3-04-251/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.mai 2005 Tallinn Haldusasja number 3-2089/2004 Haldusasi M.T.’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korralduse nr. 912-k punkti 1 tühistamiseks ja asja Tallinna Linnavalitsusele uueks läbivaatamiseks saatmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.mai 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.T. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Helena Koorts RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27.05.2005 esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS §

31 lg 1, 4 ja 5). ASJAOLUD Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee (edaspidi TSN TK) 08.12.1961 otsuse nr.312 punktiga 3 eraldati Tallinna Linna TSN TK Kapitaalehituse osakonnale ehituskrunt Kingissepa tn. 31 suurusega ca 1,3 ha krundi suurendamise võimalusega ca 0,2 ha 1040 õpilaskohaga koolimaja ehitamiseks. Selleks määrati nimetatud otsuse punktis 3 lammutada elamud Kingissepa põik nr.3, Kreuksi põik nr.3 ja nr.5; võõrandada L. T.’ile kuuluv majavaldus asukohaga Tallinn, Kingissepa põik nr.3 ja vähendada Kreuksi nr.20A majavalduskrunti ca 800m2 võrra (tlk.16). ENSV Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (edaspidi ENSV Tallinna Linna RSN TK) 11.07.1986 otsuse nr.295 punktiga 3.2. lõpetati Tallinna Linna RSN TK 08.12.1961 otsusega nr.312 p.3 Tallinna Linna TSN TK Kapitaalehituse Valitsusele antud 1,44 ha maa Kingissepa t.31 kasutusõigus seoses koolihoone üleandmisega Tallinna Linna Lenini Rajooni RSN Haridusosakonna bilanssi ja anti Kingissepa t.23 1,16 ha maad Tallinna Linna Lenini Rajooni RSN Täitevkomitee Haridusosakonnale 47. keskkooli hoonete juurde tähtajatuks kasutamiseks (tlk.20,21). 30.08.1986 Riikliku vastuvõtukomisjoni aktiga võeti ekspluatatsiooni 964 kohaga koolimaja (tlk.42-45).

03.06.1987 maa looduses eraldamise aktiga nr.51 eraldati Tallinna Linna RSN TK 11.07.1986 otsuse nr.295 p. 3.2. alusel Kingissepa t.23 1.1978 ha suurune maatükk Tallinna Linna Lenini Rajooni RSN TK Haridusosakonnale Tallinna 47 Keskkooli hoonete ekspluateerimiseks (tlk.22- 23). 29.12.1992 Riigi vara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr.20/548 anti Liivalaia tn.23 hooned üle Tallinna Linnale (tlk.46-47). Maa looduses eraldamise aktiga nr.157 15. detsembrist 1993 vähendati olemasolevat Liivalaia tn.

23 Liivalaia Keskkooli maakasutust 32 m2 võrra (tlk.110-112). Tallinna Linnavolikogu 24.märtsi 1994 otsusega nr.43 “Munitsipaalomandisse antud hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse taotlemine“ otsustas Tallinna Linnavolikogu MRS § 28 p.1 alusel taotleda Tallinna munitsipaalomandisse Tallinnas Liivalaia 23 asuva Liivalaia Keskkooli maa 11955 m2 (tlk.72-75). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 22.11.1993 otsusega nr. 1278 loeti Tallinnas, end. Liivalaia põik 3, endisel kinnistul nr. 1135 asuv krunt suurusega 2084,85m2 omandireformi objektiks. Otsuse p.-s 3 tunnistati eelnimetatud vara suhtes õigustatud subjektiks L.T. (tlk.7). 08.08.1997 Tallinna notar Mare Aarsalu tõestatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on L.T.’i vara testamendijärgseks pärijaks M.T. (tlk.8). Varaks, mis testamendi järgi päriti, oli pärimisõiguse tunnistuse kohaselt nõudeõigus Tallinnas, end. Liivalaia põik. 3 endisel kinnistul nr. 1135 asuvale krundile suurusega 2084,85m2. Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korralduse nr. 912-k „ Liivalaia tn. 23 hoone ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramine“ punktis 1 määrati Liivalaia tn.23 hoone ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 11 504m2 (tlk.5). 08.06.2004 on Tallinna Maa-Amet esitanud Harju maavanemale Tallinna Linnavolikogu 24.märtsi 1994 otsusele nr.43 tuginedes Tallinna Linnavolikogu taotluse nr.4-11/3215 Tallinna linnas asuva Liivalaia 23 katastriüksuse 11 504 m2 munitsipaalomandisse andmiseks vastavalt MRS § 28 lg.1 punktile 1 kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Taotluses märgitakse, et maal asuvad munitsipaalomandis olevad Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi koolihoone ning garaaž (tlk.76).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korralduse nr. 912-k punkti 1 tühistamist ja asja saatmist Tallinna Linnavalitsusele uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on nii õigustatud subjekt L.T. kui kaebaja ise tema õigusjärglasena taotlenud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist. Tänase seisuga ei ole otsust vara tagastamise kohta tehtud. Tallinna Linnavalitsusest saadud selgituste kohaselt otsustatakse maa tagastamise küsimus pärast kooli aluse maa munitsipaliseerimise otsustamist. 01.07.2004 tegi kaebaja järjekordse järelepärimise Tallinna Linnavalitsusele Liivalaia tn.23 maa tagastamise seisu kohta.

