3-04-99/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eestistuja Silvia Truman, liikmed Lauri Madise ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 25.november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/336/05 Haldusasi Ursula Kutseri kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti II pensioniosakonna 15.04.2004 otsuse nr 6 TL 16-5/5 tühistamiseks ja Ursula Kutserile politseiametniku pensioni määramiseks kohustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.09.2004 otsus haldusasjas nr 3- 1478/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Ursula Kutseri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2005 Menetlusosalised Kaebaja Ursula Kutser, esindaja adv Martin Tamme Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan

RESOLUTSIOON

Jätta Ursula Kutseri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.09.2004 otsus haldusasjas nr 3-1478/2004 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ursula Kutser vabastati politseiteenistusest 29.08.1997 47 aasta vanuselt. Tema politseiteenistuse staaž on 20 aastat, 6 kuud ja 25 päeva.

1.04.2004 esitas U. Kutser Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile avalduse politseiametniku pensioni määramiseks.

2-3/336/05

2(5) Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti II pensioniosakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensioniamet) 15.04.2004 otsusega nr 6TL16-5/5 otsustati mitte määrata U. Kutserile politseiametniku pensioni. Otsuse põhjenduse kohaselt ei ole taotlejale võimalik politseiametniku pensioni määrata, sest ta vabastati politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist.

Kaebuses halduskohtule palus U. Kutser tühistada Pensioniameti 15.04.2004 otsus ja kohustada vastustajat määrama kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaebuse esitajale politseiametniku pension politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg 1 ja § 244 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates pensioniavalduse esitamisest 01.04.2004. Kaebuse kohaselt näeb PolTS § 211 lg 1 politseiametniku pensioni tekkimise eeldusena ette kaks tingimust: vähemalt 20 aastat staaži ja 50-aastaseks saamine, millised nõuded olid kaebajal täidetud. 50-aastaseks saamisel politseiteenistuses töötamise nõue ei tulene õigusaktidest ja sel põhjendusel pensioni määramisest keeldumine on põhjendamatu. Politseiametniku mõistet kasutab PolTS ebaühtlaselt ega tähista sellega üksnes käesoleval hetkel politseiteenistuses olevat isikut (§ 212 lg 2, lg 10 ja lg 11, § 21 lg 3 p-d 2 ja 3, § 52 lg 5). Sellisele seisukohale jõudis ka kohus haldusasjas nr 3- 349/04. Eripension on olemuselt tasuks teatud ajaperioodil vastavas asutuses või ametis isiku tehtud töö eest, mitte tasuks vastavas ametis teatud vanusesse jõudmise eest. Kaebaja suhtes rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka juhul, kui nõustuda vastustaja tõlgendusega PolTS § 211 lg 1, oleks vastav säte selgelt ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes ja tuleks jätta vastava piirangu osas kohaldamata. Vastustaja seisukoht, mille kohaselt politseiametniku pensioni saamise õigus eeldab ka politseiametnikuna töötamist 50-aastaseks saamisel, on vastuolus eripensionite olemusega.

Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Politseiametnik ei saa olla isik, kes ei ole politseiteenistuses, ja õigus pensioni taotleda on üksnes isikutel, kes töötavad politseiametnikena ja saavad politseiametnikena 50-aastaseks. Kui isik enne 50-aastaseks saamist politseiteenistusest lahkub, ei teki tal vastavalt PolTS-le õigust taotleda politseiniku pensioni. Kaebuse esitaja vabastati politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist, mistõttu puudub tal õigus politseiametniku pensioni taotlemiseks.

Tallinna Halduskohtu 08.09.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Pensioniameti II pensionikomisjoni 15.04.2004 otsus nr 6TL16-5/5 on seaduslik ja antud kooskõlas PolTS § 211 lõikega 1. PolTS §-d 211- 214 jõustusid 01.01.2002 (koos § 51 lõigetega 6, 7 ja 8) ning nendega sätestati uus riikliku pensioni eriliik - politseiametniku pension. PolTS § 211 lg 1 sätestab: “Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.“ PolTS § 51 lg 6 andis isikutele, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 01.03.1991 ja saavad riiklikku pensioni, õiguse taotleda kuni 01.01.2003 pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks, kui nad vastavad PolTS § 211 tingimustele. Seega PolTS § 211 lg-st 1 tulenevalt tekib õigus politseiametniku pensionile vaid politseiametnikul. PolTS § 3 lg 1 kohaselt on politseiametnik politseiteenistuses olev isik. Kuna kaebaja vabastati politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist ja enne politseiametniku pensioni reguleerivate sätete jõustumist, siis ei tekkinud tal õigust politseiametniku pensionile PolTS § 211 alusel. Vastustaja seisukohta, et PolTS § 211 lg 1 alusel on politseiametniku pensioni õigus taotleda vaid teenistuses olevatel ja teenistuse ajal 50-aastaseks saanud politseiametnikel, kinnitavad ka väljateenitud aastate pensionide seaduse, PolTS ja politseiseaduse muutmise seaduseelnõude seletuskirjad ja Riigikogu stenogrammid, samuti näitab seda eelarveliste vahendite planeerimine. PolTS-s tehtud muudatuste eesmärgiks oli väljateenitud pensionide seaduses politseiametnike suhtes sätestatu piiramine PolTS §-ga 211 selliselt, et siduda ka politseiteenistuses olevate isikute puhul pensioniõigus teatud

