3-04-233/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2005 Tallinn

Haldusasja number

3-2032/2004

Haldusasi

Elamuühistu

X

kaebus

Tallinna

Linnavalitsuse

21.06.2004.a. korralduse nr. 1361-k ja Tallinna Linna-

valitsuse 30.06.2004.a. korralduse nr. 1501-k tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

03.mai 2005.a.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Elamuühistu X, esindaja advokaat Eerik Entsik

Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kelli Ristal

Kolmas isik T.A., esindaja advokaat Alar Eiche

Kolmas isik A.V., esindaja advokaat Alar Eiche

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg.1 p.6).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest 01.06.2005 esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule

kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes

teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5).

ASJAOLUD

17.10.1991 on vastu võetud T.A.i ja A.V. taotlused Harku vallas, Kadaka külas, Metsa talu;

Tallinn, Kadaka tee 141 maa tagastamiseks ja talu inventari, loomade, osaliselt hoonete (küün,

kasvuhoone) ja metsa kompenseerimiseks (õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimik,

edaspidi vtt. I kd. tlk.1-3).

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna

linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 (tlk. 20) tunnistati Tallinnas, end. Harjumaal, Harku

vallas, Haabersti mõisast eraldatud maakoht „Metsa“ endisel kinnistul nr. 66 asunud krunt

suurusega 13,12 ha ja põllumajanduslik inventar omandireformi objektiks ning õigustatud

subjektideks nimetatud vara osas A.V. ja T.A. kumbki ½ mõttelises osas.

19.10.1999 esitas Elamuühistu (edaspidi EÜ) X Tallinna Linnavalitsusele avalduse Tallinnas

Õismäe tee 3 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks (tlk 18), millele on lisatud kinnitus, et

taotletavale maale jääb üksnes EÜ-le X kuuluv elamu (tlk.18-19).

Vastavalt Tallinna Hooneregistri 12.03.2001 tõendile nr. 5110 (tlk. 13) kuulub Tallinna linnas

Haabersti linnaosas asuv Õismäe tee 3 elamu EÜ-le X.

Tallinna Linnavalitsuse 13.02.2002 korraldusega nr. 426-k tagastati õigustatud subjektidele T.A.ile

ja A.V.le kummalegi ½ mõttelises osas Tallinnas Õismäe tee 1C asuv maa suuruses 270 m2

(endine „Metsa“, endine kinnistu nr.66, pindala 131200 m2) (vtt.tlk. 90). Nimetatud korralduse

punktid 1, 2 ja 4.2 on Tallinnas Õismäe tee 1C asuva maa suuruses 270 m2 tagastamist

puudutavas osas Tallinna Halduskohtu 10.10.2002 otsusega haldusasjas nr. 3-694/02 (tlk. 21-

28) tühistatud põhjusel, et enne maa tagastamise otsustamist oleks tulnud teha kindlaks

ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suurus.

Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr. 1361-k ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks

vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ on EÜ-le X Tallinnas, Õismäe tee 3 asuva

maatüki ostueesõigusega erastamiseks ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määratud

1650m2 ja sihtotstarbeks elamumaa (tlk.42).

Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldusega nr. 1501-k ,,Õismäe tee 1C maa tagastamine“

otsustati osaliselt tagastada õigustatud subjektidele T.A.ile ja A.V.le kummalegi ½ mõttelises osas

õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas asukohaga Õismäe tee 1C, pindalaga 270

m2, sihtotstarbega ärimaa. Korralduse punktis 3 on märgitud, et tagastataval maal asub õigusliku

aluseta püstitatud ehitise (tlk. 44).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kaebaja palub Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr. 1361-k ,,Õismäe tee 3

ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ja Tallinna

Linnavalitsuse 30.06.2004 korralduse nr. 1501-k ,,Õismäe tee 1C maa tagastamine“ täies

ulatuses tühistada.

Kaebuse kohaselt registreeriti EÜ X 12.07.1999 mittetulundusühingute registris. EÜ X moodustati

Elamuehituskooperatiivi (edaspidi EEK) „Karksi“ bilansis olnud elamute baasil, teine elamu jäi

EÜ-le „Karksi“, mis on maa ostueesõigusega erastanud.

EÜ X kasutab Tallinnas Õismäe tee 3 asuvat maad Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu

Täitevkomitee (edaspidi Tallinna Linna RSN TK) poolt 03.07.1987 koostatud maa looduses

eraldamise akti nr. 58 alusel, mille kohaselt eraldati Tallinna linnas EEK-le „Karksi“

Õismäe tee 1 ja 3 aadressil maad üldpindalaga 0,4930 hektarit. Nimetatud maaüksusel asusid kaks

elamut aadressidega Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. Käesolevaks hetkeks on nimetatud elamute

baasil moodustatud kaks elamuühistut.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 on tunnistatud omandireformi

õigustatud subjektideks A.V. ja T.A. osaliselt ka maa osas, mida taotleb endale kaebaja EÜ X.

Kaebuse kohaselt sooviti algselt EÜ-le X kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu

teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määrata 1935 m2 ning nimetatud maaüksus oleks hõlmanud

Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maaüksust. Nimetatud suuruses elamu teenindamiseks vajaliku

maa määramise kavatsust kinnitab Tallinna Maa-ameti 06.04.2001 maa maksustamishinna

määramise akt nr.243, mille kohaselt on EÜ-le X erastatava maa suuruseks toodud 1935 m2. Ka oli

Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi SAPA) töötajate poolt 20.03.2001 ja

29.03.2001 kooskõlastatud Tallinnas Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani projekt, mille kohaselt oli

maaüksuse suuruseks 1935 m2 ning maa oleks hõlmanud vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9 hoonete

vahelist maaüksust. Maa ostueesõigusega erastamise toimikus on ka Tallinna Linnavalitsuse 2001

korralduse eelnõu, mille nimetuseks oli ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ning mille kohaselt oli Õismäe tee 3 elamu

teenindamiseks vajaliku maa suuruseks samuti 1935 m2.

Samas on Tallinna Linnavalitsus seoses õigustatud subjektide vastuväidetega käesolevaks hetkeks

oma varasemaid seisukohtasid oluliselt muutnud ning soovib määrata Tallinnas Õismäe tee 3 asuva

elamu teenindamiseks vajaliku maa selliselt, et see ei hõlmaks Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist

maaüksust. 05.03.2003 edastas Tallinna Maa-amet EÜ-le X kirja nr. 5-9/03/1225, millega palus

esitada ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast oma motiveeritud

vastuväited uuele krundipiiri ettepanekule. Nimetatud kirjale oli lisatud Õismäe tee 3 piiri

ettepanek, millest tulenes, et Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa hulgast sooviti

ära lõigata Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus. Nimetatud krundi piiride ettepanekule

esitas EÜ X vastuväited oma 01.04.2003 ja 12.06.2003 kirjadega. EÜ X kirjade kohaselt oli täies

ulatuses õigusvastane Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamine Õismäe tee 3

ja 9 hoonete vahelise maaüksuse võrra. Nimetatud vastuväidetega seoses koostatud Tallinna Säästva

Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi SAPA) 06.05.2003 kirjas nr. 1/2-4/03/1151 on märgitud:

,,antud olukorras näeme linnaehituslikult vaid kahte võimalikku lahendust: Õismäe tee 3 ja 9

hoonete vaheline terviklik maatükk määratakse Õismäe tee 3 krundi koosseisu või moodustatakse

uus kinnisasi“.