Oma järelepärimisele sai kaebaja Tallinna Linnavalitsuselt 29.07.2004 allkirjastatud vastuse, milles oli teave selle kohta, et Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldusega nr. 912-k on kindlaks määratud Liivalaia tn.23 hoone ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa kokku 11 504 m2. Korraldusest sai kaebaja teada 30.07.2004 seoses Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2004 dateeritud kirjaga. Teenindusmaa plaani korraldusele lisatud ei olnud. Kaebaja on seisukohal, et 05.05.2004 Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr. 912-k punkt 1 on õigusvastane ja rikub tema kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi.

Kaebaja õigusi on rikutud esmalt seeläbi, et talle ei saadetud eelnevalt tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks teenindusmaa määramise ettepanekut, mille alusel on Liivalaia tn.23 asuva hoone ja rajatiste teenindusmaa määratud. 2000. aastal on kaebuse esitajale saadetud moodustatava krundi piiride ettepanek maa munitsipaliseerimiseks, millega kaebuse esitaja ei nõustunud. Tänaseks on see muutunud ja uut pole kaebuse esitajale tutvustatud. Samuti on teenindusmaa määramisel eiratud MRS § 6 toodud põhimõtet, mille kohaselt teenindusmaaks määratakse vähim tarvilik kogus maad ja teenindusmaa määramisel tuleb arvestada maa tagastamise õigustatud subjekti huvidega.

Ehitisregistri andmete kohaselt on kooli ehitisalune pindala 2663m2. Teenindusmaaks on määratud 11504 m2 ehk maksimaalne ehitisi ümbritsev vaba maa, sealhulgas maa, mida krundil olev kool ei ole kogu oma tegevusaja jooksul faktiliselt kasutanud. Sellise tegevusega on otseselt rikutud kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti huve, välistades seeläbi võimaluse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 6 lg. 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ja ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise.

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. MRS § 7 lg. 5 kohaselt määrab tiheasustusega alal ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsus on kinnitanud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord) 30.06.1998 määrusega nr.144.

Selle korra p. 1 kohaselt reguleerib kord muuhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maa munitsipaliseerimisel. Korra p. 4 alapunkt 2 refereerib MRS sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.-le 7 koostatakse teenindusmaa määramisel esmalt ettepanek, mis kooskõlas korra p.-ga 8 saadetakse ka maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata.

Ettepaneku saajal on õigus 30 päeva jooksul esitada vastuväiteid teenindusmaa määramise ettepanekule.

