3-04-272/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-2158/2005

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 9.mai 2005, Tallinn Haldusasja number 3-2158/2005 Haldusasi OÜ X kaebus Maksuja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.08.2004 maksuotsuse nr 16.2.2-9/97 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 19.aprill 2005 Menetlusosalised kaebaja OÜ X esindaja Tuuve Tiivel vastustaja Maksuja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur, esindajad Maret Ambur ja Lembit Sullakatko

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 09.05.2005. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD

Kaebuse esitaja ostis 2002.aasta novembrikuus Wihuri OY Power Products’ilt mootorjahi nimega “Vikont” (edaspidi laev). Kaebuse esitaja kinnistamisavalduse alusel kanti laev Tallinna Linnakohtu registriosakonna laevaregistrisse 14.03.2003.

Kaebajale kuuluv laev saabus esimest korda Eestisse 22.05.2003. Laev lahkus Eestist 15.06.2003 Pirita sadama kaudu ning sisenes uuesti Eesti tolliterritooriumile 10.09.2003. 13.08.2004 tehti kaebajale maksuotsus nr 16.2.2-9/97, mille kohaselt tuli kaebajal tasuda maksuvõlg, mis kaevatava haldusakti kohaselt koosneb käibemaksust 1 621 604 krooni ja intressist 434 914 krooni. Maksuotsuse kohaselt toimetas OÜ X laeva Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult, mistõttu on kaebajal tekkinud tollivõlg.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja palub tühistada Maksuja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.08.2004 maksuotsuse nr 16.2.2-9/97. Kaebuse esitaja leiab, et rikutud on põhiseadusest (edaspidi PS) tulenevaid omaniku õigusi (PS § 32) ja piiratud tegevusvabadust (PS § 19). Maksuotsus kui haldusakt rikub kaebuse esitaja PS §-s 113 sätestatud õigust, mis väljendub selles, et maksud peavad olema määratud kooskõlas seadustega, seaduse alusel ja seaduses sätestatud korras.

Kaebuse põhjendused on järgmised:

1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lõbusõidulaeva tollideklaratsioon on tollideklaratsioon. Laeva ei pidanud kaubana kohe selle esmakordsel sisenemisel Eestisse importima vabasse ringlusse. Kaebuse esitaja leiab, et õigusaktid ei sätesta laeva Eesti tolliterritooriumile sisenemisel kohustust koheselt rakendada üksnes vastustaja poolt viidatud vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuri ja esitada sellele vastav impordideklaratsioon. Tollieeskirjas sisalduvad õigusnormid ei ole selles suhtes oma olemuselt imperatiivsed, vaid annavad võimaluse käituda vastavalt nendes sätestatud dispositsioonile ehk vabalt omal valikul ja suval valida, millist tollieeskirjades sätestatud mitmetest erinevatest tolliprotseduuridest kasutada.

Isiku valikuõigust kinnitab ka tolliseaduse § 86 lg 1. Tollideklaratsiooni peamised vormid sätestab Rahandusministri 25.06.2002 määrus nr 84, mille §-s 1 sätestatud kohaselt: “Kirjalik tollideklaratsioon esitatakse tollile määruse lisa 1 kohasel vormis, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.” Laeva esmakordsel sisenemisel kehtinud tollieeskirjades oli ette nähtud teisiti, st laevade osas oli kehtestatud tolliformaalsuste erikord. Vabariigi Valitsuse 28.05.2002 määrus nr 175 “Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise kord” § 2 lg-s 2 sätestatud kohaselt:

“Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel esitatakse tollideklaratsioon ka muude tollikäitlusviiside rakendamiseks.” Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määrus nr 203 “Tolliformaalsuste teostamise kord sadamates” on osa laeva esmakordselt sisenemisel kehtinud tollieeskirjast. Määrusega nr 203 on ette nähtud tolliformaalsuste erikord laevadele ning kehtestatud tollikäitlusviisile vastav selle lisas 9 toodud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni vorm. Lõbusõidulaeva deklaratsiooni nimetatakse nii selle vormil endal kui ka Määruse nr 203 §-des 19 ja 20 sõnaselgelt tollideklaratsiooniks.

Lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil ei peagi olema lahtreid, milles võib märkida vastustaja poolt viidatud andmeid, kuna selle tollideklaratsiooni alusel ei teostata tema poolt eeldatavalt silmas peetud tolliprotseduure (nt import vabasse ringlusse jms). Kaebuse esitaja oligi valinud tol hetkel talle meelpärase variandi ning esitanud nõuetekohaselt seadust järgides esmakordselt üle Eesti tollipiiri toomisel laeva kohta vastava lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ning teostanud muud nõutavad tolliformaalsused. Eeltoodu on tõendatud nn matkustaja luettelo’ga, mis sisuliselt on ja mida kaebuses nimetatakse lõbusõidulaeva tollideklaratsiooniks.

Kaebuse esitaja leiab, et isegi kui lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei ole tolliõiguse teooria mõistes tollideklaratsioon, mille esitamise puhul rakendatakse vastavat eriliigilist tollikäitlusviisi, tähendab selle deklaratsiooni esitamine sõltumata eelmärgitust kaheldamatult seda, et laev mille kohta esitati lõbusõidulaeva tollideklaratsioon siseneb Eestisse ja viibib Eesti tolliterritooriumil seaduslikul alusel. Seetõttu ei saa ka tekkida tollivõlga.

2. Kaebuse esitaja leiab, et tal oli õigusaktide so kehtinud tollieeskirjade teksti alusel ning haldusadressaadi (so tolliameti ülesannetes piirivalveametnikud) juhtnööridest lähtuvalt võimalik piisava kindlusega ja adekvaatselt selgusele jõuda, millist käitumist temalt laeva esmakordsel sisenemisel oodati.

3. Kaebuse esitaja leiab, et kinnistatud laeva ei saa käsitleda kaubana tolliseadustiku (edaspidi TS) mõttes. Pigem loetakse teda Eesti lipu kandmisõiguse järgi Eesti riigi territooriumiks. Üksnes laeva füüsiline asukoht Eestis või selle sisenemine Eesti tolliterritooriumil asuvasse sadamasse ei too iseenesest automaatselt kaasa nn impordikäibemaksuga maksustamist ja kohustust see importida vabasse ringlusse. Ükski varem ega ka hetkel Eestis kehtivatest õigusaktidest ei sätesta vastupidist. Sama seisukohta on väljendanud ka Rahandusministeerium oma kirjadega. Samuti leiab kaebuse esitaja, et laev võib ilma et rikutaks seadust asuda ükskõik kui kaua Eesti tolliterritooriumil ilma, et tema osas esitataks nimetatud tollideklaratsiooni (so import vabasse ringlusse).

4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et see asjaolu, et laev on registreeritud Eesti laevaregistris ei saa olla aluseks, mis kohustab kaebuse esitajat importima laeva vabasse ringlusse. Määruse nr 103 § 5 sätestab üksnes isiku võimaluse ja õiguse importida talle kuuluv laev vabasse ringlusse peale laeva registrisse kandmist.

5. Kaebuse esitaja on teavitanud tolliametit laeva Eesti territooriumile toimetamisest ning samuti esitanud laeva tollile. Järelevalveametnik ei nõudnud mingi muu täiendava toimingu tegemist.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväited on järgmised:

1. Matkustaja luetelo ja lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei ole kaubadeklaratsioonid, millega kohaldati laevale mõnda tollikäitlusviisi. Ei matkustaja luetelo ega ka lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil ei ole märgitud, millist tolliprotseduuri laevale kohaldatakse. Laeva esmakordsel sisenemisel Eesti tolliterritooriumile ei kohaldatud laevale mitte ühtegi tolliprotseduuri. Samuti ei ole kaebuse esitaja viidanud ühelegi protseduurile, mida tema arvates laevale üle tollipiiri toimetamisel kohaldati.

2. Kaebuse esitaja toimetas laeva üle tollipiiri ebaseaduslikult. TS § 63 lg 1 kohaselt on tolliterritooriumile toimetatud kaup saabumisest alates tollijärelevalve all. Toll võib seda kaupa, sellega seotud isikuid, veokeid ja dokumente kontrollida. Kauba tolliterritooriumile toimetamine toimub tolliformaalsuste teostamisega. Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ise ei ole kaup.

