3-04-233/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated17.10.1991 on vastu võetud T.A.i ja A.V. taotlused Harku vallas, Kadaka külas, Metsa talu; linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 (tlk. 20) tunnistati Tallinnas, end. Harjumaal, Harku
Legislator headnote
AI generated3-04-233/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: taotlused Harku vallas, Kadaka külas, Metsa talu; linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 (tlk. 20) tunnistati Tallinnas, end. Harjumaal, Harku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Aili Maasik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. juuni 2005 Tallinn
Haldusasja number
3-2032/2004
Haldusasi
Elamuühistu
X
kaebus
Tallinna
Linnavalitsuse
21.06.2004.a. korralduse nr. 1361-k ja Tallinna Linna-
valitsuse 30.06.2004.a. korralduse nr. 1501-k tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
03.mai 2005.a.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja Elamuühistu X, esindaja advokaat Eerik Entsik
Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kelli Ristal
Kolmas isik T.A., esindaja advokaat Alar Eiche
Kolmas isik A.V., esindaja advokaat Alar Eiche
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg.1 p.6).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest 01.06.2005 esitada apellatsioonkaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule
kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes
teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5).
ASJAOLUD
17.10.1991 on vastu võetud T.A.i ja A.V. taotlused Harku vallas, Kadaka külas, Metsa talu;
Tallinn, Kadaka tee 141 maa tagastamiseks ja talu inventari, loomade, osaliselt hoonete (küün,
kasvuhoone) ja metsa kompenseerimiseks (õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimik,
edaspidi vtt. I kd. tlk.1-3).
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna
linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 (tlk. 20) tunnistati Tallinnas, end. Harjumaal, Harku
vallas, Haabersti mõisast eraldatud maakoht „Metsa“ endisel kinnistul nr. 66 asunud krunt
suurusega 13,12 ha ja põllumajanduslik inventar omandireformi objektiks ning õigustatud
subjektideks nimetatud vara osas A.V. ja T.A. kumbki ½ mõttelises osas.
19.10.1999 esitas Elamuühistu (edaspidi EÜ) X Tallinna Linnavalitsusele avalduse Tallinnas
Õismäe tee 3 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks (tlk 18), millele on lisatud kinnitus, et
taotletavale maale jääb üksnes EÜ-le X kuuluv elamu (tlk.18-19).
Vastavalt Tallinna Hooneregistri 12.03.2001 tõendile nr. 5110 (tlk. 13) kuulub Tallinna linnas
Haabersti linnaosas asuv Õismäe tee 3 elamu EÜ-le X.
Tallinna Linnavalitsuse 13.02.2002 korraldusega nr. 426-k tagastati õigustatud subjektidele T.A.ile
ja A.V.le kummalegi ½ mõttelises osas Tallinnas Õismäe tee 1C asuv maa suuruses 270 m2
(endine „Metsa“, endine kinnistu nr.66, pindala 131200 m2) (vtt.tlk. 90). Nimetatud korralduse
punktid 1, 2 ja 4.2 on Tallinnas Õismäe tee 1C asuva maa suuruses 270 m2 tagastamist
puudutavas osas Tallinna Halduskohtu 10.10.2002 otsusega haldusasjas nr. 3-694/02 (tlk. 21-
28) tühistatud põhjusel, et enne maa tagastamise otsustamist oleks tulnud teha kindlaks
ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suurus.
Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr. 1361-k ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks
vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ on EÜ-le X Tallinnas, Õismäe tee 3 asuva
maatüki ostueesõigusega erastamiseks ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määratud
1650m2 ja sihtotstarbeks elamumaa (tlk.42).
Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldusega nr. 1501-k ,,Õismäe tee 1C maa tagastamine“
otsustati osaliselt tagastada õigustatud subjektidele T.A.ile ja A.V.le kummalegi ½ mõttelises osas
õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas asukohaga Õismäe tee 1C, pindalaga 270
m2, sihtotstarbega ärimaa. Korralduse punktis 3 on märgitud, et tagastataval maal asub õigusliku
aluseta püstitatud ehitise (tlk. 44).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
Kaebaja palub Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr. 1361-k ,,Õismäe tee 3
ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ja Tallinna
Linnavalitsuse 30.06.2004 korralduse nr. 1501-k ,,Õismäe tee 1C maa tagastamine“ täies
ulatuses tühistada.
Kaebuse kohaselt registreeriti EÜ X 12.07.1999 mittetulundusühingute registris. EÜ X moodustati
Elamuehituskooperatiivi (edaspidi EEK) „Karksi“ bilansis olnud elamute baasil, teine elamu jäi
EÜ-le „Karksi“, mis on maa ostueesõigusega erastanud.
EÜ X kasutab Tallinnas Õismäe tee 3 asuvat maad Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu
Täitevkomitee (edaspidi Tallinna Linna RSN TK) poolt 03.07.1987 koostatud maa looduses
eraldamise akti nr. 58 alusel, mille kohaselt eraldati Tallinna linnas EEK-le „Karksi“
Õismäe tee 1 ja 3 aadressil maad üldpindalaga 0,4930 hektarit. Nimetatud maaüksusel asusid kaks
elamut aadressidega Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. Käesolevaks hetkeks on nimetatud elamute
baasil moodustatud kaks elamuühistut.
ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 on tunnistatud omandireformi
õigustatud subjektideks A.V. ja T.A. osaliselt ka maa osas, mida taotleb endale kaebaja EÜ X.
Kaebuse kohaselt sooviti algselt EÜ-le X kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu
teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määrata 1935 m2 ning nimetatud maaüksus oleks hõlmanud
Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maaüksust. Nimetatud suuruses elamu teenindamiseks vajaliku
maa määramise kavatsust kinnitab Tallinna Maa-ameti 06.04.2001 maa maksustamishinna
määramise akt nr.243, mille kohaselt on EÜ-le X erastatava maa suuruseks toodud 1935 m2. Ka oli
Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi SAPA) töötajate poolt 20.03.2001 ja
29.03.2001 kooskõlastatud Tallinnas Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani projekt, mille kohaselt oli
maaüksuse suuruseks 1935 m2 ning maa oleks hõlmanud vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9 hoonete
vahelist maaüksust. Maa ostueesõigusega erastamise toimikus on ka Tallinna Linnavalitsuse 2001
korralduse eelnõu, mille nimetuseks oli ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa
määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ning mille kohaselt oli Õismäe tee 3 elamu
teenindamiseks vajaliku maa suuruseks samuti 1935 m2.
