3-04-271/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-2159/2004 Otsuse kuupäev

27.12.2004 Kohtunik

Tiina Pappel Kohtuasi H.V. kaebus Justiitsministeeriumi asekantsleri 02.07.2004 kirjaga nr. 2-4-42/5376 ning augustikuu 2004 kirjaga nr. 2-4-4-42/5376 väljendatud keeldumise, kontrollida pankrotihaldur Einar Vallandi tegevust AS X pankrotihaldurina, õigusvastaseks tunnistamise ning Justiitsministeeriumi pankrotihalduri tegevuse kontrollimiseks kohustamise nõudes Asja läbivaatamine 15.12.2004 Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitaja H.V. volitatud esindaja Lembit Auväärt ning vastustaja Justiitsministeeriumi volitatud esindaja Kristjan Siigur.

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27.12.2004 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 27.12.2004 (HKMS § 31 lg 1, 5).

Vaieldamatud asjaolud

1. 19.04.2004 saatis kaebuse esitaja Justiitsministeeriumile kirja (toimiku lk. 10-11), mille kohaselt kuulutati 09.11.1999 välja AS X pankrot ning pankrotihalduriks määrati Madis Paluoja. Kuna viimane ei läbinud atesteerimist, vabastas Tartu Maakohus ta pankrotihalduri ametist. Uueks pankrotihalduriks määrati Einar Vallandi. Kirjast ning toimiku materjalidest nähtuvalt tunnustas Madis Paluoja pankrotimenetluses Y Ltd 27.08.1997 lepingul (toimiku lk. 19) põhinevat nõuet suurusega 1,000,000 krooni (toimiku lk. 27-29) AS X (pankrotis) vastu, mis kaebuse esitaja arvates viiski AS X pankroti vormistamisele. Lepingu AS X nimel sõlmija N.N vastu on algatatud kriminaalmenetlus ning kaebuse esitaja on esitanud hagi Tartu Maakohtusse tehingu tühistamiseks. Kirja kohaselt uus pankrotihaldur Einar Vallandi vaidleb hagile vastu, väites, et pankrotimenetlust ei saa peatada ega tagasi pöörata. Kaebuse esitaja leiab, et kui tehing tühistatakse või kriminaalmenetluses mõistetakse

N.N süüdi, peab kohus PankS § 159 alusel võlgniku avalduse alusel pankrotimenetluse lõpetama, kuna võlgnik ei ole sellisel juhul maksejõuetu. Vastavalt pankrotiseadusele esindab pankrotis võlgnikku pankrotihaldur, kes peaks esitama vastava taotluse kohtule. Kaebuse esitaja leiab, et „mitte kuidagi ei saa pidada majanduslikult kõige otstarbekamaks pankrotihalduri Einar Vallandi püüdu fiktiivse tehingu alusel kanda üle poole miljoni kuhugi maksuvabale firmale, mida võib-olla ei olegi olemas.“ Kaebuse esitaja taotleb Justiitsministeeriumilt kontrollida pankrotihalduri Einar Vallandi tegevuse vastavust pankrotihaldurile ettenähtud nõuetele.

2. 11.05.2004.a nõudis Justiitsministeerium kaebuse kohta selgituse pankrotihaldur Einar Vallandilt, kes vastas 14.mail 2004 (toimiku lk. 67-68).

3. 01.06.2004 vastuses nr. 2-4-42/5376 (toimiku lk. 15) leidis Justiitsministeerium, et kohtuvaidluse AS X ja Y Ltd vahel 27.08.1997 sõlmitud tehingu tühistamiseks peab lahendama kohus ning ministeerium ei sekku õigusemõistmisesse. Pankrotihaldur Einar Vallandi selgituste kohaselt ei tee ta väljamakseid nõuete katteks, mille üle toimub kohtuvaidlus. Haldur esitab kohtule oma seisukohti vaidluse osas tulenevalt asjaolust, et ta on võlgniku esindaja ning see on tema kohustus haldurina. Kirjas leitakse, et vaidlused pankrotihalduriga kuuluvad kohtu pädevusse ning kaebuse esitajal on õigus esitada kaebus ka võlausaldajate üldkoosolekule ning pankrotitoimkonnale, kes kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega.