Kogu kõnealuse kvartali hoonestusplaan avaldati ajalehes Rahva Hääl 11.06.1994. Sellest selgub, et juba siis oli kavas see krunt tükeldada ja Kentmanni põik tänava pikendusest teisele poole jääv osa eraldada ja hoonestada. Täna käsitavad linnaametnikud seda maad jätkuvalt vaba uue ehitustandrina (artikkel Eesti Päevalehes 17.07.2004). Samuti on ajakirjanduses avaldatud seisukohti, et Liivalaia

23 asuvale krundile, mis väidetavalt kuulub linnale, võiks laiendada Muusikaakadeemia maakasutust. Sellest ilmneb, et Tallinna Linnavalitsus püüab antud juhul teenindusmaa määramise sildi all munitsipaliseerida võimalikult suure maa-ala, mida oleks hiljem võimalik tükeldada, andes maale sootuks muu kasutusotstarbe kui olemasoleva kooli teenindusmaa. Selline tegevus on otseselt vastuolus seaduse mõttega ehitise aluse teenindusmaa määramise osas ja rikub kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigust maa tagastamisele.

Kuna kaebaja valduses ei ole antud ala suhtes kehtivat planeeringut, puudub tal võimalus hinnata, kas teenindusmaa määramine on toimunud kooskõlas planeeringu nõuetega nagu sätestab MRS § 7 lg.

5. Kuivõrd ajakirjanduses on varasematel aegadel avaldatud planeeringuid, mille kohaselt Kentmanni põik tänavat pikendatakse ja see läbiks sel juhul praegu kooli teenindusmaaks määratud ala, leiab kaebaja, et antud asjas tuleb välja selgitada ka see, milline on ala suhtes kehtiv detailplaneering ning kas teenindusmaa on määratud sellele vastavalt. Kaebaja leiab, et krundi tükeldamine ja täiendav hoonestamine on kooskõlas Tallinna linnaplaneerijate kesklinna ja selle lähinaabruse maakasutuse intensiivistamise ja ehitustiheduse suurendamise nõudega, millest üha sagedamini räägitakse.

Kaebaja arvab, et tal on seaduslik õigus kooli krundist niikuinii eraldatava osa temale tagastamist nõuda. Isegi peale kaebuse esitaja nõudeõiguse rahuldamist jääks koolile neli piisavalt suurt väljakut ja platsi nii õppe kui majandustegevuseks. Ka ruutmeetrites jääks seda 797m2 rohkem, kui äsja kapitaalremondi läbinud Nõmme Põhikoolil. Eeltoodud põhjustel taotleb kaebuse esitaja teenindusmaa määramise uut läbivaatamist kooskõlas kehtiva seadusandluse ja kooli tegelike vajaduste õiglase hindamisega, aga ka kogu kvartali tulevikuperspektiivide objektiivse arvestamisega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna Linnavalitsus kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldusega nr 912-k määrati Liivalaia tn. 23 hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 11504 m² vastavalt Tallinna Maa-ameti plaanile töö nr AR-87. Teenindamiseks vajalik maa hõlmab ka endise kinnistu nr. 1135, mille suhtes on tagastamise õigustatud subjektiks tunnistatud L.T. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 22.11.1993 otsusega nr 1278.

Nimetatud plaanilt (ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekult) nähtub, et endise kinnistu nr. 1135 maa-alal asub osaliselt koolihoone ning peaaegu kogu ülejäänud ulatuses asfaltplats. Kaebaja on ka ise selle kohta tõendina foto esitanud ja märkinud, et asfaltplats peaks koolile alles jääma, kuna kõik senised vabaõhu üritused on toimunud sellel asfalteeritud väljakul kooli taga. Tallinna Linna TSN TK 08.12.1961 otsusega nr.312 eraldati Tallinna Linna TSN TK Kapitaalehituse osakonnale ehituskrunt Kingissepa tn 31 (praegune aadress Liivalaia tn 23), suurusega ca 1,3 ha krundi suurendamise võimalusega ca 0,2 ha 1040 õpilaskohaga koolimaja ehitamiseks.