Samas on Tallinna Linnavalitsus seoses õigustatud subjektide vastuväidetega käesolevaks hetkeks
oma varasemaid seisukohtasid oluliselt muutnud ning soovib määrata Tallinnas Õismäe tee 3 asuva
elamu teenindamiseks vajaliku maa selliselt, et see ei hõlmaks Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist
maaüksust. 05.03.2003 edastas Tallinna Maa-amet EÜ-le X kirja nr. 5-9/03/1225, millega palus
esitada ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast oma motiveeritud
vastuväited uuele krundipiiri ettepanekule. Nimetatud kirjale oli lisatud Õismäe tee 3 piiri
ettepanek, millest tulenes, et Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa hulgast sooviti
ära lõigata Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus. Nimetatud krundi piiride ettepanekule
esitas EÜ X vastuväited oma 01.04.2003 ja 12.06.2003 kirjadega. EÜ X kirjade kohaselt oli täies
ulatuses õigusvastane Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamine Õismäe tee 3
ja 9 hoonete vahelise maaüksuse võrra. Nimetatud vastuväidetega seoses koostatud Tallinna Säästva
Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi SAPA) 06.05.2003 kirjas nr. 1/2-4/03/1151 on märgitud:
,,antud olukorras näeme linnaehituslikult vaid kahte võimalikku lahendust: Õismäe tee 3 ja 9
hoonete vaheline terviklik maatükk määratakse Õismäe tee 3 krundi koosseisu või moodustatakse
uus kinnisasi“.
Vaatamata asjaolule, et SAPA 06.05.2003 kirjaga võimaldati määrata Õismäe tee 3 ja 9 hoonete
vaheline terviklik maatükk Õismäe tee 3 krundi koosseisu, on Tallinna Linnavalitsus siiski
otsustanud vähendada Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust. Kaevatava
Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr. 1361-k punktist 1 tulenevalt on Tallinnas
Õismäe tee 3 asuva ostueesõigusega erastamiseks ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks
määratud 1650m2 ja sihtotstarbeks elamumaa. Kuna varasemalt oli Tallinnas Õismäe tee 3 asuva
elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks toodud 1935m2, siis on järelikult vähendatud
Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust.
10.08.2004 Tallinna Linnavalitsuses Õismäe tee 1C maa tagastamise toimikuga tutvumisel ilmnes,
et 30.06.2004 on Tallinna Linnavalitsus koostanud korralduse nr. 1501-k ,,Õismäe tee 1C maa
tagastamine“, mille kohaselt on otsustatud õigustatud subjektidele T.A.ile ja A.V.le osaliselt
tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas asukohaga Õismäe tee 1C,
pindalaga 270m2, sihtotstarbega ärimaa. Seega kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004
korraldusega on õigustatud subjektidele tagastatud maa, mida EÜ X soovib erastada Õismäe tee 3
elamu teenindamiseks vajaliku maana.
Kaevatavad
Tallinna
Linnavalitsuse
21.06.2004
korraldus
nr.
1361-k
ja
Tallinna
Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldus nr. 1501-k rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi
sellega, et nendega on õigusvastaselt vähendatud kaebaja õiguseelnejale EEK-ile ,,Karksi“ krundina
eraldatud maad, mida kaebaja soovib ostueesõigusega erastada Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks
vajaliku maana.
Kuna Õismäe tee 3 ehitis on tüüpprojekti järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, siis tuleb
nimetatud ehitist lugeda elamuks MRS § 6 lg. 32 mõttes. Elamu teenindamiseks vajaliku maa
kindlaksmääramisele on MRS sätestatud erisätted. MRS § 221 lg. 1 kohaselt võib
ostueesõigusega maad erastada nimetatud seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 l1. ja l2. lõikes ning §-s
21 sätestatud ulatuses. Seega kuulub kohaldamisele MRS § 7 lg. 51, mis sätestab, et elamu
teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev
maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või
ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse
maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne
Aluste jõustumist. ORAS jõustus 20.06.1991. Maa looduses eraldamise aktist nähtub, et
vaidlusalune maa on kaebaja õiguseelnejale EEK-le ,,Karksi“ eraldatud 03.07.1987, so. enne
ORAS-e jõustumist. Samuti tuleneb Õismäe tee 1, 3 krundi plaani väljavõttest, et nimetatud
õiguspäraselt eraldatud maa hõlmab osaliselt (umbkaudu 1/2 ulatuses) vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9
hoonete vahelist maaüksust. Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus jaguneb kaheks
ligikaudu võrdse suurusega kolmnurga kujuliseks maa-alaks, mis kuulusid vastavalt Õismäe tee 1, 3
majavalduse ja Õismäe tee 9 majavalduse krundi hulka. Seega kuulus Õismäe tee 3 ja 9 hoonete
vaheline maaüksus osaliselt kaebaja kui elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa hulka,
mistõttu selle maa äravõtmine elamu teenindamiseks vajaliku maa määramisel oli õigusvastane.
Riigikohtu halduskolleegiumi (edaspidi RKHK) 24.01.2003 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-5-03 on
rõhutatud asjaolu, et MRS § 7 redaktsioonist ilmneb selgelt, et elamu juurde kuuluva krundi
suuruse muutmine ei ole võimalik isegi detailplaneeringu olemasolul, kui planeeringu vastaval
lahendusel ei ole muud otstarvet peale õigustatud subjektile maa tagastamise võimaldamise.
Seega peab EÜ X elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kuuluma kogu vaidlusalune Õismäe
tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus. Arvestama peab, et käesolevaks hetkeks on Õismäe tee 3
elamu teenindamiseks vajaliku maa hulgast ära lõigatud samuti elamu õuepoolne osa, kaasa
arvatud mänguväljaku ala.