4. 04.06.2004 kirjas Justiitsministeeriumile leidis kaebuse esitaja, et AS X (pankrotis) endine pankrotihaldur Madis Paluoja ei olnud küllaldaselt hoolas või pani toime grupiviisilise riisumise suures ulatuses, kuigi temast mitteolenevatel põhjustel on kuritegu seni lõpule viimata. Kirjas soovitakse teada, kas uuel pankrotihalduril Einar Vallandil on sellises olukorras kohustus püüda korrigeerida eelmise halduri vigu ning kas seadus annab talle selleks võimaluse (toimiku lk. 50-51).

5. 02.07.2004 vastuses nr. 2-4-42/5376 leidis Justiitsministeerium, et pankrotihaldur Madis Paluoja tegevusele Justiitsministeerium hinnangut anda ei saa ning asjaolu, kas pankrotihalduri tegevuses oli kuriteotunnuseid, otsustatakse kriminaalmenetluse käigus. Kirja kohaselt ei saa ministeerium anda hinnangut, kuidas mõjutavad tulevikus tehtavad kohtulahendid pankrotimenetlust ega anda õigusabi. Uuel halduril Einar Vallandil on kohustus tagada kõikide puuduste kõrvaldamine pankrotimenetluses, teatada võimalikest toime pandud kuritegudest ning tagada võlausaldajate huvide kaitse. Justiitsministeerium leidis, et pankrotihaldur Einar Vallandi tegevuses ei ole asjaolusid, mis annaksid põhjust läbi viia erikontrolli riikliku järelevalve näol ning tegemist on küsimustega, mis tuleb lahendada kohtu korras. Justiitsministeerium leidis, et pankrotimenetluses on kohtul väga oluline roll, kuna kohus teostab otsest ja pidevat järelevalvet halduri tegevuse üle. Justiitsministeerium selgitas, et halduri karistamine kohustuste rikkumise korral on samuti kohtu pädevuses (toimiku lk. 16).

6. 09.07.2004 kirjas (toimiku lk. 13-14) Justiitsministeeriumile leidis kaebuse esitaja, et ei eelmine pankrotihaldur Madis Paluoja ega ka praegune pankrotihaldur Einar Vallandi ei ole tuvastanud Y Ltd isikusamasust (juriidilise isiku nime, tegevusala, asukohta ja aadressi, registreerimisnumbrit ning juhataja või juhatuse liikmete elukohta, isikukoode ning nende volitusi juriidilise isiku esindamiseks) vastavalt rahapesu seaduse § 9 lõikele 2. Kaebuse esitaja leidis, et leping Y Ltd ja AS X (pankrotis) vahel on fabritseeritud ning endine pankrotihaldur Madis Paluoja on kuriteos kaasosaline. AS X (pankrotis) praegune pankrotihaldur Einar Vallandi aga püüab varjata võimalikku rahapesu ning ei vastanud kaebuse esitaja viimasele kirjale.

Kaebuse esitaja taotles Justiitsministeeriumilt kohustada AS X pankrotihaldurit Einar Vallandit kaebuse esitajale vastama, kaaluda võimalust teostada pankrotihaldur Einar Vallandi tegevuse üle erikontrolli, anda hinnang ekspankrotihaldur Madis Paluoja tegevusele ning anda nõusolek osalemiseks EV esindajana kaebuse esitaja ja AS X vahelises kohtuvaidluses vastavalt TsMS § 89 (toimiku lk. 13-14).

7. 08.2004 kirjas nr. 2-4-42/5376 selgitas Justiitsministeerium kaebuse esitajale, et ei hinda endise pankrotihaldur Madis Paluoja tegevust ega anna õiguslikku hinnangut vaidluses AS-ga X (pankrotis). Ministeeriumi ülesanne ei ole kohustada haldurit vastama kaebuse esitaja avaldusele (toimiku lk. 17).