2-3/336/05

3(5) vanusesse jõudmisega ja täpsustada sellega väljateenitud aastate pensionide seaduse §-s 12 politseiametnike suhtes sätestatut. Väljateenitud aastate pensionide seaduse §-st 1 järelduvalt ei lähtuta väljateenitud aastate pensioni määramisel ainuüksi asjaolust, et isik on teatud aja töötanud asutuses või ametis, vaid oluliseks on ka teised lähtekriteeriumid – kutsealase töövõime vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Seadusest ei järeldu, et kutsealane töövõime väheneks teatud ajaperioodi töötamise järel, vaid seadusandja on arvestanud tegurite – töötamise aeg ja vanusepiir koosmõjuga.

Kaebuse esitaja on ekslikult samastanud pensioni määramise ja maksmise, väites, et kuna politseiametniku pensioni politseiametniku ametikohal töötamise korral ei maksta, et saaks pensioniameti tõlgenduse korral keegi pensioni. Kaebaja osundatud siseministri 08.01.2002 määrus nr 6 ja 13.05.2002 määrus nr 71, millega osaliselt muudeti esimesena nimetatud määrust, omavad tähtsust pensioni ümberarvutamisel tekkinud vaidlustes. Kaebuse esitajale ei ole riiklikku pensioni määratud, mida oleks võimalik ümber arvutada. Kohus ei leidnud, et politseiametniku pensioni määramisel PolTS § 211 sätestatud tingimustel rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi või oleks tegemist ebaproportsionaalse piiranguga.

Ebavõrdse kohtlemisega oleks tegemist siis, kui asjas oleks tuvastatud, et kaebuse esitajat on koheldud erinevalt võrreldes teiste samasse gruppi kuuluvate isikutega. Samuti on normis sisalduvad piirangud sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes. Seadusandja on nähtuvalt PolTS ja politseiseaduse muutmise seaduse seletuskirjast ja Riigikogu stenogrammidest eelnõu arutamisel pidanud seadusemuudatusega silmas politseiametnikele lisastiimuli andmist siduda suurem osa oma eluaja teenistusest politseiteenistusega. Samuti nähtub stenogrammidest, et vanemate politseiametnike 50-aastaselt pensionile lubamine ja samas PolTS § 211 lg 4 kohaselt ajavahemikul 01.03.1991-01.09.1994 politseis töötatud aja kolmekordselt staaži hulka arvamine annab politseisse tulnud noorematele politseiametnikele karjäärivõimaluse ja seega teenistusalase perspektiivi, mis samuti on suunatud isikute huvitatuse tõstmisele pikemaks seotuseks politseiteenistusega.

Reeglina ei oma seadus, sealhulgas mingite hüvede ja sotsiaalsete garantiide ettenägemist sätestavas osas, tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud, kui seda ei ole eraldi märgitud rakendussätetes. PolTS § 51 lg 6 kaudu on antud ametihüve sätestavale normile tagasiulatuv mõju isikute suhtes, kes normi jõustumise ajal enam politseis ei töötanud, kuid vastasid rakendussättes märgitud tingimustele. Kaebuse esitaja suhtes saanuks PolTS pensioni määramist käsitlev põhisäte (PolTS § 211) kuuluda rakendamisele rakendussätte kaudu, viimases toodud tingimustele kaebuse esitaja aga ei vasta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

U. Kutseri apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks asjas kantud kohtukulud. Apellant leiab, et kohtu seisukoht politseiametniku mõiste kasutamise kohta ei tulene PolTS-st. PolTS § 211 lg 2, lg 10 ja lg 11; § 21 lg 3 p 2 ja p 3 ja § 52 lg 5 sisaldavad fraasi kes on politseiteenistusest vabastatud eesmärgiga siduda konkreetne vastavas normis sisalduv õiguslik tagajärg isiku politseiteenistusest vabastamise faktiga, mitte subjekti määratlemisega. PolTS § 211 lg

1 puhul aga selline vajadus puudub kuivõrd õigusliku tagajärje määrab ära see, et isik: 1) on või on olnud politseiametnik, 2) tal on vähemalt 20-aastane staaz ja 3) ta on saanud 50-aastaseks. PolTS § 211 lg 1 täiendiga politseiteenistusest vabastatud subjekti puudumine ei välista sätte laienemist politseiteenistusest vabastatud isikutele. Kohus on hinnanud tõendeid vääralt. Seaduseelnõu seletuskiri koos eelnõu rahalise mõju arvestusega ei anna adekvaatset ülevaadet seadusandja tahtest. Siseministeeriumi seisukohad on vastuolulised, kuna siseminister andis algselt välja 08.01.2002 määruse nr 6 „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra“, mille § 2 lg 6 sätestas üheselt, et politseiametniku pensionile ei teki õigust isikul,