Kohaliku omavalitsuse poolt ei ole viidud läbi detailplaneeringu koostamist, mille käigus oleks
otsustatud eraldi Õismäe tee 1C krundi moodustamine. MRS § 221 lg. 6 sätestab, et erastatava
maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik
omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse
juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on
planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale
elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid nimetatud seaduse § 7 5.
ja 51 lõikes sätestatud alustel. Nimetatud sättes osundatud MRS § 7 lg.-s 5 on kehtestatud, et
ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja
maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras,
kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja
piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et üldreeglina
määratakse tiheasustusega alal asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid kindlaks
detailplaneeringu alusel, vaid kohaliku omavalitsuse otsusega võib seda teha ilma
detailplaneeringut koostamata. Nimetatud rikkumist tuleb lugeda oluliseks, sest kaebaja on oma
01.04.2003 vastuväidetes taotlenud nimetatud piirkonnas detailplaneeringu läbiviimist. Kaebaja on
jätkuvalt seisukohal, et vaid detailplaneeringu koostamise käigus oleks saanud jõuda põhjendatud
seisukohale, kas antud maa-alal oli planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas eraldi
kinnistu moodustamine või mitte ning kas õiguslikult, tehnoloogiliselt ja looduslikult on nimetatud
uut moodustatavat kinnistut võimalik eraldiseisvalt ekspluateerida või mitte.
Detailplaneeringu koostamist nõuavad ka maakatastriseaduse (edaspidi MaaKS) sätted, mis
reguleerivad maa sihtotstarbe muutmist. Varasemalt oli Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise
maaüksuse osas tegemist elamumaaga, samas kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004
korralduse kohaselt tagastati nimetatud maa õigustatud subjektidele kui ärimaa. MaaKS § 18 lg. 2
sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab
kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. MaaKS § 18
lg. 6 tuleneb, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise
korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase
üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe
kohaliku omavalitsuse volikogu. Planeerimisseaduse § 3 lg. 2 p. 3 tuleneb, et detailplaneeringu
koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja
kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel muuhulgas maa-
alade kruntideks jaotamise korral. Kuna antud juhul jagati maa kruntideks, oleks maaüksuse
sihtotstarbe muutmiseks pidanud tingimata eksisteerima detailplaneering.
Vaidlustatud korraldustes ei ole põhjendatud, millega seoses oli vajalik kaebaja krundi koosseisu
osaliselt kuulunud Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse äravõtmine. Kuna kaebajale oli
maakasutusõigus väljastatud seaduslikult, oli kaebajal õiguspärane ootus, et maakasutust ei
vähendata. Ka olid varasemalt kõik ettepanekud ja lahendusvariandid toetanud seda, et Õismäe tee 3
elamu teenindamiseks vajaliku maa juurde kuuluks täies ulatuses vaidlusalune Õismäe tee 3 ja 9
hoonete vaheline maaüksus. Nii oli AS Geomark poolt ettevalmistatud Õismäe tee 3
katastriüksuse plaan, mille kohaselt pidi Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa
suuruseks olema 1935m2 ning teenindamiseks vajalik maa hõlmas vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9
hoonete vahelist maaüksust. Nimetatud lahendus oli kooskõlastatud 20.03.2001 ja 29.03.2001
SAPA ametnike poolt. 06.04.2001 koostati Tallinna Maa-ameti poolt ostueesõigusega erastamise
maa maksustamishinna määramise akt nr. 243, mille kohaselt oli EÜ-le X erastatava Õismäe tee 3
maaüksuse pindalaks märgitud 1935 m2. Ette oli valmistatud Õismäe tee 3 ehitiste
teenindamiseks vajaliku maa määramise korraldus, mille kohaselt oli Õismäe tee 3 ehitise
teenindamiseks vajaliku maa suuruseks samuti 1935m2. Nimetatud asjaoludest tulenevalt oleks
vaidlustatud korraldustes pidanud olema erilise põhjalikkusega motiveeritud, miks siiski oli
vajalik vaidlusaluse maaüksuse äralõikamine. Samas sellist motivatsiooni korraldustes ei
eksisteeri.
Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise osas on haldusorganil laialdane diskretsioon.
Sellisel juhul peab haldusorgan erilise põhjalikkusega põhjendama korralduse andmist, millega
oluliselt kahjustatakse kolmanda isiku õigusi ja huve. Ka antud juhul oleks kaevatavatest
korraldustest pidanud ilmnema, millistest kaalutlustest haldusorgan lähtus Õismäe tee 3
elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamisel. Nimetatud kohustust ei ole täidetud, mistõttu
haldusaktid ei ole õiguslike aluste ja akti andmise põhjuste osas üheselt mõistetavad. Nimetatud
põhjusel kuuluvad vaidlustatud haldusaktid samuti tühistamisele nende olulise vastuolu tõttu
seadusega.
Piiriprotokollide koostamisele ei kaasatud EÜ X esindajaid, mis nähtub Õismäe tee 1C maa
tagastamise toimikus olevast 25.02.2002 piiriprotokollist. Samuti ei ole kaebaja esindajaid
kutsutud nimetatud katastriüksuse piiride kättenäitamisele. MaaKS § 20 lg. 51 sätestab, et kui
isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt
MRS § 7 5. lõikele, § 9 9. lõikele, § 10 3. lõikele või § 22.1 6. lõikele, koostab kohaliku
omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik
looduses piiriprotokolli, millele kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid, piirinaabrite allkirjad
kinnitab piiriprotokolli koostaja. Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele
piiriprotokolli koostamise aja ja koha. MaaKS § 20 lg. 5.2 sätestab, et kui moodustatav
katastriüksus piirneb maaga, kus katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki
tagastamise või erastamise õigustatud subjekt, nimetatud isiku puudumisel kohalik omavalitsus.
Ülaltoodust tulenevalt oleks Õismäe tee 1C moodustatava katastriüksuse piiriprotokollile pidanud
alla kirjutama ka EÜ X kui piirinaabriks oleva maaüksuse erastamise õigustatud subjekt esindaja.
Kuna antud piirkonnas detailplaneeringut kehtestatud ei ole, siis oli nimetatud nõude täitmine
kohustuslik.
Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korralduse õiguspärasuse hindamisel on oluline, et õigustatud
subjektidele tagastati maad, mille osas nad ei olnud õigustatud subjektiks tunnistatud. Tallinna
Linnakomisjoni 05.12.1994 otsusega nr. 4413 olid A.V. ja T.A. tunnistatud õigustatud subjektiks
Harjumaal, Harku vallas, Haabersti mõisast eraldatud maakoha ,,Metsa“, endisel kinnistul nr. 66
asunud krundi osas. Samas nähtub AS Geomark poolt koostatud piiri ettepanekust, et tagastatud
Õismäe tee 1C maaüksus hõlmab vaid osaliselt vana Metsa K-66 kinnistut. Osaliselt asub nimetatud
maaüksus vanal Jaagu 4 K-48 kinnistul, mille osas A.V. ja T.A. ei olnud tunnistatud õigustatud
subjektideks. Seega on Õismäe tee 1C maa tagastatud A.V.le ja T.A.ile õigusvastaselt, sest isikutel
ei ole õigus saada tagasi maad, mille osas nad ei ole tunnistatud õigustatud subjektideks.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel eraldati 0,4930 ha suurune maatükk EEK-
le „Karksi“ ning 03.07.1987 koostati maa looduses eraldamise akt nr 58. Nimetatud maatükil
asuvad korruselamud Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. Õismäe tee 1 asuva korruselamu näol on
tegemist korteriühistuga ning selle juurde on Tallinna Linnavalitsuse 12.06.2002 korraldusega nr
1714-k määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks suurusega
1906m2, mis kinnistati 02.09.2003.
