3-04-298/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Haldusasja number: 3-2294/2004 Otsuse kuupäev:

Tallinnas, 13.12.2004 Kohus:

Tallinna Halduskohus Kohtunik:

Sirje Tromp Haldusasi: E.J. kaebus Tallinna Kesklinna eluasemekomisjoni 02.09.2004 otsuse tühistamise ning kaebaja munitsipaaleluruumi taotlejana arvelevõtmiseks kohustamise nõudes Kohtuistungi toimumise 02.12.2004 aeg: Kohtuistungil osalejad: Kaebuse esitaja E.J. seaduslik esindaja Olga Korsakova ning Tallinna Kesklinna Valitsuse volitatud Esindaja K.Koolberg.

Asjaolud

Vastavalt 26.03.2003 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusele päris E.J., ik XXXXXXXXXXX, oma 25.11.2002 surnud vanaema M.V.e pärandvarana kasutusõiguse Tallinnas, aadressil L.Koidula XX-XX asuvale korterile vastavalt M.V.e ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel 01.11.99 sõlmitud eluruumi üürilepingule nr 367/K. Tallinna Kesklinna vanema 17.11.2003 korraldusega nr 1042 otsustati, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §321 lõikest 5 ning arvestades testamendijärgset pärimisõiguse tunnistust, 06.01.2003 notari poolt tõestatud pärandi vastuvõtmise avaldust, Tallinna Elamumajandusameti 05.11.2003 kirja nr 1-8/455 ning alaealise E.J. seadusliku esindaja O.Korsakova avaldust, lugeda M.V.e ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel 01.11.99 sõlmitud eluruumi üürilepingust nr 367/K tulenevad õigused ja kohustused üle läinuks pärijale E.J.le, kelle seaduslik esindaja on O.Korsakova. Nimetatud korralduse alusel vormistati L.Koidula XX-XX eluruumi üürilepingu lisa E.J. üürilepingusse astumise kohta. Mõtteline osa L.Koidula XX elamust on tagastatud omandireformi käigus. Tagastamise õiguspärasus on vaidlustatud kohtus ning kohtuvaidlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. 08.03.2004 esitas E.J. Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse, milles palus end arvele võtta munitsipaaleluruumi taotlejana. Soovi põhjendas E.J. sellega, et M.V. oli arvele võetud munitsipaaleluruumi taotlejana ning kaebuse esitaja päris vastava õiguse. Tallinna Kesklinna Valitsuse 30.03.2004 kirjaga teavitati kaebajat sellest, et tema avaldus jäeti Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjonis 24.03.2004 rahuldamata. Otsust põhjendati sellega, et E.J. ei elanud eluruumis selle tagastamise hetkel. Eluasemekomisjoni otsuse kohaselt on ainult konkreetsel üürnikul, kes elas eluruumis selle tagastamise hetkel,

2 õigus taotleda tagastatud eluruumide üürnikuna arvele võtmist munitsipaaleluruumi saamiseks. 04.06.2004 pöördus E.J. seaduslik esindaja O.Korsakova avaldusega Tallinna Kesklinna Valitsuse poole, selgitades asjaolusid ja paludes uuesti võtta E.J. arvele munitsipaaleluruumi taotlejana. Nimetatud avaldusele vastas Tallinna Kesklinna Valitsus 08.09.2004 kirjaga nr 9- 12/03/61 XXII eitavalt, viidates, et eluasemekomisjoni 02.09.2004 otsuse kohaselt puudub õiguslik alus kaebuse esitaja arvele võtmiseks munitsipaaleluruumi taotlejana.