2-3/336/05

4(5) kes on teenistusest vabastatud enne 50-aastaseks saamist ning mis vastas täielikult ka Siseministeeriumi koostatud eelnõu 476 SE seletuskirjale. Seejärel tunnistas siseminister 13.05.2002 määrusega nr 71 määruse nr 6 § 2 lg tagasiulatuvalt alates 01.2002. kehtetuks põhjusel, et kehtestatud piirang on vastuolus PolTS-ga, kuid väidab jätkuvalt, et õiguslik olukord ei muutunud ning tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud sättes sisalduv põhimõte kehtib edasi. Seadusandja tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda eelkõige PolTS süstemaatilisest tõlgendamisest, mitte Siseministeeriumi koostatud seaduseeelnõu seletuskirjast. Kohtu käsitlus võrdse kohtlemise põhimõttest on põhjendamatult kitsas. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks tuleb lugeda ka nn ebavõrdsete kohtlemist võrdselt. Ebaproportsionaalne on kord, mis ei seo õiguse tekkimise võimalikkust staaži ja vanusega, vaid lisaks töötades teatud vanuse piiri ületamisega. Seaduse tagasiulatuva jõu küsimust käesoleval juhul ei tõusetu ning ekslik on kohtu seisukoht, et kaebajale politseiametniku pensioni võimaldamine tähendaks PolTS §-le 211 lg-le 1 tagasiulatuva jõu andmist. Isikutel, kellel oli PolTS § 211 lg 1 ettenähtud staaž ja kes said 50-aastaseks enne PolTS § 211 lg 1 jõustumist, tekkis õigus pensionile PolTS § 211 lg 1 jõustumise hetkest; isikutel, kes said 50-aastaseks pärast PolTS § 211 lg 1 jõustumist, tekkis õigus politseiametniku pensioni saamiseks 50-aastaseks saamisel nagu kaebajal. Kohus on jätnud täielikult hindamata kaebuses toodud seisukohad selle kohta, et lahendus, mille järgi politseiametniku pensioni saamise õigus eeldab ka politseiametnikuna töötamist 50-aastaseks saamisel, on vastuolus eripensionite olemusega.

Sotsiaalameti Tallinna Pensioniameti vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on seadus seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga analoogilistes asjades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas PolTS § 211 lg 1 alusel saab politseiametniku pensioni määrata üksnes 50-aastaseks saanud isikutele, kellel on vähemalt 20- aastane politseiteenistuse staaž ja kes 50-aastaseks saades on politseiteenistuses, või ka neile isikutele, kellel on küll vajalik teenistusstaaž, kuid kes lahkusid politseiteenistusest enne 50- aastaseks saamist ja enne PolTS § 211 jõustumist. Õige on esimese astme kohtu seisukoht, et PolTS § 211 ei ole apellandi suhtes kohaldatav, sest see säte reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid sätte jõustumisel politseiteenistuses ning lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. Samasuguse tõlgenduse PolTS §-le 211 andis ka Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis 11.11.2004 otsuses nr 3-3-41-04, märkides oma lahendis täiendavalt, et PolTS-s pole sellist rakendussätet, mis annaks õiguse politseiametniku pensionile enne nimetatud seaduse jõustumist politseiteenistusest vabastatud isikule, kes ei saa riiklikku pensioni. Seega on ka Riigikohus aktsepteerinud alamalseisvate kohtute seisukohta, mille kohaselt pärast 01.03.1991 kuid enne 01.01.2002 politseiteenistusest lahkunud isikute suhtes saab PolTS § 211 omada tagasiulatuvat jõudu vaid rakendussätte, so § 51 lg 6 kaudu. See säte annab endisele politseiametnikule õiguse taotleda talle juba määratud riikliku pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas selliseid erisusi, mis tingiksid Riigikohtu seisukohast erineva lahendi tegemise. Apellatsioonkaebuses esitatud väited selleks põhjust ei anna. Tuvastatud asjaolude kohaselt lahkus kaebaja politseiteenistusest 47-aastasena enne politseiametniku pensioni sätestavate õigusnormide jõustumist, mistõttu ei ole tegemist isikuga, kes oleks ametihüve ettenägeva seaduse kehtima hakkamisel politseiteenistuses, ning riiklikku pensioni ei ole talle samuti kunagi määratud

2-3/336/05

5(5) Halduskohtu otsuses on põhjendatud, miks kohus leiab, et PolTS § 211 sätestatud piirang on proportsionaalne ega riku kaebaja võrdsusõigust, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Väide, et eripension on olemuselt tasu teatud ajaperioodil vastavas ametis tehtud töö eest, ei tähenda, et eripensioni kehtestamisel ei võiks seadusandja otsustada, millised on selle eripensioni kohaldamise tagasiulatuva mõju piirid isikute jaoks, kes on eripensioni kehtestamise ajaks lõpetanud teenistuse selles ametis.

Kohtunikud Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman