalvet teostava isiku poolt kontrollimise läbiviimise ajal oli sõidukis nähtaval kohal parkimispilet või muu parkimistasu maksmist tõendav dokument.

Parkimise eest tasumise tõendina on kohtule esitatud ühekordne Tallinna parkimispilet, millel on kustutatud kuupäev 18.juuni 2003 ja kellaaeg 11.00. Vaidlustatud viivistasu otsusest nähtuvalt on sõidukit kontrollitud kell 11.08. Kui kontrollimise ajal kell 11.08 oleks parkimispilet sõidukis olnud nõuetekohaselt paigutatud nähtavale kohale, puuduks kontrolöril alus viivistasu otsuse tegemiseks. Käesoleval juhul tagasiulatuvalt ei ole võimalik tuvastada, kas ühekordne parkimispilet võis olla sõidukis teiste piletite hulgas, nagu väidab kaebaja. Kohus leiab, et kaebaja sellekohane väide on paljasõnaline ning tõendamata. Kaebuses toodud põhjendused ei ole kohtu hinnangul veenvad. Sõiduki juht peab eelkõige ise olema hoolas ja asetama parkimistasu maksmist tõendava dokumendi nähtavale kohale, see on eelkõige tema enda huvides ning aitab ära hoida hilisemad vaidlused. Kohtu hinnangul käesoleval juhul viivistasu otsuse tegemise tingis asjaolu, et sõidukis ei olnud nähtaval kohal nõuetekohaselt eksponeeritud parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti, seega kontrollijal ei olnud kohapeal kontrollimise läbiviimise ajal võimalik veenduda avalikus tasulises parkimisalas pargitud mootorsõiduki eest parkimistasu maksmises. Kohus leiab, et kaebusele lisatud ühekordse parkimispileti koopia ei ole tõendiks, mis tagasiulatuvalt kinnitaks käesolevas haldusasjas olulist tähtsust omavat asjaolu, et S.S. tasus parkimise eest just viivistasu otsuses märgitud parkimiskohaga seonduvalt, seda parkimispiletilt ei nähtu, samuti ei nähtu sellelt auto marki ega reg.numbrit. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 15 lg 3 kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega ning kohtu hinnangul need tõendid peavad suutma veenda kohut kaebaja väidete õigsuses.

Vastustajate esindaja taotles 09.12.2004 kohtuistungil tunnistajana üle kuulata parkimiskontrolör Arvo Lindvesti paarimehe J.K.i. Kohus rahuldas taotluse ning alustas tuunistaja ülekuulamist vande all. Tunnistaja J.K.i ülekuulamise alguses selgus, et tunnistaja oli eelnevalt tutvunud kaebusega ja toimiku materjaliga. Kohus koheselt peale sellest teadasaamist katkestas tunnistaja ülekuulamise. Selgituseks vastustajate esindajale kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja ei ole protsessiosaline ning tal puudub õigus tutvuda haldusasja (k.a tsiviil-ja kriminaalasja) materjaliga, vastasel juhul kaotaks tunnistaja institutsioon igasuguse mõtte. Tunnistaja roll kohtumenetluses seisneb üksnes selles, et ta annab kohtus oma ütlused vande all temale teadaolevate faktiliste asjaolude kohta.

Tallinna Kommunaalamet võttis vaide menetlusse, leides, et tähtaeg 18.06.2003 koostatud viivistasu otsuse tegemiseks ei ole mööda lastud ning pidas võimalikuks vaiet menetleda tähtaegsuse küsimust tõstatamata.

Kohus peab vajalikuks juhtida Tallinna Linnavalitsuse tähelepanu väga olulisele asjaolule nagu seda on hea haldustava ja selle järgimine haldusmenetlust läbiviiva haldusorgani poolt. Haldusmenetluse nõuded ja kord on sätestatud Haldusmenetluse seaduses (HMS). Vaidemenetlus on sätestatud Haldusmenetluse seaduse 5.peatükis. Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile (HMS § 74). Vaide esitamise tähtaeg on sätestatud HMS §-s 75. Sisuline vaidemenetlus lõpeb vaideotsuse tegemisega vastavalt HMS §-le 86. Mingit n-ö teatise vormi see ette ei näe, ka mitte lihtmenetluse korras. Parkimiskorra rikkumine on küll spetsiifiline rikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras, kuid see ei tähenda veel, et ka vaidemenetlus selles osas on mingi spetsiifiline ja erandlik menetlus. Siinkohal võib kõne alla tulla vaidemenetluse läbiviimine lihtsustatud korras, kuid mitte mingil juhul HMS nõudeid eirates.

Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kohus möönab, et vaidemenetluses tehtud n-ö teatis ei vasta vaideotsusele kehtestatud nõuetele, kuid kohtu hinnangul üksnes see asjaolu ei saa olla aluseks vaidlustatud akti tühistamisele. Ka menetlusnormide rikkumised, mis ei mõjutanud asja otsustamist, ei tingi akti tühistamist.

Liiklusseaduse § 503 lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla-või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. S.S. realiseeris temale antud õiguse ning pöördus vaidega Tallinna Linnavalitsuse poole. Vaide vaatas sisuliselt läbi Tallinna Linnavalitsuse üks ametitest-Tallinna Kommunaalamet-, mis iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Õiguste rikkumisena võiks vaadelda näiteks esitatud vaide läbivaatamatult tagastamist seaduses ettenähtud aluse puudumisel vms.

Kohus jättis tähelepanuta kaebuses ja selle täienduses loetletud toimingud, mis on seotud täitemenetlusega, kuna halduskohtul puudub pädevus täitemenetlustoimingute läbivaatamiseks ja nendele hinnangu andmiseks (üldkohtu pädevus).

Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks.

Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud viivistasu otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6; §-st 31 lg 1, 4 ja 5, kohus o t s u s t a s :

Jätta S.S.i kaebus rahuldamata.

Elle Kask Kohtunik