Kaebuse esitaja seisukoht

Kaebuse esitaja on AS X (pankrotis) peaaktsionär. Teine aktsionär N.N vormistas end 26.08.1997 kaebuse esitaja teadmata juhatajaks ning sõlmis 27.08.1997 maksuvaba firma Y Ltd-ga lepingu ettevõtte saneerimiseks. Kuna ettevõtet ei õnnestunud äriregistrisse kanda vormistas N.N end hiljem ettevõtte likvideerijaks. 1999. kuulutati välja AS X pankrot ning pankrotihalduriks määrati Madis Paluoja, kes ei läbinud haldurite akrediteerimist ning asendati 2003. aastal pankrotihaldur Einar Vallandiga. Madis Paluoja on nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt tunnustanud Y Ltd võlanõuet. Samas puuduvad Y Ltd isikuandmed. Võlanõude tunnustamine on tehing rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes. Madis Paluoja oleks pidanud sellest teavitama rahapesu andmebürood. Seda peab tegema ka praegune pankrotihaldur Einar Vallandi. Midagi sellist aga nad teinud ei ole. Kogu pankrotimenetlus on läbi viidud seadust rikkudes, sest puudub pankrotitoimkond, mis oleks pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet teinud. Pankrotihaldur Einar Vallandi ei täida omi kohustusi. Sellistel kahtlastel asjaoludel peaks ta kontrollima pankrotihalduri Madis Paluoja tegevust ja keelduma Y Ltd nõuetest, kuid ei ole seda teinud.

Kaebuse esitaja põhjendatud huvi tuleneb sellest, et ta on AS X (pankrotis) põhiaktsionär. Vastavalt PankrS § 106 lg 2 kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kaebuse esitaja leiab, et Y Ltd nõuet on põhjendamatult tunnustatud võltsitud dokumentide alusel ning nõuet keeldub vaidlustamast praegune pankrotihaldur Einar Vallandi, kuigi seadus võimaldab seda ja kohustab seda tegema. Kui nõue ära langeb, ei ole AS X pankrotis ja kohus lõpetab pankrotimenetluse ning jätkub likvideerimismenetlus. Põhiaktsionärina järelejäänud vara jagamisel kuulub kaebuse esitajale orienteeruvalt 400 000 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Justiitsministeeriumile antud kontrolliõigusega kaasneb ka kontrollikohustus.

Esialgses kaebuses taotles kaebuse esitaja Justiitsministeeriumi kohustamist teostada kontrolli ka endise pankrotihalduri Madis Paluoja tegevuse üle, kuid loobus taotlusest 25.10.2004 kohtuistungil (toimiku lk. 72-73) ning kohus lõpetas nimetatud taotluse osas menetluse määrusega 25.10.2004 (toimiku lk. 75).

Vastustaja seisukoht ning taotlus

1. H.V. kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi justiitsministri toimingu õigusvastasuse tuvastamisel, see tähendab, millise õigusliku kasu Varikmägi saaks sellest, et erikontrolli teostamata jätmise õigusvastasus tuvastatakse ning justiitsministrit selle teostamiseks kohustataks. Kaebuse esitaja soovib sisuliselt, et Justiitsministeerium tuvastaks läbi viidava erikontrolli käigus selle, et mingi osa AS X pankrotimenetluses esitatud nõuetest on tunnustatud põhjendamatult, samuti selle, et põhjendamatult keeldub pankrotihaldur Vallandi nõuet vaidlustamast. Justiitsministeerium ei saa pankrotihalduri üle järelevalve teostamisel haldurit ühegi toimingu sooritamiseks kohustada ega ka ühtegi sooritatud toimingut kehtetuks tunnistada. Läbi nõude viia läbi erikontroll pankrotihalduri tegevuse suhtes, ei ole võimalik vaidlustada ka nõuete tunnustamist pankrotimenetluses. Seega ei kaitse pankrotihalduri suhtes erikontrolli läbiviimine iseenesest pankrotivõlgnikuks oleva äriühingu aktsionäri õigusi. See, kui palju saavad pankrotipesast raha võlausaldajad ja kui palju sellest hiljem üle jääb, sõltub siiski sellest, kui palju on peas vara ja kui palju on tunnustatud nõudeid. Justiitsministeerium ei saa ei järelevalvemenetluses ega muul moel suurendada AS X vara ega vähendada tunnustatud nõuete hulka ega suurust.

2. Pankrotiseaduse § 70 lg 2 sätestab, et Justiitsministeerium teostab järelevalvet halduri tegevuse üle halduri peale esitatud kaebuse või muude andmete alusel, mis annavad alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud. Seadusest ei tulene, et ainuüksi isikult kaebuse saamise faktist tuleneks kohustus järelevalvetoimingute läbi viimiseks. Järelevalveorgan peab avalduses toodud informatsioonist lähtudes otsustama, kas ja millisel määral on pankrotihalduri tegevuse nõuetekohasust ning pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkust vajalik kontrollida. Isikul, olgu ta pankrotivõlgnikuga või mõne võlausaldajaga seotud või mitte, ei ole õigust mingite konkreetsete järelevalvetoimingute läbi viimist nõuda. Antud juhul paluti pankrotihaldur Vallandil esitada H.V. poolt esitatud kaebuse kohta seletus ning saadud seletuse põhjal leiti, et erikontrolli läbi viimine ei ole tarvilik.

3. Järelevalvemenetluse käigus ei saa Justiitsministeerium võtta seisukohta selles, kas pankrotihaldur oleks pidanud teatud asjaolusid arvestades nõuete kaitsmise koosolekul mõnele nõudele vastu vaidlema või mitte. Sisuliselt tähendaks see seda, et järelevalvemenetluses võetakse seisukoht nõude põhjendatuse osas – see aga ei ole kindlasti järelevalveorgani pädevuses. H.V. väited selle kohta, et AS X ja Y Ldt vaheline tehing on fiktiivne, on paljasõnalised ning tulevad seega jätta tähelepanuta. Justiitsministeeriumi pädevuses ei ole muuhulgas isikute vaheliste tehingute kehtivuse või tühisuse hindamine.

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Kolmanda isiku Einar Vallandi seletus ja taotlus

Kolmas isik toetab Justiitsministeeriumi poolt haldusasjas avaldatud seisukohti. Kolmas isik leiab, et H.V. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik leiab, et Justiitsministeeriumi ega Tallinna Halduskohtu pädevuses ei ole kaebuse esitaja nõuetega seotud probleemide lahendamine.

Kohtu põhjendused

1. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi

HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Kaebuse väidete kohaselt rikub kaebuse esitaja õigusi vastustaja keeldumine teostada kontrolli pankrotihaldur Einar Vallandi tegevuse üle AS X (pankrotis) pankrotihaldurina, mistõttu kaebuse esitaja taotleb kohtult Justiitsministeeriumi kohustamist kontrolli teostamiseks. Samuti taotleb kaebuse esitaja Justiitsministeeriumi kirjadega väljendatud keeldumise õigusvastasuse tuvastamist, väites, et tal on selleks põhjendatud huvi.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja põhjendatud huvi keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb eeldada juhul, kui kohus tuvastab, et keeldumine rikub kaebuse esitaja õigusi. Esiteks omab keeldumine otsest puutumust kaebuse esitaja taotlusega: keeldumine on esitatud vastusena kaebuse esitaja taotlusele pankrotihalduri tegevuse üle kontrolli teostamiseks ning teiseks on kaebuse esitajal reaalne vajadus Justiitsministeeriumi kirjadega väljendatud keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kohus saab rahuldada kohustamiskaebuse juhul, kui ta tuvastab keeldumise õigusvastasuse.

2. Kaebuse esitaja õiguste rikkumine

Järgnevalt uurib kohus, kas kontrolli teostamisest keeldumine rikub kaebuse esitaja õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-2-1-2-01 leidnud järgmist: „Vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust.“

Käesoleval juhul võib kaebuse esitaja õigus nõuda Justiitsministeeriumilt pankrotihalduri üle kontrolli teostamist tuleneda vaid pankrotiseadusest. PankrS § 70 lg 2 kohaselt teostab justiitsministeerium järelevalvet halduri tegevuse üle halduri peale esitatud kaebuse või muude andmete alusel, mis annavad alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud.

Kohus on seisukohal, et PankrS § 70 lg 2 sätestab üheaegselt nii Justiitsministeeriumi pädevuse halduri tegevuse üle järelevalve teostamisel kui ka Justiitsministeeriumi kohustuse järelevalvet teostada eeldusel, et kaebuse või muude andmete alusel on alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud. Samas ei saa kohtu arvates eeltoodud sättest järeldada, nagu rikuks järelevalve teostamisest keeldumine iga isiku õigusi, kes on Justiitsministeeriumile kaebuse esitanud. Pankrotiseadus ei sätesta, et kaebuse rahuldamata jätmine iseenesest võiks rikkuda isiku õigusi.

Kohus on seisukohal, et järelevalve teostamisest keeldumine saab rikkuda kaebuse esitaja õigusi kahe üheaegselt esineva asjaolu olemasolul:

1. Eeldusel, et kohus tuvastab, et kaebuse esitaja poolt Justiitsministeeriumile saadetud kirjade ning neile lisatud materjalide alusel võib ilmselt järeldada, et haldur rikkus oma kohustusi, kuid Justiitsministeerium jättis sellegipoolest järelevalve teostamata. Halduri poolsete kohustuste rikkumise üle otsustamisel tuleb eeltoodu kindlakstegemisel lähtuda ka Justiitsministeeriumi pädevusest halduri kohustuste rikkumise üle kontrolli teostamisel.

2. Halduri poolt oma kohustuste rikkumine võis rikkuda kaebuse esitaja õigusi ning Justiitsministeeriumi järelevalvega saab kaebuse esitaja õigusi rikkuvaid halduripoolseid rikkumisi kõrvaldada.

3. Justiitsministeeriumi pädevus pankrotihalduri kohustuste rikkumise kontrollimisel

Justiitsministeeriumi pädevuse pankrotihalduri kohustuste rikkumise kontrollimisel sätestab PankrS § 70 lg 3: „Justiitsministeeriumil on pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri tegevuse nõuetekohasust ja pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkust.“

Kaebuse esitaja kirjadest (19.04.2004, 04.06.2004 ning 09.07.2004) Justiitsministeeriumile nähtuvalt pani pankrotihaldur Einar Vallandi toime järgmised rikkumised: ei vastanud kaebuse esitaja kirjale ning varjas võimalikku rahapesu (st. ei teinud midagi selleks, et korrigeerida eelmise pankrotihalduri Madis Paluoja väidetavat viga Y Ltd nõude tunnustamisel). Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja, et pankrotihaldur Einar Vallandi on rikkunud PankrS § 55 lg 3 p-s 1 toodud kohustust. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt selgitab haldur välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kaebuse esitaja seisukoha järgi peab pankrotihaldur võlausaldajate väljaselgitamisel selgitama välja ka võlausaldajate andmed (pangakonto, registrinumbri, asukoha jne.). Pankrotihaldur ei ole nimetatud asjaolusid püüdnud Y Ltd puhul välja selgitada (toimiku lk. 129).