3. Asjaolu, et laev on kaup, tuleneb üheselt § 3 lg-st 3. Vastavalt käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 17 lg 3 p-le 2 on käibemaksumääraga 0 protsenti rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, kuid mitte huvivõi lõbusõitudeks kasutatav laev.

4. Kaebuse esitaja on laeva tolliterritooriumile toimetamisel rikkunud TS § 64 lg 1 -i 1, kuna OÜ X ei teavitanud tolli kauba üle tollipiiri toimetamisest, mistõttu puudus tollil ka võimalus anda juhiseid kauba edasitoimetamise kohta. Kaebaja on rikkunud TS §-i 66, kuna OÜ X tolli kauba üle tollipiiri toimetamisest ei teavitanud, sellest tulenevalt ei esitatud kaupa ka tollile. Kuna kauba üle tollipiiri toimetamisel tollile ei esitatud puudus tollil võimalus realiseerida ka TS § 63 lg-s 1 märgitud õigust kontrollida kaupa, sellega seotud isikuid ja nende dokumente. Kaebaja rikkus TS § 63 lg-t 4, kuna TS § 63 lg-le 1 on tolliterritooriumile toimetatud kaup saabumisest alates tollijärelevalve all. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib tollijärelevalve all oleva kaubaga teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. OÜ X toimetas 22.05.2003 laeva ebaseaduslikult üle tollipiiri, seega jäi laev tollijärelevalve alla ja sellega tohtis teha vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Kaebaja rikkus TS §-i 82, kuna ei määranud laevale vastavat tollikäitlusviisi. OÜ X ei ole matkustaja luetelo alusel rakendanud laeva suhtes tollprotseduuri, toimetanud kaupa vabatsooni või vabalattu, kohaldanud laeva taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitanud tollijärelevalve all, ega kandnud üle riigi omandisse.

5. OÜ-l X tekkis tollivõlg tulenevalt TS § 240 lg-st 2, mille kohaselt tähendab käesoleva paragrahvi kohaldamisel ebaseaduslik tolliterritooriumile toimetamine TS §-des 64-67 ja §

210 lõikes 2 sätestatud rikkumist. Laeva üle tollipiiri toimetamisel on rikutud TS §-ide 64 ja

66 nõudeid, mistõttu on tegemist kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamisega TS §

240 mõttes.

6. Vastavalt KMS §-le 1 on käibemaksu objekt KMS §-s 4 sätestatud maksustatav käive. KMS § 4 p 2 kohaselt on kauba import Eestisse maksustatav käive. KMS § 2 lg 3 p 1 sätestab, et käibemaksu peab maksma isik, kes on käibemaksu osas võlgnik TS tähenduses. Kauba impordiks loetakse KMS § 6 lg 1 p 1 kohaselt muid juhte, millega kaasneb tollivõla tekkimine TS tähenduses. Vastavalt KMS § 17 lg-le 1 on käibemaksumäär 18 %. Lõbusõitudeks kasutatavate laevade import maksustatakse seega 18% käibemaksuga. Eeltoodust nähtuvalt tekkis TS § 240 lg 1 p 1 kohaselt laeva ebaseaduslikul tolliterritooriumile toimetamisel tollivõlg, mis kujutab endast vastavalt TS § 6 lg-le 22 isikule pandud kohustust tasuda impordimaksude summa (tollivõlg sisseveol) või ekspordimaksude summa (tollivõlg väljaveol), mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse.

7. Vastavalt TS § 6 lg-le 25 on võlgnik isik, kes on vastutav tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Seega on käesoleval juhul võlgnikuks OÜ X, kes toimetas Laeva tolliterritooriumile ebaseaduslikult.

KOHTU PÕHJENDUSED Pooltel on vaidlus selles, kas kaebaja poolt Eestisse toodud mootorjaht „Vikont“ on käsitletav kaubana maksuseaduste mõttes ja kas kaebaja poolt piirivalveametnikule 22.05.2003 Eesti tolliterritooriumile esmakordsel sisenemisel esitatud „matkustaja luetelo“ (reisijate nimekiri) või teistkordsel sisenemisel 10.09.2003 esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsioon on käsitletavad tollideklaratsioonina TS § 6 lg 14 mõttes, mille esitamisega sooviti rakendada laevale konkreetset tolliprotseduuri ning kas kaebajal on tekkinud tollivõlg.