Põhjendamatu ja ekslik on kaebaja väide, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004
korraldusega nr.1361-k, millega määrati Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajalik maa
ostueesõigusega erastamiseks, on ebaseaduslikult vähendatud elamuomaniku õiguspärases
kasutuses oleva maa hulka. Antud juhul ei saa enam rääkida maa endisest õiguspärasest kasutusest,
mis eraldati Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr 114 alusel.
Õismäe tee 3 ja 1 on olnud ajalooliselt üks maaüksus, kuid EÜ X ja KÜ Õismäe tee 1 on mõlemad
esitanud avaldused, esimene maa ostueesõigusega erastamiseks ja teine korteriomandi seadmiseks
vajaliku krundi määramiseks. Nimetatud ühistud on soovinud moodustada kaks eraldiseisvat
kinnistut. Kahe erineva avalduse menetlemine situatsioonis, kus mõlemal avaldajal on olnud ühine
nõukogudeaegne maakasutus, välistab võimaluse, et moodustavate katastriüksuste menetlus
võiks toimuda olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel. MRS § 36 lg 1 sätestab, et senine
maakasutus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega MRS-s või riigivaraseaduses sätestatud
alusel. Senine maakasutus tuleb lugeda lõppenuks hetkest, mil Õismäe tee 1 asuva korteriomandi
seadmiseks määratud maa suurusega 1906m2 kanti kinnistusraamatusse.
Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise menetlus maa ostueesõigusega
erastamiseks on olnud seaduslik ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. EÜ X kui maa
ostueesõigusega erastamise taotleja avalduse menetlemine toimus juhindudes ja kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks
vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise
kord), Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega
erastamise korra“ (edaspidi Maa ostueesõigusega erastamise kord) ja MRS sätetega.
Antud juhul tuli Tallinna Linnavalitsusel lahendada nii erastaja taotlus ning määrata Õismäe tee 3
ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks kui ka õigustatud subjektide
taotlus maa tagastamise küsimuse osas, sest osa maa suhtes nende taotlused kattusid. MRS § 7 lg 1
sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise
isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud
subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise
omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Sama paragrahvi lg 5 ütleb, et
ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja
maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras,
kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse
ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Lõige 51 märgib, et elamu teenindamiseks
vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus
loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku
poolt vastu võetud enne ORAS-e jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise
(maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORAS-e
jõustumist. Võttes aluseks eeltoodud faktid tuli kohalikul omavalitsusel EÜ X erastamise avalduse
lahendamiseks määrata talle kuuluva Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa.
Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhindudes Ehitise teenindamiseks vajaliku maa
määramise korrast. Nimetatud korra punkt 4 alapunktid 1, 2 ja 5 sätestavad, et ehitise
teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada järgmist: ehitise teenindamiseks vajalik
maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega; ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks
määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab
ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-,
pääste-, tuletõrje-ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise; ehitise teenindamiseks vajaliku maa
määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve,
seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele
juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Eeltoodud sätted
on Tallinna Linnavalitsus ka aluseks võtnud ning samuti täitnud kõik Ehitise teenindamiseks
vajaliku maa määramise korra punktides toodud teised menetlusnõuded (maa määramise
ettepanekute saatmised erastamise taotlejale ja õigustatud subjektidele, vastuväideteks võimaluse
andmine jne).
Õismäe tee 1C asub tänavakaubandusloa alusel paigaldatud müügipaviljon, mis on ebaseaduslik
ehitis, kuivõrd sellel puudub ehitusluba. Ebaseaduslik ehitis ei kuulu EÜ-le X, mistõttu jääb
arusaamatuks kaebaja seisukoht, et nimetatud maa tuleks arvata temale kuuluva ehitise
teenindamiseks vajaliku maa hulka. 270m2 territoorium, millel asub võõras ehitis, ei kuulu
linnaehituslikult Õismäe tee 3 asuva elamu juurde ning selle territooriumi võrra maa
mittekuulumine ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka ei muuda võimatuks Õismäe tee 3
asuva elamu sihtotstarbelist kasutamist ega hooldamist.
Samuti on põhjendamatu kaebuses toodud väide, et nimetatud 270m2 maatükk tuleb määrata
maa ostueesõigusega erastamisel Õismäe tee 3 asuva ehitiste teenindamiseks vajaliku maa
hulka, kuivõrd nimetatud maatükk on kaebaja õiguspärases kasutuses. Asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRakS) § 13 lg 3 kolmas lause sätestab, et ehitisealune maa ei
kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi
omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisti. AÕSRakS § 14 lg 1 annab võimaluse tagastada
maa juhul, kui sellel asub õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Kuid ükski seadus ei anna alust
erastada teisele isikule kuuluva ehitise alust maad vaatamata asjaolule, on see siis seaduslikult
püstitatud või mitte. Teisele isikule kuuluva müügipaviljoni alune maa ei saa olla samaaegselt
Õismäe tee 3 asuva elamu õiguspärases kasutuses. Õiguspäraseks ei muuda seda ka kaebaja ja AS
Kommiparadiis vahel sõlmitud maa kasutusse andmise leping, sest nimetatud leping on vastuolus
MRS §-ga 32 ning ei too kaasa mingeid kohustusi ei Tallinna linnale ega kolmandatele isikutele.