Vaatamata asjaolule, et SAPA 06.05.2003 kirjaga võimaldati määrata Õismäe tee 3 ja 9 hoonete

vaheline terviklik maatükk Õismäe tee 3 krundi koosseisu, on Tallinna Linnavalitsus siiski

otsustanud vähendada Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust. Kaevatava

Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr. 1361-k punktist 1 tulenevalt on Tallinnas

Õismäe tee 3 asuva ostueesõigusega erastamiseks ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks

määratud 1650m2 ja sihtotstarbeks elamumaa. Kuna varasemalt oli Tallinnas Õismäe tee 3 asuva

elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks toodud 1935m2, siis on järelikult vähendatud

Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust.

10.08.2004 Tallinna Linnavalitsuses Õismäe tee 1C maa tagastamise toimikuga tutvumisel ilmnes,

et 30.06.2004 on Tallinna Linnavalitsus koostanud korralduse nr. 1501-k ,,Õismäe tee 1C maa

tagastamine“, mille kohaselt on otsustatud õigustatud subjektidele T.A.ile ja A.V.le osaliselt

tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas asukohaga Õismäe tee 1C,

pindalaga 270m2, sihtotstarbega ärimaa. Seega kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004

korraldusega on õigustatud subjektidele tagastatud maa, mida EÜ X soovib erastada Õismäe tee 3

elamu teenindamiseks vajaliku maana.

Kaevatavad

Tallinna

Linnavalitsuse

21.06.2004

korraldus

nr.

1361-k

ja

Tallinna

Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldus nr. 1501-k rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi

sellega, et nendega on õigusvastaselt vähendatud kaebaja õiguseelnejale EEK-ile ,,Karksi“ krundina

eraldatud maad, mida kaebaja soovib ostueesõigusega erastada Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks

vajaliku maana.

Kuna Õismäe tee 3 ehitis on tüüpprojekti järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, siis tuleb

nimetatud ehitist lugeda elamuks MRS § 6 lg. 32 mõttes. Elamu teenindamiseks vajaliku maa

kindlaksmääramisele on MRS sätestatud erisätted. MRS § 221 lg. 1 kohaselt võib

ostueesõigusega maad erastada nimetatud seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 l1. ja l2. lõikes ning §-s

21 sätestatud ulatuses. Seega kuulub kohaldamisele MRS § 7 lg. 51, mis sätestab, et elamu

teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev

maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või

ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse

maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne

Aluste jõustumist. ORAS jõustus 20.06.1991. Maa looduses eraldamise aktist nähtub, et

vaidlusalune maa on kaebaja õiguseelnejale EEK-le ,,Karksi“ eraldatud 03.07.1987, so. enne

ORAS-e jõustumist. Samuti tuleneb Õismäe tee 1, 3 krundi plaani väljavõttest, et nimetatud

õiguspäraselt eraldatud maa hõlmab osaliselt (umbkaudu 1/2 ulatuses) vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9

hoonete vahelist maaüksust. Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus jaguneb kaheks

ligikaudu võrdse suurusega kolmnurga kujuliseks maa-alaks, mis kuulusid vastavalt Õismäe tee 1, 3

majavalduse ja Õismäe tee 9 majavalduse krundi hulka. Seega kuulus Õismäe tee 3 ja 9 hoonete

vaheline maaüksus osaliselt kaebaja kui elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa hulka,

mistõttu selle maa äravõtmine elamu teenindamiseks vajaliku maa määramisel oli õigusvastane.

Riigikohtu halduskolleegiumi (edaspidi RKHK) 24.01.2003 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-5-03 on

rõhutatud asjaolu, et MRS § 7 redaktsioonist ilmneb selgelt, et elamu juurde kuuluva krundi

suuruse muutmine ei ole võimalik isegi detailplaneeringu olemasolul, kui planeeringu vastaval

lahendusel ei ole muud otstarvet peale õigustatud subjektile maa tagastamise võimaldamise.

Seega peab EÜ X elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kuuluma kogu vaidlusalune Õismäe

tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus. Arvestama peab, et käesolevaks hetkeks on Õismäe tee 3

elamu teenindamiseks vajaliku maa hulgast ära lõigatud samuti elamu õuepoolne osa, kaasa

arvatud mänguväljaku ala.

Kohaliku omavalitsuse poolt ei ole viidud läbi detailplaneeringu koostamist, mille käigus oleks

otsustatud eraldi Õismäe tee 1C krundi moodustamine. MRS § 221 lg. 6 sätestab, et erastatava

maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik

omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse

juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on

planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale

elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid nimetatud seaduse § 7 5.

ja 51 lõikes sätestatud alustel. Nimetatud sättes osundatud MRS § 7 lg.-s 5 on kehtestatud, et

ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja

maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras,

kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja

piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et üldreeglina

määratakse tiheasustusega alal asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid kindlaks

detailplaneeringu alusel, vaid kohaliku omavalitsuse otsusega võib seda teha ilma

detailplaneeringut koostamata. Nimetatud rikkumist tuleb lugeda oluliseks, sest kaebaja on oma

01.04.2003 vastuväidetes taotlenud nimetatud piirkonnas detailplaneeringu läbiviimist. Kaebaja on

jätkuvalt seisukohal, et vaid detailplaneeringu koostamise käigus oleks saanud jõuda põhjendatud

seisukohale, kas antud maa-alal oli planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas eraldi

kinnistu moodustamine või mitte ning kas õiguslikult, tehnoloogiliselt ja looduslikult on nimetatud

uut moodustatavat kinnistut võimalik eraldiseisvalt ekspluateerida või mitte.

Detailplaneeringu koostamist nõuavad ka maakatastriseaduse (edaspidi MaaKS) sätted, mis

reguleerivad maa sihtotstarbe muutmist. Varasemalt oli Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise

maaüksuse osas tegemist elamumaaga, samas kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004

korralduse kohaselt tagastati nimetatud maa õigustatud subjektidele kui ärimaa. MaaKS § 18 lg. 2

sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab

kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. MaaKS § 18

lg. 6 tuleneb, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise

korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase

üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe

kohaliku omavalitsuse volikogu. Planeerimisseaduse § 3 lg. 2 p. 3 tuleneb, et detailplaneeringu

koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja

kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel muuhulgas maa-

alade kruntideks jaotamise korral. Kuna antud juhul jagati maa kruntideks, oleks maaüksuse

sihtotstarbe muutmiseks pidanud tingimata eksisteerima detailplaneering.