Kohus tuvastas, et kaebaja ostis 2002.a. Wihuri OY Power Products’ilt mootorjahi nimega “Vikont” (tlk 10-12). Laeva eksportija Wihuri OY Power Products kasutas kauba Soomest väljaviimisel tolliprotseduuri – kaupade jääveksport vabasse ringlusse (tlk 78 ja 123). Kauba saajaks on ekspordideklaratsiooni kohaselt OÜ X Trade (praeguse ärinimega OÜ X) ning sihtriigiks Eesti (tlk 78). Kaebuse esitaja kinnistamisavalduse alusel kanti laev Tallinna Linnakohtu registriosakonna laevaregistrisse 14.03.2003 (tlk 14-16). 22.05.2003 saabus laev esmakordselt Eestisse Pringi piiripunkti kaudu. Laeva esmakordselt üle Eesti tollipiiri toomisel esitas laeva kapten K.T. Pringi piirivalvepunktis „matkustaja luettelo“ (reisijate nimekiri, tlk 17).

Käibemaksuseaduse § 3 lg 3 kohaselt on kaup käibemaksuseaduse tähenduses asi, loom, elektrivõi soojusenergia. Seega, kuna laev on asi, siis on ta kaup KMS mõttes. 22.05.2003, ajal, mil kaebaja laeva Eestisse tõi, oli huvisõidulaeva import maksustatav 18% käibemaksumääraga. Vastupidine seisukoht ei tulene ka kaebaja poolt kohtule esitatud rahandusministeeriumi 21.01.2004 ega 12.02.2004 kirjast (tlk ja 30).

Rahandusministeeriumi seisukohta on selgitatud 19.04.2004 kirjas, millest nähtub üheselt, et alates 01.04.2003 oli huvija lõbusõidulaeva käibemaksumääraks 18% (tlk 136). Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et tema poolt Eestisse toodud laev on huvisõidulaev.

TS § 86 lg 1 kohaselt tuleb selle kauba kohta, mille suhtes soovitakse rakendada tolliprotseduuri esitada vastav tollideklaratsioon. TS § 6 lg 14 kohaselt on tollideklaratsioon dokument või toiming, millega isik avaldab tollieeskirjades ettenähtud vormi kohaselt ja viisil soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamiseks. TS § 5 lg 1 kohaselt määratakse tollistaatusega kauba maksustamiseks, kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseks ja tolliformaalsuste teostamiseks kindlaks, kas tegemist on Eesti või välisriigi kaubaga. Sama paragrahvi lg 2 p-de 1-3 kohaselt on Eesti kaup käesoleva seadustiku tähenduses kaup, mis on täielikult saadud või toodetud tolliterritooriumil käesoleva seadustiku §-s 42 nimetatud tingimustel ja mis ei sisalda välisriigist sisseveetud kaupa; kaupa, mis on sisse veetud välisriigist ja lubatud vabasse ringlusse; kaupa, mis on saadud või toodetud tolliterritooriumil ainult käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kaubast või punktides 1 ja 2 nimetatud kaupadest.

TS § 5 lg 3 kohaselt on välisriigi kaup käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kaup. OÜ X poolt Eesti tolliterritooriumile toodud laev on välisriigi kaup. TS § 82 sätestab, et tollile esitatud välisriigi kaubale määratakse käesolevas seadustikus ettenähtud tollikäitlusviis. Seega peab isik, kes toimetab kauba üle tollipiiri, ise avaldama soovi kauba deklareerimiseks. Kauba importijal tuleb ka valida tolliseadustikus ettenähtud tollikäitlusviis. TS § 6 lg 18 kohaselt on tollikäitlusviisideks kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine, kauba toimetamine vabatsooni või vabalattu, taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitamine tollijärelevalve all või üleandmine riigi omandisse.