Justiitsministeerium nõudis pankrotihaldur Einar Vallandilt juba kaebuse esitaja esimese, 19.04.2004 kirja saamisel selgituse (toimiku lk. 67-68). Justiitsministeeriumi õigus nõuda vastavat selgitust tuleneb PankrS § 71 lg-st 2, samuti PankrS § 70 lg 5 p

1. PankrS 70 lg 5 p 1 kohaselt on Justiitsministeeriumil järelevalve teostamiseks õigus saada haldurilt vajalikku teavet ja dokumente. PankrS § 71 lg 2 kohaselt nõuab Justiitsministeerium haldurilt kirjaliku seletuse kohustuse rikkumise asjaolude kohta. Rikkumise ilmnemisel on Justiitsministeeriumil õigus esitada kohtule taotlus halduri vabastamiseks või haldurile trahvi määramiseks (PankrS § 71 lg 1 p-d 1 ja 2). Seega tuleb järeldada, et Justiitsministeerium otsustas halduri tegevuse üle järelevalve mitteteostamise mitte ainult kaebuse esitaja kirja ning sellele lisatud materjalide, vaid ka halduri seletuse alusel. Haldurilt teabe või seletuse küsimine on PankrS § 70 lg 5, samuti § 71 lg 2 kohaselt juba osa järelevalve teostamisest. Pankrotihalduri 14.05.2004 selgitusest, samuti haldusasja materjalidest nähtuvalt toimus esimene AS-i X võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 1. märtsil 2000 ning kohus kinnitas jaotusettepaneku, mille mittekorrigeerimist kaebuse esitaja

pankrotihaldurile süüks paneb 19. septembril 2000. aastal. Pankrotihalduri seletuse kohaselt Justiitsministeeriumile ei ole kellelgi, kaasa arvatud pankrotihalduril endal võimalik vaidlustada tunnustatud nõuet (PankrS § 105).

Nagu nähtub PankrS §-st 105, saab nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada vaid PankrS § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. PankrS § 106 lg 2 sätestab: „Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.“ Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt toimus endise pankrotihaldur Madis Paluoja poolt kokkukutsutud võlausaldajate üldkoosolekul Y Ltd nõude tunnustamine PankrS § 106 lg-s 2 toodud asjaoludel ning hilisem pankrotihaldur Einar Vallandi rikkus PankrS §

55 lg 3 p-st 1 tulenevat kohustust, jättes tuvastamata PankrS § 106 lg-s 2 toodu.

Seega võiks Justiitsministeeriumi järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle olla põhjendatud vaid juhul, kui Justiitsministeerium tuvastaks, et Y Ltd nõue põhines võltsitud andmetel või et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel rikuti oluliselt seadust. Asja materjalidest nähtuvalt leidis Y Ltd nõue tunnustamist AS X (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul 1. märtsil 2000, mil pankrotihalduriks oli Madis Paluoja (toimiku lk. 27-29). Eeltoodud tuvastus eeldaks Justiitsministeeriumi poolt hinnangu andmist endise pankrotihalduri Madis Paluoja tegevusele pankrotihaldurina.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Justiitsministeeriumi järelevalvepädevus pankrotihalduri tegevuse üle tekkis alates uue pankrotiseaduse jõustumisega 2004. aasta 1. jaanuaril. Vana pankrotiseadus vastavat järelevalvepädevust ette ei näinud. Seetõttu loobus ka kaebuse esitaja käesolevas haldusasjas oma taotlusest, tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi keeldumine kontrollida endise pankrotihaldur Madis Paluoja tegevust (toimiku lk. 75). Kohus on seisukohal, et Justiitsministeeriumi järelevalvepädevuses ei ole seega endise pankrotihalduri Madis Paluoja tegevuse kontrollimine. Seetõttu ei saa Justiitsministeerium ka tuvastada Einar Vallandi poolt PankrS § 106 lg-s 2 toodud asjaolude tuvastamata jätmisega seotud rikkumist. Samas kontrollis Justiitsministeerium pankrotihaldur Einar Vallandilt selgituse võtmisega kaebuse esitaja 19.04.2004 kirjas toodud väidet, mille kohaselt „mitte kuidagi ei saa pidada majanduslikult kõige otstarbekamaks pankrotihalduri Einar Vallandi püüdu fiktiivse tehingu alusel kanda üle poole miljoni kuhugi maksuvabale firmale, mida võib-olla ei olegi olemas.“ Nagu nähtub pankrotihaldur Einar Vallandi vastusest Justiitsministeeriumile, mida viimane on omakorda oma vastuses kaebuse esitajale tsiteerinud, ei tee pankrotihaldur Einar Vallandi väljamakseid nõuete katteks, mille üle toimub kohtuvaidlus. Seega leidis Einar Vallandi selgitusega kaebuse esitaja eeltoodud süüdistus kummutamist. Samuti ei ole käesolevas kohtuvaidluses leidnud tuvastamist asjaolu, nagu oleks Einar Vallandi teinud väljamakseid Y Ltd nõude katteks.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nii pooltevahelise kirjavahetuse ajal kui ka käesoleva kohtumenetluse ajal on pooleli kriminaalmenetlus N.N vastu ning tsiviilmenetlus kaebuse esitaja hagis AS X ning Y Ltd 27.08.1997 lepingu tühistamiseks. Seega võib Madis Paluoja poolt tunnustatud Y Ltd nõue eeltoodud kohtumenetluste tulemusena ära langeda. Seetõttu on Justiitsministeerium õigesti hoidunud eeltoodud Y Ltd nõudele hinnangut andmast ning oma 01.06.2004 vastuses õigesti leidnud, et ministeerium ei sekku õigusemõistmisesse ning vaidluse tehingu tühistamiseks peab lahendama kohus. Samal põhjusel tuleb pidada enne kohtuvaidluste lõppu ennatlikuks ka praeguse pankrotihalduri Einar Vallandi poolt mistahes seisukoha võtmist Y Ltd eeltoodud nõude ning selle tekkimist puudutavate asjaolude suhtes.