Vaidlustatud korraldustes ei ole põhjendatud, millega seoses oli vajalik kaebaja krundi koosseisu

osaliselt kuulunud Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse äravõtmine. Kuna kaebajale oli

maakasutusõigus väljastatud seaduslikult, oli kaebajal õiguspärane ootus, et maakasutust ei

vähendata. Ka olid varasemalt kõik ettepanekud ja lahendusvariandid toetanud seda, et Õismäe tee 3

elamu teenindamiseks vajaliku maa juurde kuuluks täies ulatuses vaidlusalune Õismäe tee 3 ja 9

hoonete vaheline maaüksus. Nii oli AS Geomark poolt ettevalmistatud Õismäe tee 3

katastriüksuse plaan, mille kohaselt pidi Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa

suuruseks olema 1935m2 ning teenindamiseks vajalik maa hõlmas vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9

hoonete vahelist maaüksust. Nimetatud lahendus oli kooskõlastatud 20.03.2001 ja 29.03.2001

SAPA ametnike poolt. 06.04.2001 koostati Tallinna Maa-ameti poolt ostueesõigusega erastamise

maa maksustamishinna määramise akt nr. 243, mille kohaselt oli EÜ-le X erastatava Õismäe tee 3

maaüksuse pindalaks märgitud 1935 m2. Ette oli valmistatud Õismäe tee 3 ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa määramise korraldus, mille kohaselt oli Õismäe tee 3 ehitise

teenindamiseks vajaliku maa suuruseks samuti 1935m2. Nimetatud asjaoludest tulenevalt oleks

vaidlustatud korraldustes pidanud olema erilise põhjalikkusega motiveeritud, miks siiski oli

vajalik vaidlusaluse maaüksuse äralõikamine. Samas sellist motivatsiooni korraldustes ei

eksisteeri.

Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise osas on haldusorganil laialdane diskretsioon.

Sellisel juhul peab haldusorgan erilise põhjalikkusega põhjendama korralduse andmist, millega

oluliselt kahjustatakse kolmanda isiku õigusi ja huve. Ka antud juhul oleks kaevatavatest

korraldustest pidanud ilmnema, millistest kaalutlustest haldusorgan lähtus Õismäe tee 3

elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamisel. Nimetatud kohustust ei ole täidetud, mistõttu

haldusaktid ei ole õiguslike aluste ja akti andmise põhjuste osas üheselt mõistetavad. Nimetatud

põhjusel kuuluvad vaidlustatud haldusaktid samuti tühistamisele nende olulise vastuolu tõttu

seadusega.

Piiriprotokollide koostamisele ei kaasatud EÜ X esindajaid, mis nähtub Õismäe tee 1C maa

tagastamise toimikus olevast 25.02.2002 piiriprotokollist. Samuti ei ole kaebaja esindajaid

kutsutud nimetatud katastriüksuse piiride kättenäitamisele. MaaKS § 20 lg. 51 sätestab, et kui

isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt

MRS § 7 5. lõikele, § 9 9. lõikele, § 10 3. lõikele või § 22.1 6. lõikele, koostab kohaliku

omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik

looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid, piirinaabrite allkirjad

kinnitab piiriprotokolli koostaja. Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele

piiriprotokolli koostamise aja ja koha. MaaKS § 20 lg. 5.2 sätestab, et kui moodustatav

katastriüksus piirneb maaga, kus katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki

tagastamise või erastamise õigustatud subjekt, nimetatud isiku puudumisel kohalik omavalitsus.

Ülaltoodust tulenevalt oleks Õismäe tee 1C moodustatava katastriüksuse piiriprotokollile pidanud

alla kirjutama ka EÜ X kui piirinaabriks oleva maaüksuse erastamise õigustatud subjekt esindaja.

Kuna antud piirkonnas detailplaneeringut kehtestatud ei ole, siis oli nimetatud nõude täitmine

kohustuslik.

Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korralduse õiguspärasuse hindamisel on oluline, et õigustatud

subjektidele tagastati maad, mille osas nad ei olnud õigustatud subjektiks tunnistatud. Tallinna

Linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 olid A.V. ja T.A. tunnistatud õigustatud subjektiks

Harjumaal, Harku vallas, Haabersti mõisast eraldatud maakoha ,,Metsa“, endisel kinnistul nr. 66

asunud krundi osas. Samas nähtub AS Geomark poolt koostatud piiri ettepanekust, et tagastatud

Õismäe tee 1C maaüksus hõlmab vaid osaliselt vana Metsa K-66 kinnistut. Osaliselt asub nimetatud

maaüksus vanal Jaagu 4 K-48 kinnistul, mille osas A.V. ja T.A. ei olnud tunnistatud õigustatud

subjektideks. Seega on Õismäe tee 1C maa tagastatud A.V.le ja T.A.ile õigusvastaselt, sest isikutel

ei ole õigus saada tagasi maad, mille osas nad ei ole tunnistatud õigustatud subjektideks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel eraldati 0,4930 ha suurune maatükk EEK-

le „Karksi“ ning 03.07.1987 koostati maa looduses eraldamise akt nr 58. Nimetatud maatükil

asuvad korruselamud Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. Õismäe tee 1 asuva korruselamu näol on

tegemist korteriühistuga ning selle juurde on Tallinna Linnavalitsuse 12.06.2002 korraldusega nr

1714-k määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks suurusega

1906m2, mis kinnistati 02.09.2003.

Põhjendamatu ja ekslik on kaebaja väide, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004

korraldusega nr.1361-k, millega määrati Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajalik maa

ostueesõigusega erastamiseks, on ebaseaduslikult vähendatud elamuomaniku õiguspärases

kasutuses oleva maa hulka. Antud juhul ei saa enam rääkida maa endisest õiguspärasest kasutusest,

mis eraldati Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr 114 alusel.

Õismäe tee 3 ja 1 on olnud ajalooliselt üks maaüksus, kuid EÜ X ja KÜ Õismäe tee 1 on mõlemad

esitanud avaldused, esimene maa ostueesõigusega erastamiseks ja teine korteriomandi seadmiseks

vajaliku krundi määramiseks. Nimetatud ühistud on soovinud moodustada kaks eraldiseisvat

kinnistut. Kahe erineva avalduse menetlemine situatsioonis, kus mõlemal avaldajal on olnud ühine

nõukogudeaegne maakasutus, välistab võimaluse, et moodustavate katastriüksuste menetlus

võiks toimuda olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel. MRS § 36 lg 1 sätestab, et senine

maakasutus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega MRS-s või riigivaraseaduses sätestatud

alusel. Senine maakasutus tuleb lugeda lõppenuks hetkest, mil Õismäe tee 1 asuva korteriomandi

seadmiseks määratud maa suurusega 1906m2 kanti kinnistusraamatusse.

Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise menetlus maa ostueesõigusega

erastamiseks on olnud seaduslik ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. EÜ X kui maa

ostueesõigusega erastamise taotleja avalduse menetlemine toimus juhindudes ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks

vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise

kord), Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega

erastamise korra“ (edaspidi Maa ostueesõigusega erastamise kord) ja MRS sätetega.

Antud juhul tuli Tallinna Linnavalitsusel lahendada nii erastaja taotlus ning määrata Õismäe tee 3

ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks kui ka õigustatud subjektide

taotlus maa tagastamise küsimuse osas, sest osa maa suhtes nende taotlused kattusid. MRS § 7 lg 1

sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise

isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud

subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise

omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Sama paragrahvi lg 5 ütleb, et

ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja

maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras,

kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse

ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Lõige 51 märgib, et elamu teenindamiseks

vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus

loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku

poolt vastu võetud enne ORAS-e jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise

(maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORAS-e

jõustumist. Võttes aluseks eeltoodud faktid tuli kohalikul omavalitsusel EÜ X erastamise avalduse

lahendamiseks määrata talle kuuluva Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa.

Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhindudes Ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramise korrast. Nimetatud korra punkt 4 alapunktid 1, 2 ja 5 sätestavad, et ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada järgmist: ehitise teenindamiseks vajalik

maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega; ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks

määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab

ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-,

pääste-, tuletõrje-ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise; ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve,

seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele

juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Eeltoodud sätted

on Tallinna Linnavalitsus ka aluseks võtnud ning samuti täitnud kõik Ehitise teenindamiseks

vajaliku maa määramise korra punktides toodud teised menetlusnõuded (maa määramise

ettepanekute saatmised erastamise taotlejale ja õigustatud subjektidele, vastuväideteks võimaluse

andmine jne).

Õismäe tee 1C asub tänavakaubandusloa alusel paigaldatud müügipaviljon, mis on ebaseaduslik

ehitis, kuivõrd sellel puudub ehitusluba. Ebaseaduslik ehitis ei kuulu EÜ-le X, mistõttu jääb

arusaamatuks kaebaja seisukoht, et nimetatud maa tuleks arvata temale kuuluva ehitise

teenindamiseks vajaliku maa hulka. 270m2 territoorium, millel asub võõras ehitis, ei kuulu

linnaehituslikult Õismäe tee 3 asuva elamu juurde ning selle territooriumi võrra maa

mittekuulumine ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka ei muuda võimatuks Õismäe tee 3

asuva elamu sihtotstarbelist kasutamist ega hooldamist.

Samuti on põhjendamatu kaebuses toodud väide, et nimetatud 270m2 maatükk tuleb määrata

maa ostueesõigusega erastamisel Õismäe tee 3 asuva ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

hulka, kuivõrd nimetatud maatükk on kaebaja õiguspärases kasutuses. Asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRakS) § 13 lg 3 kolmas lause sätestab, et ehitisealune maa ei

kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi

omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisti. AÕSRakS § 14 lg 1 annab võimaluse tagastada

maa juhul, kui sellel asub õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Kuid ükski seadus ei anna alust

erastada teisele isikule kuuluva ehitise alust maad vaatamata asjaolule, on see siis seaduslikult

püstitatud või mitte. Teisele isikule kuuluva müügipaviljoni alune maa ei saa olla samaaegselt

Õismäe tee 3 asuva elamu õiguspärases kasutuses. Õiguspäraseks ei muuda seda ka kaebaja ja AS

Kommiparadiis vahel sõlmitud maa kasutusse andmise leping, sest nimetatud leping on vastuolus

MRS §-ga 32 ning ei too kaasa mingeid kohustusi ei Tallinna linnale ega kolmandatele isikutele.

Ekslik on kaebuses toodud seisukoht, et ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise osas on

haldusorganil laialdane diskretsioon. Nii ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel

ostueesõigusega erastamiseks kui ka õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuste

lahendamisel on kohalikul omavalitsusel minimaalne diskretsiooniruum, sest õigusnormid, mis

kohaldamisele kuuluvad, on väga täpsed ning välistavad sisuliselt täielikult kohaliku omavalitsuse

võimaluse tegutseda suvaõiguse alusel. Kohaliku omavalitsuse diskretsiooniruum piirdub antud

juhul ainult õigusega, mis tuleneb planeeringulistest ja maakorralduslikest nõuetest ehk teisisõnu

tal on õigus kaalutlusõigust kasutades otsustada, kas üks või teine reformimise käigus

moodustatav maatükk on planeeringuliselt otstarbekas, kas moodustatava kinnisasja piirid on

lihtsad ja selged ning ega ei teki kinnisasja kiildumist ja ribasust.

Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr 1361-k ja 30.06.2004 korraldus nr 1501-k on

kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega, järgitud on diskretsiooni piire ning võrdse

kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et Tallinna Linnavalitsuse poolt elamu teenindamiseks

vajaliku maa määramisel on rikutud seadust sellega, et piiriprotokolli koostamisele ei kaasatud EÜ

X esindajaid. MaaKS § 20 lg 51 ja 52 sätted kuuluvad kohaldamisele siis, kui katastriüksus

moodustatakse või maaüksuse plaan koostatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Käesoleval juhul

on

katastriüksus

maa

ostueesõigusega

erastamiseks

moodustatud

katastrimõõdistamise

tulemusena. Seega on kaebuse viited nimetatud sätetes toodud rikkumistele asjakohatud.

Teiseks on ebaõige kaebaja seisukoht, et teenindusmaa määramine maa ostueesõigusega

erastamiseks oleks võinud toimuda ainult tema nõusolekul. Kaebajale on Õismäe tee 3 asuva

elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise piiride ettepanek saadetud Tallinna Maa-ameti

05.03.2003 kirjaga nr 5-9/03/1225 ning kuna kokkulepet ei saavutatud, siis Tallinna

Linnavalitsus sai ja pidi kindlaks määrama erastava maa suuruse ja piirid, arvestades seejuures

maakorraldusnõuetega.

MRS § 3 lg 1 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse maareformi käigus endistele omanikele

või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa

eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse

ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata

kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. MRS

§ 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui

valla või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastava maa suurus ja piirid kindlaks

määratud. Seega tuleb enne, kui otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine,

lahendada maa ostueesõigusega erastamise küsimus ning võtta selles osas vastu otsus.

Ostueesõigusega erastava maa täpne suurus määratakse Maa ostueesõigusega erastamise korra

punktide 131 ja 151 kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldusega. Käesoleval juhul on erastamisele

kuuluva maa suurus määratud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004.a. korraldusega nr 1361-k.

Vastustaja leiab, et esimese asjaoluna peab kohus tuvastama, nimetatud korralduse seaduslikkust,

sest nimetatud korralduse õiguspärasus välistab asjaolu, et Õismäe tee 1C maa tagastamine saaks

rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Samuti leiab vastustaja, et Tallinna Linnavalitsuse

30.06.2004 korraldus nr 1501-k ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuivõrd korraldus, millega määrati

kaebaja omandis olevatele ehitistele teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks,

on seaduslik.

Vastustaja on seisukohal, et põhjendamatud on kaebuse esitaja tuginemised MaaKS § 20 lg 51 ja 52.

MaaKS § 20 lg 51 ja 52 sätted kuuluvad kohaldamisele siis, kui katastriüksus moodustatakse või

maaüksuse plaan koostatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Käesoleval juhul on

katastriüksus moodustatud katastrimõõdistamise tulemusena. Seega on kaebuse viited

nimetatud sätetes toodud rikkumistele asjakohatud ning kaebuses toodud väited EÜ X õiguste

rikkumisest seoses nende Õismäe tee 1C maa piiriprotokolli koostamisele mittekutsumisega

ekslikud.