Tallinna linna TSN TK 11.07.1986 otsusega nr 295 otsustati lõpetada Tallinna linna TSN TK 08.12.1961 otsusega nr 312 Tallinna Linna TSN TK Kapitaalehituse Valitsusele antud 1,44 ha maa Kingissepa tn. 31 kasutamisõigus seoses koolihoone üleandmisega Tallinna Linna Lenini Rajooni RSN Haridusosakonna bilanssi. Sama otsusega anti Tallinna linna Lenini Rajooni TK Haridusosakonnale 47. Keskkooli hoonete juurde Kingissepa tn. 23 (endine aadress Kingissepa tn. 31, praegune aadress Liivalaia tn. 23) 1,16 ha maad tähtajatuks kasutamiseks linna maast vastavalt skeemile.

Olemasolevat Liivalaia Keskkooli maakasutust Liivalaia tn. 23 vähendati maa looduses eraldamise aktiga 15.10.1993 nr 157. Krundi plaan on kinnitatud 21.04.1987. ENSV Riikliku Ehituskomitee RPI “Eesti Projekt” 1962 aastal koostatud projektülesande, töö nr TK 305-02, Kingissepa tn. 31 (tänane aadress Liivalaia tn 23) asendiplaanilt (mis oli sel ajal käsitletav ehitusloana - on kooskõlastatud Tallinna Linna TSN Täitevkomitee poolt 18.06.1962) nähtub, et endist kinnistut nr.1135 hõlmavale maa-alale positsioon 1 on ette nähtud koolimaja ehitamine ehitusaluse pinnaga 2520m² ja positsioon 10 korvpalliväljaku ehitamine ehitusaluse pinnaga 590m².

Koolimaja on vastu võetud 30.08.1986 Riikliku vastuvõtukomisjoni aktiga Tallinna linna RSN TK 17.09.1986 korralduse nr 515-k põhjal. Liivalaia tn. 23 hooned anti Tallinna linnale üle riigi vara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr 20/548. Riiklikust ehitisregistrist on näha ehitiste omandi kuuluvus Tallinna linnale. Kuna riikliku ehitisregistri alusandmed on saadud Tallinna Hooneregistri baasil ja Tallinna Hooneregistrisse rajatisi ei kantud, ei kajastu asfaltplats riiklikus ehitisregistris. Tallinna Linnavolikogu 24.03.1994 otsusega nr.43 taotleti Liivalaia tn.23 maa munitsipaalomandisse.

Kaebajale on saadetud Tallinna Maa-ameti 15.09.2000 kirjaga nr.2-10/1487 Liivalaia tn.23 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku kohta esitas kaebaja vastuväited 28.09.2000 kirjaga, milles tegi ettepaneku määrata koolimajale väiksem teenindusmaa ning see tagastada õigustatud subjektide kaasomandisse ja seada moodustatud kinnistule hoonestusõigus linna kasuks.

Harju Maavalitsus teatas 11.02.2002 kirjas nr 2.1-1/11, et on järelvalve tulemusena leidnud, et Liivalaia tn. 23 hoonete ja rajatiste aluse ja teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse taotlemine ei ole vastuolus seadusega ega nende alusel antud õigusaktidega. Tallinna Linnavalitsuse 05.06.2002 korraldusega nr.1631-k määrati Liivalaia tn.23 hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa suurusega 11 605m² vastavalt OÜ Geomap plaanile, töö nr T-136-99. Liivalaia tn.23 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise uus ettepanek, kus maatüki piiri korrigeeriti, koostati 01.04.2004.

Kuna maatüki piiri muutumine endist kinnistut nr.1135 ei puudutanud, ei saatnud Tallinna linn ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekut M.T.ile, kuna M.T.i seisukohad teenindusmaa määramise kohta olid Tallinna linnale juba eelnevast kirjavahetusest teada. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et Liivalaia tn.23 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku kaebajale saatmata jätmine ei mõjuta Liivalaia tn 23 hoonete ja rajatiste teenindusmaa määramist endise kinnistu nr.1135 osas. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr.3-3-1-8-02 rõhutati, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Samas lahendis rõhutas kolleegium, et menetlustoimingute eraldi vaidlustamine saab olla vaid erandlik ja põhjendatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav akt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane. Tallinna Maa-amet teatas M.T.ile 29.07.2004 kirjaga nr.4-11/954, et Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldusega nr.912-k on määratud Liivalaia tn.23 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 11 504 m², mille munitsipaalomandisse andmiseks on Tallinna Maa-amet esitanud Harju maavanemale taotluse 08.06.2004 kirjaga nr.4-11/3215-k.

Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus ei saa tulenevalt MRS § 6 lg 2 punktist 3, mis sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, kaebaja huvisid rikkuda, kuna endisel kinnistul nr.1135 asuvad sõltumata vaidlustatud korralduse kehtivusest Tallinna linnale kuuluvad Liivalaia Gümnaasiumi hoone osa ja rajatis – asfaltplats. MRS § 6 lg 33 sätestab, et ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. Sotsiaalministri 14.07.2000 määrusega nr.47 kehtestatud määruse „Kooli tervisekaitsenõuded“ § 5 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala ning kooli maa-ala pindalanormid sõltuvad ühes vahetuses õppivate õpilaste arvust. Kooli maa-alale planeeritakse spordirajatisi, puhkeja mänguväljakuid ning majandusõu. Vastustaja on seisukohal, et kuigi sotsiaalministri 14.07.2000 määrus nr.47 on alates 13.09.2003 kehtetu ja sotsiaalministri 29.08.2003 määruses nr.109 on välja jäetud säte, mille kohaselt kooli maa-ala pindalanormid sõltuvad ühes vahetuses õppivate õpilaste arvust, peab ka kehtiva määruse § 2 lg 1 kohaselt koolil olema omaette maa-ala ning seejuures tuleb arvestada kooli juurde kuuluva maa-ala vajalikkust kooli suurusest (õpilaste arvust) lähtuvalt ning spordiväljaku vajalikkust.

Tallinna Haridusamet on vastustes M.T.ile korduvalt selgitanud, et kool vajab vaidlustatud korraldusega määratud territooriumi ning kooli territoorium korrastatakse koos koolihoone remondi tegemisega vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt Tallinna linna eelarves eraldatavatele rahalistele vahenditele (kirjad 21.04.2004 nr 3-60/1094, 20.05.2004 nr 3-60/1094 ning 28.06.2004 nr 3-60/1094.5).

Liivalaia tn 23 maa-ala kohta ei ole kehtivat detailplaneeringut, samuti ei ole detailplaneeringut koostamisel ega ole selle algatamist ka kavas. Vastavalt MRS § 7 lg 5 määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Seega ei pidanud Liivalaia tn 23 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks olema detailplaneering. MRS § 28 lg 1 punkt 1 sätestab, et munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Vastustaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldus nr.912-k on õiguspärane ja kooskõlas MRS ning Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga ja Liivalaia tn.23 ehitiste alune ja teenindamiseks vajalik maa kuulub munitsipaalomandisse andmisele. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul vaidlustatud korraldusega määratud teenindusmaa on tervikuna ehitiste teenindamiseks vajalik ja esineb MRS §

6 lg 2 punktides 3 ja 4 nimetatud alus endise kinnistu mitte tagastamiseks. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebaja soovil asendusmaad saada ei ole seaduslikku alust. MRS § 11, mis reguleeris maa asendamist, on kehtetu alates 07.06.1996. Kuna MRS § 6 lg 1 kohaselt tuleb reeglina maa tagastada endistes piirides ning ümberkruntimine või planeerimine viiakse läbi vaid erandjuhtudel, on vastustaja seisukohal, et tagastatava maa lubatud erinevuse all +/- 8% endise kinnistu pindalast tuleb mõista ümberkruntimise või planeerimise tulemusel endise kinnistu piiride muutmist. Nimetatud säte ei anna alust maa tagastamiseks teises asukohas, sest vastasel juhul oleks tegemist asendusmaa andmisega, mida MRS ei võimalda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

1. Vastavalt MRS § 6 lg.2 p.4 maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt MRS §-le 28 1. lõike punktidele 1 kuni 4. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kehtestatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ (edaspidi Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord) p. 54 sätestab, et kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Seega tuleb enne, kui otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine, lahendada maa munitsipaalomandisse jätmise küsimus. Maa tagastamise küsimuse saab otsustada siis, kui munitsipaalomandisse jäetava maa suurus ja piirid on täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ning kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida.