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus vastustajaga selles, et Justiitsministeeriumil puudus pädevus tuvastada kaebuse esitaja kaebuse alusel seda, kas AS X (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud Y Ltd nõuet on tunnustatud põhjendatult või mitte ning kas pankrotihaldur Einar Vallandi on põhjendatult jätnud eeltoodud nõude seaduslikkuse kahtluse alla panemata (muuhulgas märgib kohus, et pankrotiseadus ei näe PankrS § 106 lg 2 rakendamisele ette ajalisi piire). Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et pankrotiseadus ei sätesta pankrotihalduri kohustust vastata pankrotivõlgniku aktsionäri kirjadele. Seega väljub kontrolli teostamine nimetatud asjaolu üle pankrotiseaduse raamidest ning selle kontrollimine pole samuti Justiitsministeeriumi pädevuses.

4. Pankrotihalduri tegevusega kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning Justiitsministeeriumi võimalus järelevalvega rikkumisi kõrvaldada

Kohus märgib, et kohtule ei nähtu, et pankrotihaldur oleks rikkunud või võiks olla rikkunud kaebuse esitaja õigusi.

Käesolevas haldusasjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja ei ole AS X (pankrotis) pankrotimenetluses võlgnik ega võlausaldaja, vaid AS X (pankrotis) aktsionär, kelle huviks on kaebuse kohaselt saada tagasi firmasse investeeritud raha, orienteeruvalt 400 000 krooni.

PankrS § 156 lg 1 kohaselt pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. PankrS § 156 lg 2 sätestab: „Kui juriidilisest isikust võlgnik on lõpetatud, kuid pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist on järele jäänud vara, makstakse see välja isikutele, kellele kuuluks õigus juriidilise isiku varale juriidilise isiku lõpetamise korral pankrotimenetluseta“.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal, olles halduskohtusse kaebuse esitamise ajal AS X (pankrotis) aktsionär, puudusid Justiitsministeeriumi poolt vaidlustatud toimingu tegemise ajal õigused, mida pankrotihaldur oleks saanud pankrotimenetluse käigus rikkuda. AS X (pankrotis) aktsionärina võiks kaebuse esitaja viidata ainult enda PankrS § 156 lg-st 2 tuleneva õiguse rikkumisele. Samas ei ole käesolevas pankrotimenetluses veel võlausaldajate nõuded rahuldatud ega pankrotimenetlus seega staadiumis, kus kaebuse esitaja õigused võiksid saada rikutud seoses talle AS X järelejäänud varast väljamaksete tegemise või tegemata jätmisega.