Ekslik on kaebuses toodud seisukoht, et ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise osas on
haldusorganil laialdane diskretsioon. Nii ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel
ostueesõigusega erastamiseks kui ka õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuste
lahendamisel on kohalikul omavalitsusel minimaalne diskretsiooniruum, sest õigusnormid, mis
kohaldamisele kuuluvad, on väga täpsed ning välistavad sisuliselt täielikult kohaliku omavalitsuse
võimaluse tegutseda suvaõiguse alusel. Kohaliku omavalitsuse diskretsiooniruum piirdub antud
juhul ainult õigusega, mis tuleneb planeeringulistest ja maakorralduslikest nõuetest ehk teisisõnu
tal on õigus kaalutlusõigust kasutades otsustada, kas üks või teine reformimise käigus
moodustatav maatükk on planeeringuliselt otstarbekas, kas moodustatava kinnisasja piirid on
lihtsad ja selged ning ega ei teki kinnisasja kiildumist ja ribasust.
Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr 1361-k ja 30.06.2004 korraldus nr 1501-k on
kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega, järgitud on diskretsiooni piire ning võrdse
kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et Tallinna Linnavalitsuse poolt elamu teenindamiseks
vajaliku maa määramisel on rikutud seadust sellega, et piiriprotokolli koostamisele ei kaasatud EÜ
X esindajaid. MaaKS § 20 lg 51 ja 52 sätted kuuluvad kohaldamisele siis, kui katastriüksus
moodustatakse või maaüksuse plaan koostatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Käesoleval juhul
on
katastriüksus
maa
ostueesõigusega
erastamiseks
moodustatud
katastrimõõdistamise
tulemusena. Seega on kaebuse viited nimetatud sätetes toodud rikkumistele asjakohatud.
Teiseks on ebaõige kaebaja seisukoht, et teenindusmaa määramine maa ostueesõigusega
erastamiseks oleks võinud toimuda ainult tema nõusolekul. Kaebajale on Õismäe tee 3 asuva
elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise piiride ettepanek saadetud Tallinna Maa-ameti
05.03.2003 kirjaga nr 5-9/03/1225 ning kuna kokkulepet ei saavutatud, siis Tallinna
Linnavalitsus sai ja pidi kindlaks määrama erastava maa suuruse ja piirid, arvestades seejuures
maakorraldusnõuetega.
MRS § 3 lg 1 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse maareformi käigus endistele omanikele
või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa
eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse
ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata
kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. MRS
§ 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui
valla või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastava maa suurus ja piirid kindlaks
määratud. Seega tuleb enne, kui otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine,
lahendada maa ostueesõigusega erastamise küsimus ning võtta selles osas vastu otsus.
Ostueesõigusega erastava maa täpne suurus määratakse Maa ostueesõigusega erastamise korra
punktide 131 ja 151 kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldusega. Käesoleval juhul on erastamisele
kuuluva maa suurus määratud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004.a. korraldusega nr 1361-k.
Vastustaja leiab, et esimese asjaoluna peab kohus tuvastama, nimetatud korralduse seaduslikkust,
sest nimetatud korralduse õiguspärasus välistab asjaolu, et Õismäe tee 1C maa tagastamine saaks
rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Samuti leiab vastustaja, et Tallinna Linnavalitsuse
30.06.2004 korraldus nr 1501-k ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuivõrd korraldus, millega määrati
kaebaja omandis olevatele ehitistele teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks,
on seaduslik.
Vastustaja on seisukohal, et põhjendamatud on kaebuse esitaja tuginemised MaaKS § 20 lg 51 ja 52.
MaaKS § 20 lg 51 ja 52 sätted kuuluvad kohaldamisele siis, kui katastriüksus moodustatakse või
maaüksuse plaan koostatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Käesoleval juhul on
katastriüksus moodustatud katastrimõõdistamise tulemusena. Seega on kaebuse viited
nimetatud sätetes toodud rikkumistele asjakohatud ning kaebuses toodud väited EÜ X õiguste
rikkumisest seoses nende Õismäe tee 1C maa piiriprotokolli koostamisele mittekutsumisega
ekslikud.
Vabariigi
Valitsuse
23.10.2003
määrusega
nr
on
kinnitatud
„Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“. Nimetatud
korra § 19 lg 1 ja § 20 kohaselt on piiriprotokoll dokument, mille koostab maamõõtja ning
millele kirjutavad alla maamõõtja (piiriprotokolli vahetu koostaja) ning maaomanik või muu
õigustatud isik.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
Kolmandad isikud leiavad, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Kolmandad isikud nõustuvad Tallinna Linnavalitsuse seisukohaga kaebusele. Lisaks leiavad
kolmandad isikud, et kaebaja on ebaõigesti leidnud, et tema õigus erastada Õismäe tee 1C maatükk
tuleneb kehtivast maakasutusest. EEK „Karksi“ bilansis olnud elamute baasil moodustati EÜ
Karksi (aadressiga Õismäe tee 1) ja EÜ X (aadressiga Õismäe tee 3). EÜ X registreeriti
mittetulundusühingute registris 12.07.1999. Pärast kummagi elamuühistu registreerimist hakati
iseseisvalt elamute juurde maad erastama. Kahe erineva avalduse menetlemine olukorras, kus
mõlemal on olnud ühine nõukogudeaegne maakasutus, välistab võimaluse, et moodustuvaid
katastriüksusi saaks moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel. MRS § 36 lg 1 sätestab, et senine
maakasutus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega. EÜ „Karksi“ suhtes on maa erastamise
toimingud lõpetatud ja maa kantud kinnistusse, mis tähendab, et senine maakasutus on
ümbervormistatud/lõppenud. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja väita, et nõukogudeaegne maakasutus
kehtib.
EÜ X on esitanud avalduse Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega erastamiseks elamu juurde. Lisaks
avaldusele esitas EÜ X 19.10.1999 kirjaliku kinnituse, et erastatavale maale jääb üksnes elamu.
Isegi juhul, kui nõukogudeaegne maakasutus kehtiks, siis moodustatud Õismäe tee 1C katastriüksus
langeks vaid osaliselt sellega kokku ning oleks oma kujult selline, mis ei vasta planeeringu
nõuetele. SAPA on 06.05.2003 kirjas selgitanud “Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata
vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna see ei ole vastavuses planeeringu ja
maakorralduse nõuetega. Sellisel juhul tekib Õismäe 3 ja 9 kruntide vahele kolmnurkne kitsas
kiilukujuline reformimata maatükk, mida ei ole planeeringuliselt võimalik otstarbekalt kasutada”.
Tegelik huvi, miks EÜ X soovib erastada maad, mis on tagastatud kolmandatele isikutele, peitub
Õismäe tee 1C maatükile õigusliku aluseta püstitatud ehitises. Tallinna linn on õigesti leidnud, et
AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt kuulub tagastamisele maa juhul, kui sellel asub õigusliku aluseta
püstitatud ehitis, samas ei anna ükski seadus õigust erastada õigusliku aluseta püstitatud ehitise
alust maad.