TS § 6 lg 20 kohaselt on tolliprotseduuriks kauba vabasse ringlusse lubamine; kauba transiit; kauba tolliladustamine; kauba seesttöötlemine; kauba töötlemine tollikontrolli all; kauba ajutine importimine; kauba välistöötlemine; kauba eksport. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei soovinud kaebaja rakendada ühtegi eelnimetatud sättes loetletud tolliprotseduuri (kohtuistungi protokoll lk 3). Kohus leiab, et tulenevalt TS §-st 82 saab tollikäitlusviis olla sätestatud vaid tolliseadustikus. Üheks seaduses loetletud tollikäitlusviisiks on kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine.

Tolliprotseduurid kui tollijärelevalve alla kuuluva kauba suhtes tolli poolt rakendatavad menetlused on TS § 6 lg-st 20 tulenevalt ammendavalt loetletud. Kaebaja on ekslikult samastanud tolliformaalsused tollikäitlusviisidega, mis on viinud viidatud normide ebaõige tõlgendamiseni. Kaebuse esitaja ei ole rakendanud kauba suhtes ühtegi TS-s ettenähtud tollikäitlusviisi. Laeva eksportija Wihuri OY Power Products kasutas kauba Soomest väljaviimisel tolliprotseduuri – kaupade jääveksport vabasse ringlusse. Ekspordideklaratsioonil on märgitud sihtriigiks Eesti (tlk 78).

Laeva ostis Eesti äriühing ning kandis selle Eesti laevaregistrisse. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse 103 „Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamise eeskiri“ § 1 lg 1 kohaselt toimub vabasse ringlusse lubamine välisriigi kauba sisseveol ning §-s 5 sätestatu kohaselt toimub registreerimisele kuuluva veesõiduki vabasse ringlusse lubamine pärast selle kandmist vastavasse Eesti registrisse. Seega oleks kaebaja pidanud esitama tollideklaratsiooni kauba (laev) vabasse ringlusse lubamiseks. Kaebaja ei taotlenud Eesti tollipiiri ületamisel TS §-st 174 tulenevat luba ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamiseks, mistõttu ei ole toimunud ka kauba ajutist importimist.

Laeva Eestisse toonud K.T. (kes oli OÜ X poolt volitatud laeva Eestisse tooma) ega OÜ X ei informeerinud eelnevalt tolli ega 22.05.2003 piirivalveametnikku, et laev on Eestisse toodav kaup, mille suhtes soovitakse rakendada mõnda tollikäitlusviisi. Asjaolu, et laev esitati kapteni poolt piirivalveametnikule ülevaatamiseks ei anna alust järelduseks, et laev esitati tollile kaubana. Eestisse saabuvad laevad ei ole üldjuhul kaubaks, mistõttu peab isik, kes soovib laeva importida avaldama selleks konkreetselt soovi. Ametnik saab isikut nõustada reeglina juhul, kui talle on õigesti teatavaks tehtud olulised asjaolud.

K.T.´i poolt kohtuistungil vande all antud seletuste kohaselt oli OÜ X juhatus teadlik sellest, kui kaebaja esmakordselt vaidlusaluse laevaga Eestisse tuli (kohtuistungi protokoll lk 2). K.T.´i seletuste kohaselt tuli ta laevaga Eestisse, et täiendada laeva varustust, mis on Eestis odavam kui mujal (kohtuistungi protokoll lk 2). Laeva kapteni poolt 22.05.2003 esitatud „matkustaja luettelo“ ega 10.09.2003 esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei ole tollideklaratsioonid TS § 6 lg 14 mõttes. Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määruse nr 203 „Tolliformaalsuste teostamise kord sadamates“ § 5 kohaselt, sadamas, kus tolliasutus puudub, teostatakse tolliformaalsused tolliametniku väljakutsumise korras.

Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi nimetatud sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ise ei ole kaup. Seega, kui kaebaja oleks teinud teatavaks, et laev tuuakse kaubana, oleks tulnud välja kutsuda tolliametnik ning kaebajal oleks tulnud täita TS § 6 lg-le 14 vastav tollideklaratsioon. Nähtuvalt lõbusõidulaeva deklaratsioonist ei sisalda see andmevälja näiteks laeva kui kauba väärtuse deklareerimiseks, vaid nimetatud deklaratsiooni eesmärgiks on deklareerida laeval olev tollikontrolli alla kuuluv moon; teha teatavaks laeva marsruut; saabumise ja lahkumise kuupäev jm.