2. Vastavalt HKMS § 7 lõikele 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega on rikutud tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa, samuti õigust tutvuda teenindusmaa määramise ettepanekuga. 3.MRS § 25 lg.4 kohaselt kehtestab maa munitsipaalomandisse andmise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 269 on kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ (edaspidi Maa munitsipaalomandisse andmise kord).

Selle korra p. 9 kohaselt on maa munitsipaalomandisse andmise taotlejaks vallavõi linnavolikogu ning p.11 kohaselt on maa munitsipaalomandisse andmise otsustajaks MRS §-i 28 lõike 1 punktis 1 sätestatud maa osas maavanem. Maa munitsipaalomandisse andmise korra p. 12 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse volikogu maa munitsipaliseerimise taotluse maa asukohajärgsele maavanemale. Vastavalt sama korra punkti 15 alapunktile 3 kogub taotleja või tema poolt volitatud isik maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise toimikusse muude dokumentide hulgas ka kohaliku omavalitsuse otsuse munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta koos asendiplaaniga.

Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldus nr. 912-k „ Liivalaia tn 23 hoone ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramine“ ongi antud Maa munitsipaalomandisse andmise korra punkti 15 alapunkti 3 alusel. Seega on vaidlustatud korraldus eelhaldusaktiks maavanema otsusele maa munitsipaalomandisse andmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Linnavolikogu 24.märtsi 1994 otsusega nr.43 (tlk.72-75) “Munitsipaalomandisse antud hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse taotlemine“ otsustatud taotleda MRS § 28 p.1 alusel Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna Liivalaia Keskkoli Liivalaia 23 asuv maa 11955 m2 ning 08.06.2004 on Tallinna Maa-Amet esitanud Harju maavanemale Tallinna Linnavolikogu 24.märtsi 1994 otsusele nr.43 tuginedes Tallinna Linnavolikogu taotluse nr.4-11/3215 Tallinna linnas asuva Liivalaia 23 katastriüksuse sihtotstarbega sotsiaalmaa 11 504 m2 munitsipaalomandisse andmiseks vastavalt MRS § 28 lg.1 punktile 1 kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa (tlk.76).

Taotlusest nähtuvalt on taotlusele lisatud maa munitsipaalomandisse taotlemise toimik Maa munitsipaalomandisse andmise korra p. 17 kohaselt vaatab maavanem esitatud toimiku läbi ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates ja kontrollib selle vastavust õigusaktidele. Maavanemal on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa taotlejalt, seniselt kasutajalt, tagastamise või erastamise õigustatud subjektidelt, samuti teistelt isikutelt ja riigiasutustelt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist.

Sama korra p.19 kohaselt teeb maavanem nõuetekohaselt vormistatud taotluse (toimiku) alusel otsuse maa munitsipaalomandisse andmise kohta või edastab taotluse (toimiku) Vabariigi Valitsusele maa munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei riku käesolevas kaebuses vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldus nr. 912-k „ Liivalaia tn 23 hoone ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramine“ kaebaja õigust maa tagastamisele, kuna selle korraldusega ei ole otsustatud maa tagastamise küsimust, samuti ei ole selle korraldusega otsustatud maa munitsipaliseerimist.

Nagu juba märgitud, teeb maa munitsipaliseerimise otsuse MRS §-i 28 lõike 1 punktis 1 sätestatud maa osas maavanem.

4. Vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 8 tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek saata ka maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata ning punkti 9 kohaselt on isikul, kellele ettepanek saadeti, õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei ole saatnud 01.04.2004 koostatud (tlk.57) Liivalaia tn. 23 moodustatava krundi piiride ettepanekut endisele kinnistule nr.1135 nõudeõigust omavale M.T.ile.