Kaebaja ei ole oma taotlustes järjekindel. Kaebaja tähelepanuta, et nõukogudeaegne maakasutus
sisaldas ka õueala, mida kaebaja ei ole huvitatud erastama, sest peab kandma sellega kaasnevalt
õueala korrashoiukulutusi.
Kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr 1361-k preambulist ja selle korralduse
projekti juurde lisatud seletuskirjast nähtub, et korralduse vastuvõtmisel on lähtutud EÜ X volitatud
esindaja AS-i Geomark poolt koostatud Õismäe tee 3 katastriüksuse plaanist, töö nr 3211, mis on
registreeritud SAPA-s 21.05.2004. See töö koostati kaebaja volitatud esindaja poolt EÜ X
heakskiidul vastavuses SAPA 20.04.2004 kirjas nr 2-4/04/1630 sisalduvale otsustusele, et SAPA ei
pea põhjendatuks muuta Maa-ametile 27.02.2002 kirjaga nr 1/23-1.4/1048 edastatud Õismäe tee 3
ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepanekut ning on nõus Õismäe tee 1 C
krundi moodustamisega.
Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks teeb linna- või vallavalitsuse vastav
ametiisik Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 alusel erastamise taotlejale erastatava
maa piiride kulgemise ettepaneku, mille koostamisel tuleb järgida sama korra punktis 132 sätestatut.
Linnavalitsuse poolt tehtud piiride kulgemise ettepanek (piiride kulgemise skeem) on oma sisult
esimene etapp erastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis. Piiride kulgemise ettepanek
on katastriüksuse moodustamise aluseks. Piiride kulgemise ettepanek antakse taotlejale, kes tellib
ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Sellist ettepanekut ei koostata siis, kui maa
ostueesõigusega erastamine toimub olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel. Vastavalt Maa
ostueesõigusega erastamise korra punktile 14 koostab maamõõtja kohaliku omavalitsuse poolt
esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel
katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku. RKHK 13.11.2002.a. määruse nr 3-
3-1-61-02 kohaselt on ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek eelhaldusakt,
olles oma sisult esimene etapp erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis.
Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise puhul tuleb lähtuda ehitise teenindamiseks vajaliku
maa määramise korras sätestatust, mis näeb ette vastavad volitused saanud ametniku või organi
poolt ettepaneku koostamise võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) ja selle saatmist
isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa
tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Isikul, kellele
ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates
esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Eeltoodust
järelduvalt peab lõpliku otsuse lahkarvamuste korral tegema kohalik omavalitsus, kusjuures
vastuväidete rahuldamata jätmine iseenesest ei tähenda piiriettepaneku õigusvastasust.
Antud juhul on Tallinna Linnavalitsus ja kaebaja teostanud kõik Õismäe tee 3 ehitise juurde maa
ostueesõigusega erastamiseks vajalikud toimingud, mis on eelduseks korralduse välja andmiseks ja
neid pole kaebaja varem vaidlustatud. Seetõttu osutuski võimalikuks Tallinna Linnavalitsuse
21.06.2004 korralduse nr 1361-k vastuvõtmine. EÜ X esitas volitatud esindaja AS-i Geomark
kaudu Tallinna linnale ise Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani ja Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega
erastamise toimiku, mis oli eelduseks 21.06.2004 korralduse nr 1361-k vastuvõtmiseks.
T.A. ja A.V. on esitanud avaldused maa tagastamiseks 14 aastat tagasi. Nende õiguspärane ootus, et
Õismäe tee 1C maatükk tagastatakse vastavuses Haabersti Linnaosa Halduskogu 05.12.2000
otsusega nr 109, realiseerus Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldusega nr 1501-k. MRS § 23
lõike 2 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või
linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud.
Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsus määranud kaebuse esitajale eelnevalt teatavaks tehtud
piirides Õismäe tee 3 ehitise juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa ja alles seejärel
vastu võtnud vara tagastamise korralduse.
Kolmandad isikud on seisukohal, et EÜ X poolt neile tagastamisele kuuluva maa rentimine AS-le
Kommiparadiis on vastuolus MRSi § 32 lõikega 2. Kuna see firma on likvideerimisel, on samade
isikute poolt samal aadressil (Kraavi 45B) moodustatud OÜ Magus Maailm, kes on saanud EÜ-lt X
ainuõigused Õismäe tee 1C maa rentimiseks. AS Kommiparadiis püstitas renditud maale
ebaseaduslikult ehitise ja rentis selle 15.02.2001 edasi OÜ-le Kristiine Rohupood, kes peab
ebaseaduslikus ehitises apteeki. EÜ X on esitanud SAPA-le 16.07.2001 taotluse müügipaviljoni
paigaldamiseks, nimetamata seejuures, et tegelikkuses oli ebaseaduslik ehitis juba olemas. SAPA
taotlust ei rahuldanud. Seejuures kinnitas EÜ X oma 16.07.2001 taotluses SAPA-le, et on krundi
omanik ja müügipaviljon paigaldatakse maakasutamise lepingu alusel. Viidatud apteek on
ehitusloata püstitatud ehitis, mis ei saa olla ajutine ehitis ka MRS 121 lg 1 tähenduses, kuna ei vasta
maareformi seaduse mõttes ajutise ehitise mõistele.
OÜ Magus Maailm on saatnud T.A.ile 09.09.2004 kirja nr 1/1396 (samasisuline kiri saadetud ka
A.V.le), mille kohaselt ta soovib seoses OÜ-le Magus Maailm Õismäe tee 1C kinnistul
müügipaviljoni kuulumisega ja Õismäe tee 1C asuva maa õigustatud subjektidele tagastamisega
leida kinnistu kasutusõiguse osas neid rahuldav kokkulepe(tlk 83). OÜ Magus Maailm kirjast
nähtub, et õigusliku aluseta püstitatud ehitise väidetava omanikuna on nad teadlikud maa
tagastamisest aadressil Õismäe tee 1C ega ole pidanud vajalikuks seda korraldust vaidlustada.