Seega ei ole lõbusõidulaeva deklaratsiooni alusel võimalik rakendada tolliprotseduure. TS § 89 lg 1 kohaselt tuleb kirjalik tollideklaratsioon esitada ettenähtud vormi kohaselt ning peab olema allkirjastatud deklarandi poolt ja sisaldama tolliprotseduuri rakendamiseks vajalikke andmeid. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab deklaratsiooni vormi rahandusminister. Vastav rahandusministri määrus on kehtestatud 25.06.2002 nr 84, mille lisaks 1 on kirjaliku tollideklaratsiooni vorm. Antud juhul ei ole OÜ X laeva tollile kaubana esitanud, samuti ei ole kaebaja huvilaeva „Vikont“ kohta tollile esitanud tollideklaratsiooni tolliprotseduuri rakendamiseks.

Nähtuvalt OÜ X äriregistrisse kantud tegevusaladest (väikelaevade ost-müük, hooldus ja remont), võib eeldada, et tegemist on professionaalse laevade importimise ja müügiga tegeleva ettevõttega, kes peab olema teadlik tema tegevusvaldkonnas kehtivatest õigusaktidest, mistõttu hoolsuskohustust järgides oleks kaebaja pidanud teadma, milline on laevade importimise kord. Asjaolu, et OÜ X ei soovinudki laeva kaubana esitada nähtub OÜ X 22.06.2004 kirjast tolliinspektuurile (tlk 60), milles märgitakse, et OÜ X on seisukohal, et 2003.a. maikuus ei pidanud piiri ületamisel esitama tollideklaratsiooni, kuna laev ei olnud tol momendil kaup.

Arvestades, et laev oli vormistatud jäävekspordiks; sihtriigiks oli Eesti; laev oli kantud Eesti laevaregistrisse; kaebaja tõi laeva Eesti tolliterritooriumile ning kaebaja ei sisenenud Eesti tolliterritooriumile ettenägematute asjaolude tõttu (näit. avarii olukord), on kaebaja eeltoodud seisukoht põhjendamatu.

TS § 66 kohaselt, kaup, mis vastavalt TS § 64 lg 1 p-le 1 on saabunud tolli määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta, esitatakse tollile. Kauba esitab tollile isik, kes tõi kauba tolliterritooriumile või kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast selle tolliterritooriumile toimetamist. TS § 91 tulenevalt arvestades TS §-s 7 sätestatut, võib tollideklaratsiooni esitada isik, kellel on võimalik kaup pädevale tolliasutusele esitada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad isikule kohustused, peab tollideklaratsiooni esitama nimetatud isik või tema esindaja. TS § 240 lg 1 p 1 kohaselt tekib tollivõlg kauba sisseveol, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, toimetatakse tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toimetamine käesoleva seadustiku §-des 64–67 ja § 210 lõikes 2 sätestatu rikkumist. TS § 240 lõige 4 p-de 1 ja 2 kohaselt on võlgnik isik, kes toimetas kaubad tolliterritooriumile ebaseaduslikult, osales kauba ebaseaduslikus tolliterritooriumile toimetamises ja teadis või oleks pidanud teadma, et kauba tolliterritooriumile toimetamine on ebaseaduslik. Kohus leiab, eeltoodust tulenevalt, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja on rikkunud TS § 64 lg 1 p-i 1 ja §-i 66, mistõttu on OÜ-l X tekkinud tollivõlg.

TS § 240 lg 3 kohaselt tekib tollivõlg kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast. KMS § 4 lg 2 kohaselt on maksustatavaks käibeks kauba või teenuse import Eestisse. KMS §

2 lg 3 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma isik, kes on käibemaksu osas võlgnik tolliseaduse tähenduses. Vastavalt KMS § 17 lg-le 1 on käibemaksumääraks 18% maksustatavast väärtusest (575 773 x 15,64664 x 18%). MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgipidi toimuma, kuni tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega oli kaebajal tekkinud vaidlustatud maksuotsuses näidatud alustel ja suuruses maksukohustus.

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatava haldusaktiga ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ega piiratud vabadusi. Kaevatav haldusakti on õiguspärane.

Kristina Maimann kohtunik