Kaebuse motiivid ja nõue

Kaebuse esitaja leiab, et eluasemekomisjoni 02.09.2004 otsus on õigusvastane järgmistel põhjustel:

1. Komisjon tõlgendab vääralt ja kitsendavalt VÕS §321 lg 5, ORAS §121 lg 11 ning pärimisseaduse §2 koosmõju. VÕS §321 lg 1 ja lg 5 kohaselt astub üürniku pärija üürilepingusse üürniku asemele, st pärib eluruumi kehtivast üürilepingust tulenevad üürniku õigused ja kohustused. ORAS §121 lg 11 kohaselt laienevad ORAS §121 sätted üürisuhetele, mille pooleks olev üürnik elas eluruumis selle tagastamise hetkel. ORAS §121 reguleerib üürilepingu kehtivust tagastatud elamus, sh lepingu pikenemist, ülesütlemist, kulutuste hüvitamist. Tõlgendades ORAS §121 lg 11nii, nagu seda teeb vastustaja, seostades ORAS §121 kehtivuse kitsalt konkreetse üürniku isikuga, mitte kui üürisuhte poolega, jääks tagastatud elamus üürniku surma korral üürilepingusse astunud isiku õigused kaitseta.. Kaebaja leiab, et üürilepingut tuleb tõlgendada viisil, mille kohaselt osundatud paragrahvis märgitud õigused ja kohustused laienevad üürisuhtele ja ei ole personaalselt seotud üürniku isikuga.

2. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punktid 3.2.1. ja

3.2.2. sätestavad korra, mille kohaselt võetakse arvele tagastatud või tagastatavas eluruumis elavad isikud tingimusel, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist. Üürilepingu, millesse astus E.J., alusel alustati eluruumi kasutamist enne elamu tagastamist. Ka märgitud kord ei seo arvele võtmist konkreetse üürniku isikuga. Eeltoodust lähtuvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 02.09.2004 otsus – keelduda E.J. arvelevõtmisest munitsipaaleluruumi taotlejana on vastuolus seadusega ning rikub E.J. seadusega kaitstud õigust eluasemele. Kaebaja palub nimetatud otsus tühistada ning kohustada vastustajat võtma E.J. arvele munitsipaaleluruumi taotlejana.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on põhjendamatu.

Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punkti 3 kohaselt peetakse eraldi arvestust eluruumi mitteomavate, tagastatud eluruumide üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute osas. Tagastatud eluruumide üürnikena võetakse arvele isikuid, kes kasutavad üürilepingu alusel eluruumi, mis on tagastatud ORAS kohaselt tingimusel, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist ning avaldus

3 eluruumi üürimiseks on esitatud enne 01.03.2003, samuti isikud, kes kasutavad õigusvastaselt võõrandatud eluruumi, mille tagastamise menetlus on pooleli, tingimusel, et avaldus eluruumi üürimiseks on esitatud enne 01.03.2003. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja E.J. nimetatud korra punktis 3 sätestatud kriteeriumidele ei vasta. ORAS ORAS §121 lg 11 kohaselt laienevad paragrahvi sätted üürisuhtele, mille pooleks olev üürnik elas eluruumis elamu tagastamise hetkel. Käesoleva paragrahvi alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut pikendada EV elamuseaduse §-de 32 ja 33 alusel. Käesolevas lõikes nimetatud juhtudel ei kohaldata üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu sätteid.

Kaebuse esitaja M.V.e lapselapsena omandas 26.03.2003 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel oma vanaema kasutuses olnud L.Koidula XX-XX eluruumi kasutusõiguse. Kuigi üürilepingus (p 10.3) on üürniku surma korral üürilepingusse astumise nõudeõigus seatud sõltuvusse lahkunud üürnikuga kooselamise faktist, on tulenevalt VÕS, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §12 lg 3 kaebajale võimaldatud üürilepingusse astumine aadressil L.Koidula XX-XX.

Üürilepingust ei tulene õigust munitsipaaleluruumi üürimist taotlejana arvelevõtmiseks. Nimetatud õigus tuleneb ORAS-est ning on seotud konkreetse isikuga, kes elas korteris tagastamise hetkel ning omab seetõttu õigust riigi või kohaliku omavalitsuse poolt eraldatavale elamispinnale. Pärimisseaduse §2 kohaselt pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on pärandvaraks kasutusõigus korterile ning üürilepingusse astumisega on see õigus realiseerunud. Munitsipaaleluruumi taotlejana arvelevõtmine on õigus, mis seadusest tulenevalt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning seetõttu ei laiene kaebajale. Kaebaja omas elamispinda ka enne M.V.e surma aadressil Liivalaia XX-XX. Nimetatud korter on erastatud kaebaja isale K.J.le. Seega on kaebaja seadusliku esindaja suhtes realiseerunud õigushüve saada üürilepingu alusel kasutatava korteri omanikuks. Kaebaja ja tema ema kaasomandis on kinnistusraamatu andmetel ka elamumaa Tallinnas suurusega 1106 m2 , mistõttu ei saa kaebajat lugeda õigustatud subjektiks ka sotsiaalhoolekande seaduse §14 mõttes. Kaebaja arvele võtmine ja selle alusel temale munitsipaalkorteri eraldamine ilma seadusest tuleneva aluseta oleks põhjendamatu ning vastuolus ORAS mõtte ja eesmärgiga. Kaebaja ei ole ORAS kohaselt õigustatud subjekt lisaks eeltoodule ka veel põhjusel, et elamu mõtteliste osade tagastamine õigustatud subjektile on kohtulikult vaidlustatud. Seega ei ole käesoleval ajal lahendatud veel vaidlusaluse elamu omandiküsimus ning seetõttu ei ole kaebaja ORAS tähenduses isik, kes elaks tagastatud elamus.

Vastustaja palub jätta E.J. kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

4 E.J. kaebus ei ole põhjendatud.

Haldusasjas esitatud materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja E.J. omandas 26.03.2003 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel oma vanaema M.V.e kasutuses olnud eluruumi asukohaga L.Koidula XX-XX kasutusõiguse. M.V. kasutas eluruumi Tallinna Kesklinna Valitsusega 01.11.99 sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 367/K alusel. E.J.ga sõlmitud üürilepingu lisa alusel on nimetatud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud kaebuse esitajale. Kaebaja on asunud oma vanaemale kuuluvasse korterisse elama ja on ennast sellel aadressil registreerinud ka rahvastikuregistri andmebaasis 19.11.2003.

Üürilepingu kehtivusega seotud küsimused tagastatud elamus on reguleeritud ORAS §-s §121. ORAS § §121 lõike 11 kohaselt laienevad nimetatud paragrahvi sätted üürisuhtele, mille pooleks olev üürnik elas eluruumis elamu tagastamise hetkel. Käesoleva paragrahvi alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut pikendada Eesti Vabariigi elamuseaduse §-de 32 ja 33 alusel. Käesolevas lõikes nimetatud juhul ei kohaldata eluruumi üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu sätteid.

Käesoleval juhul ei ole tõendatud kaebaja kuulumine ORAS § §121 lõikes 11 sätestatud isikute ringi, kuna ei ole tõendatud kaebuse esitaja elamine L.Koidula XX-XX eluruumis elamu või selle mõtteliste osade tagastamise hetkel. Samuti ei ole kuni käesoleva ajani selge, kas tegemist on tagastatud elamu või selle mõttelise osaga ORAS tähenduses, kuna kohtulik vaidlus elamu tagastamise õiguspärasuse üle õigustatud subjektile ei ole käesoleva kohtuvaidluse toimumise ajaks veel lõppenud.

Kui L.Koidula XX elamu mõtteline osa, milles paikneb kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatav korter nr 7, ei kuulu tagastamisele, siis on ainetu ka vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja tuleb arvele võtta munitsipaaleluruumi taotlejana kui tagastatud eluruumi üürnik. Asja kohtulik arutamise käigus avaldas kaebaja seaduslik esindaja, et kaebuse esitaja tegelikuks eesmärgiks ei olegi taotleda linnalt munitsipaaleluruumi, vaid ta soovib omandada üürilepingu alusel kasutatavat L.Koidula XX-XX korterit.

Arvelevõtmist munitsipaaleluruumi üürimiseks taotleb kaebaja juhuks, kui elamu (või selle mõtteline osa) siiski kuulub tagastamisele.

Kaebuse esitaja ei vasta ka Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 (lisa 3) kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punktis 3 sätestatud kriteeriumidele, mille alusel võivad Tallinna linnalt taotleda eluruumi üürimist tagastatud eluruumide üürnikud (korra punktid 3.2.1. ja 3.2.2.). Kuigi korra punkti 3.2.2. kohaselt võib tagastatud eluruumi üürnikuna arvele võtta ka isiku, kes kasutab õigusvastaselt võõrandatud eluruumi, mille tagastamise menetlus on pooleli, tingimusel, et avaldus eluruumi üürimiseks on esitatud enne 01.03.2003, on ka sellisel juhul tulenevalt ORAS-st tingimuseks asjaolu, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist.

Õigusliku aluseta on kaebuse esitaja väide, et tema õigus munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks tuleneb üürilepingust, millesse astudes ta on üle võtnud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kaebaja sellist õigust üürilepingust ei tulene. Kaebaja vastav õigus saab tuleneda üksnes ORAS-st ning see on seotud konkreetse isikuga, kes elas korteris selle tagastamise hetkel ja omab sellest tulenevalt õigust kohaliku omavalitsuse poolt eraldatavale elamispinnale, mitte aga üürilepinguga, mille alusel alustati eluruumi kasutamist. .

5 Kaebuse esitaja on oma vanaema M.V.e pärijana omandanud L.Koidula XX-XX eluruumi kasutusõiguse ning see õigus on realiseerunud tema astumisega M.V.e ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel 01.11.99 sõlmitud eluruumi üürilepingusse nr 367/K üürnikuna M.V.e asemel. M.V. oli tagastatud eluruumi üürnikuna, kes elas eluruumis selle tagastamise ajal, võetud arvele munitsipaaleluruumi saamiseks. Eluruumi saamiseks võetakse arvele konkreetne isik, seega oli eluruumi taotlejana arvelevõtmine otseselt seotud M.V.e isikuga, mitte aga sellega, et üürilepingu, millesse astus pärijana E.J., alusel alustati eluruumi kasutamist enne elamu tagastamist. Vastavalt pärimisseadusele ei kuulu pärandi hulka pärandaja õigused ja kohustused, mis tulenevalt seadusest või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kaebuse esitajal puudub seadusest tulenev õigus taotleda enda arvelevõtmist munitsipaaleluruumi saamiseks M.V.e asemel. Kohus nõustub vastustaja väitega, et E.J. ei kuulu ka isikute hulka, kellel on õigus taotleda Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist mõnel muul Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruses nr 56 sätestatud alusel, kuna ta ei vasta nimetatud määruses sätestatud kriteeriumidele. Enne asumist L.Koidula XX-XX eluruumi peale oma vanaema M.V.e surma omas kaebaja elamispinda aadressil Liivalaia XX-XX. Nimetatud elamispinna erastas kaebaja isa K.J., kes suri 1998.a. Vastustaja poolt esitatud tõendite kohaselt on kaebaja ja tema ema O.K. omandis ka Tallinnas asuv elamumaa suurusega 1106 m2 . Seega on põhjendatud vastustaja väide, et kaebaja ei kuulu ka vähekindlustatud, puuetega või muudel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel abivajavate isikute hulka, kes ise ei ole suutelised ega võimelised endale ja oma perekonnale eluruumi tagama ning kellele on seetõttu tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 14 kohustatud andma eluruumi kohalik omavalitsusorgan.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja arvelevõtmine munitsipaalkorteri saamiseks on põhjendamatu, kuna selleks puudub seaduslik alus.

E.J. kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg 1 p 6 ning §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus

o t s u s t a s :

Jätta E.J. kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

S.Tromp kohtunik

6