Kolmandad isikud leiavad, et EÜ-l X ja tema esindajal on äärmiselt kasulik esitada kohtule
eksitavaid ja valesid andmeid ning teha kõik endast olenev, et T.A.ile ja A.V.le maa tagastamise
menetlust takistada, sest ainult nii on võimalik jätkata ebaseaduslikul viisil Õismäe tee 1C maa
rentimist ja ebaseaduslikul viisil raha saamist ebaseaduslikult püstitatud ehitise rentimisest.
Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määrab kohalik omavalitsus. Antud juhul on Tallinna
Linnavalitsus, Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu lähtunud Õismäe tee 3 elamule
teenindamiseks vajaliku maa määramisel otstarbekusest ja maakorralduslikest nõuetest ning teinud
vajalikud otsused, mis ei saa rikkuda EÜ X subjektiivseid huve.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984
otsuse nr.114 alusel anti 0,4930 ha suurune maatükk
EEK
„Karksi“
kasutusse.
Nimetatud
maaüksusel asusid kaks elamut aadressidega Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. EEK „Karksi“ baasil
moodustati Elamuühistu X (Õismäe tee 3) ja Elamuühistu Karksi ning Õismäe tee 3 elamu kuulub
elamuühistule X. EÜ X on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse.
Samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel EEK
„Karksi“ kasutusse antud maatükk asub osaliselt endisel „Metsa“ kinnistul nr.66, mille tagastamist
võimalikus ulatuses taotlevad kolmandad isikud A.V. ja T.A..
MRS § 23 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui
valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks
määratud. Sellest tulenevalt saab maa tagastamise otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse
korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on
võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Haldusasja
materjalidest nähtuvalt on vastustaja MRS § 23 lg.2 järginud ning otsustanud Õismäe tee 3 ehitiste
teenindamiseks vajaliku maa määramise ostueesõigusega erastamiseks Tallinna Linnavalitsuse
21.06.2004.a. korraldusega nr. 1361-k ja Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004.a. korraldusega nr.
1501-k otsustanud tagastada osaliselt õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas
asukohaga Õismäe tee 1C.
MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele
isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu
ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises
või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MRS § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides
asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste
juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise
omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste
võõrandamises õigustatud subjektile.
Vastavalt eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 218 lõikele 1 on elamuühistul õigus
erastada elamuühistule kuuluva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi
Valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks. MRS § 22 lg.1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad
erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel
on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades
paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu
tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. Sama paragrahvi lg.11 kohaselt loetakse elamu-, korteri-,
garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks nimetatud ühistu
maakasutusõiguse piiridesse jääv maa, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud
ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana.
Vastavalt MRS § 221 lg.6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja
maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui
krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.
Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid
käesoleva seaduse § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel. MRS § 7 lg. 5 kohaselt määrab ehitise
teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega
kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku
omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata
detailplaneeringut koostamata.
Vastavalt MRS § 7 lg. 51 arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamuomaniku
õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks
andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või maa
kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis
on välja antud enne Aluste jõustumist. ORAS jõustus 20.06.1991. EEK-le „Karksi“ eraldati
Tallinnas Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3 asuv 0,4930 ha suurune maatükk Tallinna Linna RSN TK
29.02.1984 otsuse nr.114 p.8.1 alusel ning maa looduses eraldamise akt nr.58 vormistati
03.07.1987. Seega oli EEK-le „Karksi“ maa kasutamiseks andmise otsus pädeva organi poolt vastu
võetud enne ORAS-e jõustumist ning EEK „Karksi“ maakasutus oli õiguspärane. Tallinna Linna
RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 p.8.1 alusel elamuehituskooperatiivile „Karksi“ eraldatud maa
oli Õismäe tee 1 ja 3 üks maaüksus. EEK „Karksi“, kuhu kuulusid Õismäe tee 1,3 ja 13 asuvad
elamud, on esitanud 12.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks (Õismäe tee 3
katastriüksuse moodustamise toimiku- edaspidi Õismäe tee 3 toimik lk.126).
Asja materjalidest nähtuvalt otsustati 22.10.1998 toimunud Õismäe tee 1, 3 ja 13 majade
korterivaldajate koosolekul nimetatud majade baasil moodustada Elamuühistu X (Õismäe tee 3) ja
Elamuühistu Karksi (Õismäe tee 1) (Õismäe tee 3 toimik- lk.126) ning Õismäe tee 1 ja 3 ehitiste
omanikud on esitanud avaldused elamute teenindamiseks vajaliku maa määramise käigus kahe
eraldi kinnistu moodustamiseks. EÜ X on esitanud avalduse Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega
erastamiseks 19.10.1999. Avalduses palutakse määrata ehitise teenindamiseks vajaliku
katastriüksuse (krundi) piirid avalduse esitaja kulul ja koostada katastriüksuse moodustamise
toimik maamõõdufirmas AS Geomark (Õismäe tee 3 toimiku lk.130). EÜ X on esitanud ka
kinnituse, et erastatavale maale jääb üksnes EÜ-le X kuuluv elamu (Õismäe tee 3 toimiku lk-129).
Tallinna Linnavalitsuse 12. juuni 2002 korraldusega nr.1714-k „Õismäe tee ehitiste teenindamiseks
vajalik maa korteriomandi seadmiseks“ on EEK „Karksi“ õigusjärglasele korteriühistule Õismäe
tee 1 määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa asukohaga Õismäe tee 1, pindalaga 1906 m2,
sihtotstarbega elamumaa (tlk.66). Nimetatud maa on 20.02.2003 registreeritud riigi maakatastris
(tlk.67) ning kantud kinnistusraamatusse 02.09.2003 (tlk.71). Vastavalt MRS § 36 lõikele 1 lõpeb
senine maakasutusõigus maakasutuse ümbervormistamisega MRS-s või riigivaraseaduses sätestatud
alustel. Seega on korteriühistule Õismäe tee 1 maa erastamisega ja selle maa kandmisega
kinnistusraamatusse lõppenud Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel tekkinud
senine EEK „Karksi“, maakasutus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebajale maa ostueesõigusega
erastamisel kohaldamisele MRS § 7 lg. 51 ning kohalikul omavalitsusel tuli määrata EÜ X omandis
oleva ehitise teenindamiseks vajalik maa.