Kohus möönab, et võlausaldajate nõuete (käesoleval juhul peamiselt Y Ltd nõude) ebaseaduslik rahuldamine võib kaasa tuua olukorra, kus pankrotimenetluse lõppemisel puudub vara kaebuse esitajale väljamaksmiseks. Samas saab eeltoodud nõude ebaseaduslikkus selguda vaid pooleliolevate kohtuvaidluste käigus. Olukorras, kus kohus, kes PankrS § 84 kohaselt teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle, on Y Ltd 1. märtsi 2000 jaotusettepaneku kinnitanud, puudub halduskohtu arvates pankrotihalduril tõsiseltvõetav põhjus asuda kohtu seisukohta jaotusettepaneku osas kahtluse alla seadma. Eeltoodu võiks aga kõne alla tulla siis, kui PankrS § 106 lg-s 2 toodud asjaolud selguvad käimasolevate kohtuvaidluste tulemusena.

Samuti on käesolevas haldusasjas on tuvastamist leidnud, et seoses kohtuvaidlustega ei ole seni mingeid väljamakseid Y Ltd-le tehtud. Seega ei ole pankrotihaldur teostanud seni pankrotimenetluses ühtegi sellist toimingut, mis võiks isegi kaebuse esitaja Y Ltd-d puudutavate väidete põhjendatuse korral tuua kaasa kaebuse esitaja õiguste rikkumise või vähenemise. Kohtule ei nähtu, et pankrotimenetluse käigus oleks rikutud kaebuse esitaja PankrS § 156 lg-st 2 tulenevat õigust juriidilisest isikust võlgniku allesjääva võimaliku vara väljamaksmisele. Kohus märgib ühtlasi, et võlgniku allesjääv vara selgub alles pärast väljamaksete tegemist võlausaldajatele. PankrS § 106 lg 2 ei anna pankrotis võlgnikust aktsionärile õigust vaielda pankrotimenetluses nõuete tunnustamise üle. Seega tuleb järeldada, et teatud nõude tunnustamine või mittetunnustamine ei saa rikkuda kaebuse esitaja PankrS § 156 lg-st

2 tulenevaid õigusi ning kaebuse esitajal puudus Justiitsministeeriumi poolt vaidlustatud toimingu tegemise ajal pankrotiseadusest tulenev õigus, mida pankrotihaldur oleks võinud pankrotimenetluse käigus rikkuda.

Seega leiab kohus, et pankrotihaldur ei ole oma tegevusega rikkunud kaebuse esitaja pankrotiseadusest tulenevaid õigusi. Kuivõrd kohus on seega tuvastanud, et kaebuse esitajal puuduvad õigused, mida pankrotihaldur oleks senise pankrotimenetluse käigus rikkunud, ei saa ka Justiitsministeerium järelevalve rakendamisega kaebuse esitajal puuduvate õiguste rikkumisi kõrvaldada. Kaebuse esitaja õigusi ei saa rikkuda tulevikus tekkida võiva võimaliku õiguse võimalik rikkumine. Nii on Riigikohtu halduskolleegium leidnud 12.02.1999 haldusasjas nr. 3-3-1-3-99, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda ainult neid isiku subjektiivseid õigusi, mis tal olid vaidlustatud haldusakti andmise või toimingu tegemise ajal. Käesolevas haldusasjas ei ole kohus tuvastanud ning kohtul puudub ka võimalus tuvastada, et kaebuse esitajal oleks olnud Justiitsministeeriumi vaidlustatud toimingute tegemise ajal PankrS § 156 alusel õigus nõuda endale AS X (pankrotis) varast 400 000 krooni väljamaksmist.

5. Kaebuse rahuldamata jätmine

Eeltoodust lähtudes tuleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitajale välja mõistmata (HKMS § 26 lg 1 p 6 ning § 92 lg 1.

/allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE Tiina Pappel Kohtunik