Vabariigi

Valitsuse

23.10.2003

määrusega

nr

on

kinnitatud

„Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“. Nimetatud

korra § 19 lg 1 ja § 20 kohaselt on piiriprotokoll dokument, mille koostab maamõõtja ning

millele kirjutavad alla maamõõtja (piiriprotokolli vahetu koostaja) ning maaomanik või muu

õigustatud isik.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

Kolmandad isikud leiavad, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kolmandad isikud nõustuvad Tallinna Linnavalitsuse seisukohaga kaebusele. Lisaks leiavad

kolmandad isikud, et kaebaja on ebaõigesti leidnud, et tema õigus erastada Õismäe tee 1C maatükk

tuleneb kehtivast maakasutusest. EEK „Karksi“ bilansis olnud elamute baasil moodustati EÜ

Karksi (aadressiga Õismäe tee 1) ja EÜ X (aadressiga Õismäe tee 3). EÜ X registreeriti

mittetulundusühingute registris 12.07.1999. Pärast kummagi elamuühistu registreerimist hakati

iseseisvalt elamute juurde maad erastama. Kahe erineva avalduse menetlemine olukorras, kus

mõlemal on olnud ühine nõukogudeaegne maakasutus, välistab võimaluse, et moodustuvaid

katastriüksusi saaks moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel. MRS § 36 lg 1 sätestab, et senine

maakasutus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega. EÜ „Karksi“ suhtes on maa erastamise

toimingud lõpetatud ja maa kantud kinnistusse, mis tähendab, et senine maakasutus on

ümbervormistatud/lõppenud. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja väita, et nõukogudeaegne maakasutus

kehtib.

EÜ X on esitanud avalduse Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega erastamiseks elamu juurde. Lisaks

avaldusele esitas EÜ X 19.10.1999 kirjaliku kinnituse, et erastatavale maale jääb üksnes elamu.

Isegi juhul, kui nõukogudeaegne maakasutus kehtiks, siis moodustatud Õismäe tee 1C katastriüksus

langeks vaid osaliselt sellega kokku ning oleks oma kujult selline, mis ei vasta planeeringu

nõuetele. SAPA on 06.05.2003 kirjas selgitanud “Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata

vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna see ei ole vastavuses planeeringu ja

maakorralduse nõuetega. Sellisel juhul tekib Õismäe 3 ja 9 kruntide vahele kolmnurkne kitsas

kiilukujuline reformimata maatükk, mida ei ole planeeringuliselt võimalik otstarbekalt kasutada”.

Tegelik huvi, miks EÜ X soovib erastada maad, mis on tagastatud kolmandatele isikutele, peitub

Õismäe tee 1C maatükile õigusliku aluseta püstitatud ehitises. Tallinna linn on õigesti leidnud, et

AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt kuulub tagastamisele maa juhul, kui sellel asub õigusliku aluseta

püstitatud ehitis, samas ei anna ükski seadus õigust erastada õigusliku aluseta püstitatud ehitise

alust maad.

Kaebaja ei ole oma taotlustes järjekindel. Kaebaja tähelepanuta, et nõukogudeaegne maakasutus

sisaldas ka õueala, mida kaebaja ei ole huvitatud erastama, sest peab kandma sellega kaasnevalt

õueala korrashoiukulutusi.

Kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr 1361-k preambulist ja selle korralduse

projekti juurde lisatud seletuskirjast nähtub, et korralduse vastuvõtmisel on lähtutud EÜ X volitatud

esindaja AS-i Geomark poolt koostatud Õismäe tee 3 katastriüksuse plaanist, töö nr 3211, mis on

registreeritud SAPA-s 21.05.2004. See töö koostati kaebaja volitatud esindaja poolt EÜ X

heakskiidul vastavuses SAPA 20.04.2004 kirjas nr 2-4/04/1630 sisalduvale otsustusele, et SAPA ei

pea põhjendatuks muuta Maa-ametile 27.02.2002 kirjaga nr 1/23-1.4/1048 edastatud Õismäe tee 3

ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepanekut ning on nõus Õismäe tee 1 C

krundi moodustamisega.

Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks teeb linna- või vallavalitsuse vastav

ametiisik Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 alusel erastamise taotlejale erastatava

maa piiride kulgemise ettepaneku, mille koostamisel tuleb järgida sama korra punktis 132 sätestatut.

Linnavalitsuse poolt tehtud piiride kulgemise ettepanek (piiride kulgemise skeem) on oma sisult

esimene etapp erastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis. Piiride kulgemise ettepanek

on katastriüksuse moodustamise aluseks. Piiride kulgemise ettepanek antakse taotlejale, kes tellib

ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Sellist ettepanekut ei koostata siis, kui maa

ostueesõigusega erastamine toimub olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel. Vastavalt Maa

ostueesõigusega erastamise korra punktile 14 koostab maamõõtja kohaliku omavalitsuse poolt

esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel

katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku. RKHK 13.11.2002.a. määruse nr 3-

3-1-61-02 kohaselt on ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek eelhaldusakt,

olles oma sisult esimene etapp erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis.

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise puhul tuleb lähtuda ehitise teenindamiseks vajaliku

maa määramise korras sätestatust, mis näeb ette vastavad volitused saanud ametniku või organi

poolt ettepaneku koostamise võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) ja selle saatmist

isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa

tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Isikul, kellele

ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates

esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Eeltoodust

järelduvalt peab lõpliku otsuse lahkarvamuste korral tegema kohalik omavalitsus, kusjuures

vastuväidete rahuldamata jätmine iseenesest ei tähenda piiriettepaneku õigusvastasust.

Antud juhul on Tallinna Linnavalitsus ja kaebaja teostanud kõik Õismäe tee 3 ehitise juurde maa

ostueesõigusega erastamiseks vajalikud toimingud, mis on eelduseks korralduse välja andmiseks ja

neid pole kaebaja varem vaidlustatud. Seetõttu osutuski võimalikuks Tallinna Linnavalitsuse

21.06.2004 korralduse nr 1361-k vastuvõtmine. EÜ X esitas volitatud esindaja AS-i Geomark

kaudu Tallinna linnale ise Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani ja Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega

erastamise toimiku, mis oli eelduseks 21.06.2004 korralduse nr 1361-k vastuvõtmiseks.

T.A. ja A.V. on esitanud avaldused maa tagastamiseks 14 aastat tagasi. Nende õiguspärane ootus, et

Õismäe tee 1C maatükk tagastatakse vastavuses Haabersti Linnaosa Halduskogu 05.12.2000

otsusega nr 109, realiseerus Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldusega nr 1501-k. MRS § 23

lõike 2 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või

linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud.

Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsus määranud kaebuse esitajale eelnevalt teatavaks tehtud

piirides Õismäe tee 3 ehitise juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa ja alles seejärel

vastu võtnud vara tagastamise korralduse.

Kolmandad isikud on seisukohal, et EÜ X poolt neile tagastamisele kuuluva maa rentimine AS-le

Kommiparadiis on vastuolus MRSi § 32 lõikega 2. Kuna see firma on likvideerimisel, on samade

isikute poolt samal aadressil (Kraavi 45B) moodustatud OÜ Magus Maailm, kes on saanud EÜ-lt X

ainuõigused Õismäe tee 1C maa rentimiseks. AS Kommiparadiis püstitas renditud maale

ebaseaduslikult ehitise ja rentis selle 15.02.2001 edasi OÜ-le Kristiine Rohupood, kes peab

ebaseaduslikus ehitises apteeki. EÜ X on esitanud SAPA-le 16.07.2001 taotluse müügipaviljoni

paigaldamiseks, nimetamata seejuures, et tegelikkuses oli ebaseaduslik ehitis juba olemas. SAPA

taotlust ei rahuldanud. Seejuures kinnitas EÜ X oma 16.07.2001 taotluses SAPA-le, et on krundi

omanik ja müügipaviljon paigaldatakse maakasutamise lepingu alusel. Viidatud apteek on

ehitusloata püstitatud ehitis, mis ei saa olla ajutine ehitis ka MRS 121 lg 1 tähenduses, kuna ei vasta

maareformi seaduse mõttes ajutise ehitise mõistele.