Vastustaja põhjendab nimetatud asjaolu sellega, et Tallinna Maa-ameti 15.09.2000 kirjaga nr.2- 10/1487 on M.T.ile edastatud Liivalaia tn.23 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek, mille alusel on Liivalaia tn.23 ehitiste teenindusmaa määratud Tallinna Linnavalitsuse 05.06.2002 korraldusega nr.1631-k (korraldus tlk.90). M.T.i seisukohad teenindusmaa määramise kohta olid Tallinna linnale M.T.iga peetud kirjavahetusest teada. Liivalaia tn.23 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise uus 01.04.2004 koostatud ettepanek, kus maatüki piiri korrigeeriti ei puudutanud endist kinnistut nr.1135.

Nimetatud väidete kinnituseks on vastustaja esitanud kohtule Tallinna Maa-ameti 15.09.2000 kirja nr.2-10/1487 koopia, mille lisaks on olnud krundi piiride ettepanek (tlk.51) ja M.T.i 29.09.2000 vastuse sellele kirjale (tlk.78). M.T. on vastuses märkinud, et ta on tutvunud Liivalaia 23 piiride ettepanekuga ja ei ole sellega nõus. Samuti on vastustaja esitanud kohtule Tallinna Maa-ameti ja M.T.i kirjavahetuse Liivalaia tn.23 teenindusmaa osas 2001.aastal (tlk.82-83) ja 2004.aastal (tlk.84-89). Tallinna Maa-Ameti 04.02.2004 kirjast nr.4-11/235 nähtuvalt on Tallinna Maa-Amet 16.05.2003 esitanud Harju Maavalitusele taotluse Tallinna Linnavalitsuse 05.06.2002 korraldusega nr.1631-k määratud Liivalaia tn. 23 maaüksuse 11605 m2 munitsipaalomandisse andmiseks ning maavanem on taotluse oma märkustega tagastanud.

Asja materjalidest nähtuvalt paikneb Liivalaia tn.23 maatükk kümnel endisel kinnistul (tlk.76,77,57) ning kaebajale tagastamisele kuuluv endine kinnistu nr. 1135 asub Liivalaia 23 maatüki keskel. Uue 01.04.2004 koostatud Liivalaia tn. 23 krundi piiride ettepanekuga on korrigeeritud Liivalaia tn. 23 maaüksuse välispiiri endise kinnistu nr.1089 osas (tlk.77) ning see ei ole puudutanud endist kinnistut nr.1135, millele on nõudeõigus kaebuse esitajal (tlk.92-93;57, 77). Seega ei muuda 01.04.2004 koostatud Liivalaia tn. 23 krundi piiride ettepanek midagi kaebaja suhtes võrreldes talle Tallinna Maa-ameti 15.09.2000 kirjaga nr.2- 10/1487 saadetud krundi piiride ettepanekuga, mistõttu kaebajale 01.04.2004 koostatud Liivalaia tn.23 krundi piiride ettepaneku saatmata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Vastavalt HMS §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

5. Vastavalt MRS § 28 lg.1 punktile 1 antakse munitsipaalomandisse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldusega nr. 912-k on määratud Liivalaia tn.23 hoone ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 11504m2. 29.12.1992 riigi vara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr.20/548 anti Liivalaia tn.23 hoone ja garaaž üle Tallinna Linnale (tlk.46-47). Ehitisregistri andmestikust (tlk.48-49) nähtuvalt on Liivalaia tn 23 koolimaja ja garaaž Tallinna linna omandis.

MRS § 6 lg 33 sätestab, et ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Sama sätestab ka Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.4 alap.2. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Linna TSN TK 08.12.1961 otsuse nr.312 punktiga 3 eraldatud Tallinna Linna TSN TK Kapitaalehituse osakonnale ehituskrunt Kingissepa tn. 31 suurusega ca 1,3 ha krundi suurendamise võimalusega ca 0,2 ha 1040 õpilaskohaga koolimaja ehitamiseks.

Riikliku vastuvõtukomisjoni 30.08.1986 aktiga on ekspluatatsiooni võetud 964 kohaga koolimaja (tlk.42- 45). Tallinna Linna RSN TK 11.07.1986 otsusega nr.295 anti Kingissepa tn.23 maa 1,16 ha Tallinna Linna Lenini Rajooni RSN Täitevkomitee Haridusosakonnale 47. Keskkooli hoonete juurde tähtajatuks kasutamiseks (tlk.20,21). Nimetatud maatükk eraldati looduses ENSV TRSN TK 03.06.1987 Maa looduses eraldamise aktiga nr.51 (tlk.22-23). Maa looduses eraldamise aktiga nr.157 15. detsembrist 1993 vähendati olemasolevat Liivalaia tn. 23 Liivalaia Keskkooli maakasutust 32 m2 võrra (tlk.110-112).

Seega on asja materjalidest nähtuvalt vaidlustatud korraldusega määratud Liivalaia tn. 23 asuva Liivalaia Gümnaasiumi hoone ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Nimetatud maa on 08.12.1961 sihtotstarbeliselt eraldatud koolimaja ehitamiseks ja Tallinna Linna RSN TK 11.07.1986 otsusega nr.295 antud keskkooli hoonete juurde tähtajatuks kasutamiseks. Tallinna Haridusameti 30.10.2000 kirjas nr. 13/1-7/2061 Tallinna Linnavaraametile (tlk.50) on haridusamet märkinud, et Liivalaia Gümnaasium on seni kasutanud oma maa-ala õppeja spordiotstarbel, samaks otstarbeks on plaanis maad kasutada ka edaspidi.

Ka Tallinna Haridusameti 23.03.2004 kirjas nr.3-60/650 Tallinna Maa-Ametile (tlk.91) ja 21.04.2004 kirjas nr.3-60/1094 M.T.ile (tlk.99) on märgitud, et Tallinna Haridusamet on jätkuvalt seisukohal, et Tallinnas Liivalaia tn. 23 asuv Liivalaia Gümnaasium vajab kogu hoone juurde kuuluvat teenindusmaad. Samuti on kirjas märgitud, et Tallinna Linnavolikogu 11.12.2003 määrusega nr.67 kinnitanud Tallinna munitsipaalkoolide remondija investeeringute kava aastateks 2004 kuni 2012 näeb ette vahendid Liivalaia Gümnaasiumi tarbeks 2010 aastal, koos koolihoonega korrastatakse tavakohaselt ka territoorium.

Vastustaja on Tallinna Linnavolikogu 11.12.2003 määruse nr.67 koos lisadega kohtule esitanud (tl.93- 98). Seega nähtub asja materjalidest, et Liivalaia Gümnaasiumi maad kasutatakse ja kavatsetakse edaspidi kasutada kooli püstitamisel määratud eesmärgil. Sotsiaalministri 29. augusti 2003 määrusega nr 109 kehtestatud Tervisekaitsenõuded koolidele § 2 lg.1 sätestab, et koolil peab olema omaette maa-ala. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tallinna

Linnavalitsuse 05.05.2004 korraldusega nr. 912-k Liivalaia tn.23 hoone ja rajatiste teenindamiseks määratud maa võib olla kooli sihtotstarvet arvestades hoone ja rajatiste teenindamiseks vajalikuks ehitisealuseks ning ehitist ümbritsevaks vähimaks tarvilikuks ja piisavaks maaks, mis tagab Liivalaia Gümnaasiumi sihtotstarbelise kasutamise.

6. Vastavalt MRS § 7 lg 5 määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Seega ei pidanud Liivalaia tn 23 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks olema detailplaneering.

7. Vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktile 49 otsustab õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise maa asukohajärgne vallavõi linnavalitsus kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumentide põhjal. Seega ei saa kohus käesolevas asjas asuda haldusorgani asemele ja otsustada, millises ulatuses tuleks kaebajale maad tagastada. Eeltoodust tulenevalt ei anna kohus hinnangut kaebaja ja vastustaja väidetele kaebajale maa tagastamise võimalikkuse või võimatuse kohta MRS § 6 lg.1 alusel maa ümberkruntimise teel.

Aili Maasik Kohtunik