OÜ Magus Maailm on saatnud T.A.ile 09.09.2004 kirja nr 1/1396 (samasisuline kiri saadetud ka

A.V.le), mille kohaselt ta soovib seoses OÜ-le Magus Maailm Õismäe tee 1C kinnistul

müügipaviljoni kuulumisega ja Õismäe tee 1C asuva maa õigustatud subjektidele tagastamisega

leida kinnistu kasutusõiguse osas neid rahuldav kokkulepe(tlk 83). OÜ Magus Maailm kirjast

nähtub, et õigusliku aluseta püstitatud ehitise väidetava omanikuna on nad teadlikud maa

tagastamisest aadressil Õismäe tee 1C ega ole pidanud vajalikuks seda korraldust vaidlustada.

Kolmandad isikud leiavad, et EÜ-l X ja tema esindajal on äärmiselt kasulik esitada kohtule

eksitavaid ja valesid andmeid ning teha kõik endast olenev, et T.A.ile ja A.V.le maa tagastamise

menetlust takistada, sest ainult nii on võimalik jätkata ebaseaduslikul viisil Õismäe tee 1C maa

rentimist ja ebaseaduslikul viisil raha saamist ebaseaduslikult püstitatud ehitise rentimisest.

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määrab kohalik omavalitsus. Antud juhul on Tallinna

Linnavalitsus, Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu lähtunud Õismäe tee 3 elamule

teenindamiseks vajaliku maa määramisel otstarbekusest ja maakorralduslikest nõuetest ning teinud

vajalikud otsused, mis ei saa rikkuda EÜ X subjektiivseid huve.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984

otsuse nr.114 alusel anti 0,4930 ha suurune maatükk

EEK

„Karksi“

kasutusse.

Nimetatud

maaüksusel asusid kaks elamut aadressidega Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. EEK „Karksi“ baasil

moodustati Elamuühistu X (Õismäe tee 3) ja Elamuühistu Karksi ning Õismäe tee 3 elamu kuulub

elamuühistule X. EÜ X on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse.

Samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel EEK

„Karksi“ kasutusse antud maatükk asub osaliselt endisel „Metsa“ kinnistul nr.66, mille tagastamist

võimalikus ulatuses taotlevad kolmandad isikud A.V. ja T.A..

MRS § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui

valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks

määratud. Sellest tulenevalt saab maa tagastamise otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse

korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on

võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Haldusasja

materjalidest nähtuvalt on vastustaja MRS § 23 lg.2 järginud ning otsustanud Õismäe tee 3 ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa määramise ostueesõigusega erastamiseks Tallinna Linnavalitsuse

21.06.2004.a. korraldusega nr. 1361-k ja Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004.a. korraldusega nr.

1501-k otsustanud tagastada osaliselt õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas

asukohaga Õismäe tee 1C.

MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele

isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu

ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises

või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MRS § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides

asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste

juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise

omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste

võõrandamises õigustatud subjektile.

Vastavalt eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 218 lõikele 1 on elamuühistul õigus

erastada elamuühistule kuuluva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi

Valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks. MRS § 22 lg.1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad

erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel

on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades

paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu

tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. Sama paragrahvi lg.11 kohaselt loetakse elamu-, korteri-,

garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks nimetatud ühistu

maakasutusõiguse piiridesse jääv maa, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud

ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana.

Vastavalt MRS § 221 lg.6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja

maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui

krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.

Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid

käesoleva seaduse § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel. MRS § 7 lg. 5 kohaselt määrab ehitise

teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega

kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku

omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata

detailplaneeringut koostamata.

Vastavalt MRS § 7 lg. 51 arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamuomaniku

õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks

andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või maa

kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis

on välja antud enne Aluste jõustumist. ORAS jõustus 20.06.1991. EEK-le „Karksi“ eraldati

Tallinnas Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3 asuv 0,4930 ha suurune maatükk Tallinna Linna RSN TK

29.02.1984 otsuse nr.114 p.8.1 alusel ning maa looduses eraldamise akt nr.58 vormistati

03.07.1987. Seega oli EEK-le „Karksi“ maa kasutamiseks andmise otsus pädeva organi poolt vastu

võetud enne ORAS-e jõustumist ning EEK „Karksi“ maakasutus oli õiguspärane. Tallinna Linna

RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 p.8.1 alusel elamuehituskooperatiivile „Karksi“ eraldatud maa

oli Õismäe tee 1 ja 3 üks maaüksus. EEK „Karksi“, kuhu kuulusid Õismäe tee 1,3 ja 13 asuvad

elamud, on esitanud 12.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks (Õismäe tee 3

katastriüksuse moodustamise toimiku- edaspidi Õismäe tee 3 toimik lk.126).

Asja materjalidest nähtuvalt otsustati 22.10.1998 toimunud Õismäe tee 1, 3 ja 13 majade

korterivaldajate koosolekul nimetatud majade baasil moodustada Elamuühistu X (Õismäe tee 3) ja

Elamuühistu Karksi (Õismäe tee 1) (Õismäe tee 3 toimik- lk.126) ning Õismäe tee 1 ja 3 ehitiste

omanikud on esitanud avaldused elamute teenindamiseks vajaliku maa määramise käigus kahe

eraldi kinnistu moodustamiseks. EÜ X on esitanud avalduse Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega

erastamiseks 19.10.1999. Avalduses palutakse määrata ehitise teenindamiseks vajaliku

katastriüksuse (krundi) piirid avalduse esitaja kulul ja koostada katastriüksuse moodustamise

toimik maamõõdufirmas AS Geomark (Õismäe tee 3 toimiku lk.130). EÜ X on esitanud ka

kinnituse, et erastatavale maale jääb üksnes EÜ-le X kuuluv elamu (Õismäe tee 3 toimiku lk-129).

Tallinna Linnavalitsuse 12. juuni 2002 korraldusega nr.1714-k „Õismäe tee ehitiste teenindamiseks

vajalik maa korteriomandi seadmiseks“ on EEK „Karksi“ õigusjärglasele korteriühistule Õismäe

tee 1 määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa asukohaga Õismäe tee 1, pindalaga 1906 m2,

sihtotstarbega elamumaa (tlk.66). Nimetatud maa on 20.02.2003 registreeritud riigi maakatastris

(tlk.67) ning kantud kinnistusraamatusse 02.09.2003 (tlk.71). Vastavalt MRS § 36 lõikele 1 lõpeb

senine maakasutusõigus maakasutuse ümbervormistamisega MRS-s või riigivaraseaduses sätestatud

alustel. Seega on korteriühistule Õismäe tee 1 maa erastamisega ja selle maa kandmisega

kinnistusraamatusse lõppenud Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel tekkinud

senine EEK „Karksi“, maakasutus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebajale maa ostueesõigusega

erastamisel kohaldamisele MRS § 7 lg. 51 ning kohalikul omavalitsusel tuli määrata EÜ X omandis

oleva ehitise teenindamiseks vajalik maa.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr. 1361-k on

vähendatud Õismäe tee 3, elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust. Vastavalt Maa

ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 viimasele lausele määratakse ostueesõigusega

erastatava maa täpne suurus kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist

vastavat õigust omava isiku poolt. Sama korra p.15 sätestab, milliseid maa erastamise seisukohalt

olulisi tingimusi peab sisaldama kohaliku omavalitsuse otsus. Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse

21.06.2004 korraldus nr.1361-k vastab korra p.15 nõuetele. Korralduses on märgitud maa

ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele,

andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht, pindala, maa sihtotstarve, maa

maksustamishind. Eeltoodust tulenevalt on kaebuses alusetult leitud, et korraldus ei ole piisavalt

motiveeritud.

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.12 sätestab samuti, et ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määrab kohalik omavalitsus oma otsusega pärast katastriüksuse

moodustamist. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr.

1361-k esimene kohaliku omavalitsuse otsus, millega on kindlaks määratud EÜ-le X kuuluva

Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus. Maa ostueesõigusega

erastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingud, isegi Tallinna Linnavalitsuse 2001

korralduse eelnõu, mille nimetuseks oli ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ei ole kohaliku omavalitsuse otsuseks, millega oleks

määratud kaebajale kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Maa

ostueesõigusega erastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingutest ei saanud

kaebajale tekkida usaldust või põhjendatud ootust, et kohaliku omavalitsuse otsusega määratakse

temale kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa eeltoimingute

käigus 2001.aastal vormistatud Tallinnas Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani projektil ja Tallinna

Maa-ameti 06.04.2001 maa maksustamishinna määramise aktist nr.243 märgitud piirides ja

ulatuses.

Vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 8 saadetakse ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek isikule, kelle omandis on ehitis, mille

teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa tagastamise õigustatud subjektidele, kelle maa

tagastamise taotlus on lahendamata. Sama korra punkti 9 kohaselt on isikul, kellele ettepanek

saadeti, õigus ühe kuu jooksul esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväiteid teenindusmaa

määramise ettepanekule. Asja materjalidest nähtuvalt on Maa-ameti 25.04.2001 kirjadega nr.2-

9/1705 ja 2-9/1706 saadetud Tallinna Linnavalitsuse 2001 korralduse eelnõu Õismäe tee 3 ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta ja maa määramise piiride ettepanek kolmandatele

isikutele T.A.ile ja A.V.le tutvumiseks (Õismäe tee 3 toimik lk.107-108) ning T.A. ja A.V. on

14.05.2001 kirjaga Maa-ametile teatanud, et nad ei ole Õismäe tee 3 piiride ettepanekuga nõus ning

et nad on taotlenud tagasi maaosa, mis asub Õismäe tee 3 maja otsas (Õismäe tee 3 toimik lk.147).

Asja materjalidest nähtuvalt on Haabersti Linnaosa Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109

kooskõlastatud Õismäe tee 3 krundi piiride ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks

muudatustega, määrates krundi loodepoolseks piiriks ajutise ehitise ja elamu vahelise kaguserva,

krundipiir tuleb viia ajutise ehituse ja elamu vahelise kõnnitee kaguserva (Õismäe tee 3 toimiku

lk.91,sama lk.154). 18.12.2000 on Haabersti Linnaosa vanem Tatjana Muravjova kooskõlastanud

EÜ-le X Õismäe tee 3 korruselamumaa ostueesõigusega erastamise õiendi maale kitsenduste ja

tingimuste määramise kohta järgmises sõnastuses: “määrata krundi loodepoolseks piiriks ajutise

ehitise ja elamu vahelise kõnnitee kaguserv” (tlk.106). 04.05.2001 kirjaga nr 2-9/1816 on Tallinna

Maa-amet teatanud SAPA-le, et Õismäe tee 3 piiride määramisel pole arvestatud Haabersti

Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109 ning vastavalt halduskogu otsusele ei kooskõlastanud

Haabersti linnaosa vanem 25.04.2001 korralduse eelnõud „Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks

vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ Kirjas palutakse SAPA-l Õismäe tee 3

krundi piiride ettepanek vastavalt Haabersti linnaosa otsusele uuesti läbi vaadata. 27.02.2002 on

SAPA saatnud Tallinna Maa-ametile Õismäe tee 3 piiride korrigeeritud ettepaneku. Kaaskirjas

märgitakse, et SAPA peab otstarbekaks muuta SAPA poolt 26.11.1999 koostatud Õismäe tee 3

ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride ettepanekut Haabersti Linnaosa Halduskogu

kooskõlastusega ja linnaosa vanema seisukohtadega vastavaks (tlk.33,118-119).

Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 kohaselt tuleb piiride kulgemise ettepanek anda

taotlejale kätte või saata talle tähitud kirjaga. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga,

on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud

vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride

kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja

sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada.

05.03.2003 kirjaga nr.5-9/03/1225 on Tallinna Maa-amet saatnud EÜ-le X Õismäe tee 3 piiri

ettepaneku ning palunud esitada ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast

oma motiveeritud vastuväited uuele krundipiiri ettepanekule (tlk.32-33). EÜ X on esitanud sellele

krundi piiride ettepanekule vastuväited Tallinna Maa-ametile 01.04.2003 ja 12.06.2003 (tlk.34-39).

Vastuväidetes leiab EÜ X, et Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamine

Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse (kasutatakse ka Õismäe tee 1C) võrra on

õigusvastane.

Tallinna Maa-amet on EÜ X 01.04.2003 vastuväited edastanud sisukohavõtuks SAPA-le (Õismäe 3

toimik lk.55). SAPA 06.05.2003 kirjas ”Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramine” (tl.40-41) märgitakse, et 03.07.1987 koostatud Õismäe tee 1 ja 3 ehituskrundi looduses

eraldamise akti nr.58 lisaks oleva Tallinna Linna RSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse

Tootmisgrupi poolt 09.06.1987 koostatud krundi plaani alusel läbib krundi piir Õismäe tee 3 ja 9

hoonete vahelist ala diagonaalselt, jagades maa-ala kaheks kolmnurgakujuliseks maatükiks. Õismäe

tee 9 ehitisele on teenindusmaa määratud piki elamu otsaseina, mitte mööda nimetatud diagonaali.

Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna

see ei oleks vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Sellisel juhul tekiks Õismäe tee 3 ja

9 kruntide vahele kolmnurkne kiilukujuline reformimata riigimaatükk, mida ei ole planeeringuliselt

võimalik otstarbekalt kasutada. Samuti ei ole selline krundipiiride määramine kooskõlas

maakorraldusseaduse § 5 mõttega. Planeeringuliselt kui ka maakorralduslikult ei ole otstarbekas

jagada Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maatükki, arvestades vaid kunagisi nõukogudeaegseid

piire. Linnaplaneerimise seisukohalt tuleb püüda igati vältida kinnisasjade kiildumist ja ribasust,

mis tekitab linna üldpilti hulgaliselt väikeseid, ebaotstarbeka kujuga krunte, millel pole linna arengu

seisukohalt mitte mingit funktsiooni ja mis takistavad linna kui terviku arengut. Kirjas märgitakse,

et linnaehituslikult on vaid kaks võimalikku lahendust: Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline terviklik

maatükk määratakse Õismäe tee 3 krundi koosseisu või moodustatakse uus kinnisasi. SAPA

20.04.2004 kirjas nr 2-4/04/1630 Tallinna Maa-ametile (tlk.122) on märgitud: “Tallinna Säästva

Arengu ja Planeerimise Amet vaatas veelkord läbi võimalikud Õismäe tee 3 krundi piiride

ettepanekud ning teatab lõpliku seisukohana, et ei pea põhjendatuks muuta Maa-ametile

27.02.2002.a. kirjaga nr 1/23-1.4/1048 edastatud Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

piiride kulgemise ettepanekut ning on nõus Õismäe tee 1 C krundi moodustamisega“. Kirjas

märgitakse veel, et 27.02.2002 koostatud piiride kulgemise ettepanek tagab Õismäe tee 3 krundi

sihipärase ja tervikliku kasutamise. SAPA ei näe takistusi Õismäe tee 1C krundi tagastamiseks

õigustatud subjektidele.

Maakorraldusseaduse § 5 punktidest 5 ja 6 tulenevalt tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda

eelkõige kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise, lihtsate ja selgete piiride loomise ning

looduslike piiride arvestamise ja kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise nõuetest. Eeltoodud

SAPA kirjadest nähtub, et Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt

nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna sellisel juhul tekiks Õismäe tee 3 ja 9 kruntide vahele

kolmnurkne kiilukujuline reformimata riigimaatükk. Maakorraldusseaduse nõuetes lähtuvalt tuleb

Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maatükk määrata tervikliku krundina.

Riigikohtu 02.11.2004 kohtuotsuses nr. 3-3-1-45-04 kohtuasjas OÜ Kristiine Rohupood kaebus

Tallinna Haabersti Linnaosa vanema 14. augusti 2002. a korralduse nr 218 tühistamiseks on

märgitud:“Haabersti Linnaosa Valitsus väljastas 3. juulil 2002 OÜ-le Kristiine Rohupood

kauplemisloa kehtivusega 3. juulist 2002 kuni 31. juulini 2002 kauplemiseks paviljonis Õismäe

tee 3 ja 9 hoonete vahelisel alal. Sellele eelnevalt oli Haabersti Linnaosa Valitsus väljastanud OÜ-le

Kristiine Rohupood kauplemisload alates 24. juulist 2001 kuni 1. juulini 2002 ühekuuliste

kehtivustähtaegadega kokku üheteistkümnel korral. /…/ Kuna OÜ Kristiine Rohupood oli

15. veebruaril 2001 sõlminud rendilepingu AS-ga Kommiparadiis tähtajaga kuni 26. veebruar 2006

kauplemiseks nimetatud müügipaviljonis, siis tekkis tal õiguslik alus taotleda kauplemisluba

kehtivusajaga, mis vastab rendilepingu kehtivusajale, s.o 26. veebruarini 2006. /…./ Riigikohtu

halduskolleegium peab vajalikuks osundada sellele, et Haabersti Linnaosa Valitsuse 18. detsembri

1997. a protokollilise otsusega anti luba nimetatud kioski (paviljoni) paigaldamiseks AS-le

Laheland „Kommipood“ ja kinnitatud on ka vastav projekt (tl-d 58–63, 65, 89). Haabersti Linnaosa

praeguse valitsuse nõuded nimetatud paviljoni seadustamiseks (ehitise kasutusloa saamiseks) tuleb

suunata ehitise praeguse omaniku AS Kommiparadiis vastu.“

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt asub Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelisel alal (Õismäe

tee 1C katastriüksus) tänavakaubandusloa alusel paigaldatud AS-le Kommiparadiis kuuluv

müügipaviljon, millele SAPA andmetel ei ole väljastatud ehitusluba (tlk.115,120). 16.12.2001 on

EÜ X esitanud SAPA-le müügipaviljoni projekteerimistingimuste taotluse (tlk.114, millele on

SAPA 09.08.2001 vastanud keelduvalt (115).01.07.2000 on EÜ X sõlminud rendileandjana AS-

ga Kommiparadiis maakasutamislepingu tähtajaga kuni 01.10.2024, mille punkti 1.1. kohaselt

rendileandja andis ja rendilevõtja võttis rendile 200 m² suuruse maa-ala kaubanduslikuks

eesmärgiks. Lepingu punkti 2.2. kohaselt peab Rentnik kindlustama rendile antud maa täieliku

korrashoiu 2m laiuses ümber kommipoe suvel ja talvel (tlk.103-104). 15.02.2001 AS

Kommiparadiis ja OÜ Kristiine Rohupood vahel sõlmitud rendilepingu alusel rendib AS

Kommiparadiis Tallinnas Väike Õismäe tee 3-1A paikneva müügipaviljoni suurusega 94,6 m² OÜ-

le Kristiine Rohupood tähtajaga kuni 26.02.2006 (tlk.107-112). Seega nähtub eeltoodud

materjalidest, et Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline ala ei ole olnud EÜ X tegelikus kasutuses.

Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebuses toodud väide, et Õismäe tee 1C

270m2 maatükk tuleb määrata maa ostueesõigusega erastamisel Õismäe tee 3 asuva ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa hulka, kuivõrd nimetatud maatükk on kaebaja õiguspärases

kasutuses, on põhjendamatu.

Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja soov temale ostueesõigusega maad erastada

Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel tekkinud senise maakasutuse ulatuses on

valikuline. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et EÜ X peab õiguspäraseks vaidlustatud

21.06.2004 korralduses nr. 1361-k kaebajale ostueesõigusega erastamiseks määratava ehitise

teenindamiseks vajaliku maa hulgast õuepoolse mänguväljakute ala väljajätmist ning leiab, et see ei

riku kaebaja õigusi. Samas peab kaebaja õigusvastaseks ja tema õigusi rikkuvaks Õismäe tee 1C

maaüksuse väljajätmist temale ostueesõigusega erastatava maa hulgast.

Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 13 määrab linna-/vallavalitsus korra

punktides 13¹ ja 13² sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid.

Juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse

ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramise korras sätestatu kohaselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p. 4

kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada muuhulgas, et ehitise

teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega, samuti, et ehitise

teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja

piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu

ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Kaebaja ei ole

kohtule esitatud kaebuses väitnud ja kohus ei ole käesoleva haldusasja menetlemisel tuvastanud, et

vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr.1361-k Õismäe tee 3 ehitiste

teenindamiseks vajalikuks maaks määratud ehitisealune ning ehitist ümbritsev maa suurusega

1650 m2 ei ole tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab Õismäe tee 3 ehitise sihtotstarbelise

kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr.1361-k on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kuna kohus leidis, et Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline ala, Õismäe tee 1C maatükk, ei kuulu EÜ-

le X Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maana ostueesõigusega erastamisele, siis ei saa

Õismäe tee 1C maa tagastamine T.A.ile ja A.V.le Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 a.

korraldusega nr 1501-k rikkuda EÜ X subjektiivseid õigusi. Kuna Õismäe tee 1C maa tagastamine

T.A.ile ja A.V.le ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, puudub vajadus anda

hinnangut Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004.a. korralduse nr 1501-k “Õismäe tee 1C maa

tagastamine” õiguspärasusele.

Aili Maasik

Kohtunik