Ekslik on kaebaja seisukoht, et Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr. 1361-k on
vähendatud Õismäe tee 3, elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust. Vastavalt Maa
ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 viimasele lausele määratakse ostueesõigusega
erastatava maa täpne suurus kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist
vastavat õigust omava isiku poolt. Sama korra p.15 sätestab, milliseid maa erastamise seisukohalt
olulisi tingimusi peab sisaldama kohaliku omavalitsuse otsus. Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse
21.06.2004 korraldus nr.1361-k vastab korra p.15 nõuetele. Korralduses on märgitud maa
ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele,
andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht, pindala, maa sihtotstarve, maa
maksustamishind. Eeltoodust tulenevalt on kaebuses alusetult leitud, et korraldus ei ole piisavalt
motiveeritud.
Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.12 sätestab samuti, et ehitise
teenindamiseks vajaliku maa määrab kohalik omavalitsus oma otsusega pärast katastriüksuse
moodustamist. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr.
1361-k esimene kohaliku omavalitsuse otsus, millega on kindlaks määratud EÜ-le X kuuluva
Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus. Maa ostueesõigusega
erastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingud, isegi Tallinna Linnavalitsuse 2001
korralduse eelnõu, mille nimetuseks oli ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa
määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ei ole kohaliku omavalitsuse otsuseks, millega oleks
määratud kaebajale kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Maa
ostueesõigusega erastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingutest ei saanud
kaebajale tekkida usaldust või põhjendatud ootust, et kohaliku omavalitsuse otsusega määratakse
temale kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa eeltoimingute
käigus 2001.aastal vormistatud Tallinnas Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani projektil ja Tallinna
Maa-ameti 06.04.2001 maa maksustamishinna määramise aktist nr.243 märgitud piirides ja
ulatuses.
Vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 8 saadetakse ehitise
teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek isikule, kelle omandis on ehitis, mille
teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa tagastamise õigustatud subjektidele, kelle maa
tagastamise taotlus on lahendamata. Sama korra punkti 9 kohaselt on isikul, kellele ettepanek
saadeti, õigus ühe kuu jooksul esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväiteid teenindusmaa
määramise ettepanekule. Asja materjalidest nähtuvalt on Maa-ameti 25.04.2001 kirjadega nr.2-
9/1705 ja 2-9/1706 saadetud Tallinna Linnavalitsuse 2001 korralduse eelnõu Õismäe tee 3 ehitise
teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta ja maa määramise piiride ettepanek kolmandatele
isikutele T.A.ile ja A.V.le tutvumiseks (Õismäe tee 3 toimik lk.107-108) ning T.A. ja A.V. on
14.05.2001 kirjaga Maa-ametile teatanud, et nad ei ole Õismäe tee 3 piiride ettepanekuga nõus ning
et nad on taotlenud tagasi maaosa, mis asub Õismäe tee 3 maja otsas (Õismäe tee 3 toimik lk.147).
Asja materjalidest nähtuvalt on Haabersti Linnaosa Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109
kooskõlastatud Õismäe tee 3 krundi piiride ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks
muudatustega, määrates krundi loodepoolseks piiriks ajutise ehitise ja elamu vahelise kaguserva,
krundipiir tuleb viia ajutise ehituse ja elamu vahelise kõnnitee kaguserva (Õismäe tee 3 toimiku
lk.91,sama lk.154). 18.12.2000 on Haabersti Linnaosa vanem Tatjana Muravjova kooskõlastanud
EÜ-le X Õismäe tee 3 korruselamumaa ostueesõigusega erastamise õiendi maale kitsenduste ja
tingimuste määramise kohta järgmises sõnastuses: “määrata krundi loodepoolseks piiriks ajutise
ehitise ja elamu vahelise kõnnitee kaguserv” (tlk.106). 04.05.2001 kirjaga nr 2-9/1816 on Tallinna
Maa-amet teatanud SAPA-le, et Õismäe tee 3 piiride määramisel pole arvestatud Haabersti
Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109 ning vastavalt halduskogu otsusele ei kooskõlastanud
Haabersti linnaosa vanem 25.04.2001 korralduse eelnõud „Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks
vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ Kirjas palutakse SAPA-l Õismäe tee 3
krundi piiride ettepanek vastavalt Haabersti linnaosa otsusele uuesti läbi vaadata. 27.02.2002 on
SAPA saatnud Tallinna Maa-ametile Õismäe tee 3 piiride korrigeeritud ettepaneku. Kaaskirjas
märgitakse, et SAPA peab otstarbekaks muuta SAPA poolt 26.11.1999 koostatud Õismäe tee 3
ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride ettepanekut Haabersti Linnaosa Halduskogu
kooskõlastusega ja linnaosa vanema seisukohtadega vastavaks (tlk.33,118-119).
Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 kohaselt tuleb piiride kulgemise ettepanek anda
taotlejale kätte või saata talle tähitud kirjaga. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga,
on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud
vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride
kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja
sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada.
05.03.2003 kirjaga nr.5-9/03/1225 on Tallinna Maa-amet saatnud EÜ-le X Õismäe tee 3 piiri
ettepaneku ning palunud esitada ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast
oma motiveeritud vastuväited uuele krundipiiri ettepanekule (tlk.32-33). EÜ X on esitanud sellele
krundi piiride ettepanekule vastuväited Tallinna Maa-ametile 01.04.2003 ja 12.06.2003 (tlk.34-39).
Vastuväidetes leiab EÜ X, et Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamine
Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse (kasutatakse ka Õismäe tee 1C) võrra on
õigusvastane.
Tallinna Maa-amet on EÜ X 01.04.2003 vastuväited edastanud sisukohavõtuks SAPA-le (Õismäe 3
toimik lk.55). SAPA 06.05.2003 kirjas ”Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa
määramine” (tl.40-41) märgitakse, et 03.07.1987 koostatud Õismäe tee 1 ja 3 ehituskrundi looduses
eraldamise akti nr.58 lisaks oleva Tallinna Linna RSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse
Tootmisgrupi poolt 09.06.1987 koostatud krundi plaani alusel läbib krundi piir Õismäe tee 3 ja 9
hoonete vahelist ala diagonaalselt, jagades maa-ala kaheks kolmnurgakujuliseks maatükiks. Õismäe
tee 9 ehitisele on teenindusmaa määratud piki elamu otsaseina, mitte mööda nimetatud diagonaali.
Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna
see ei oleks vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Sellisel juhul tekiks Õismäe tee 3 ja
9 kruntide vahele kolmnurkne kiilukujuline reformimata riigimaatükk, mida ei ole planeeringuliselt
võimalik otstarbekalt kasutada. Samuti ei ole selline krundipiiride määramine kooskõlas
maakorraldusseaduse § 5 mõttega. Planeeringuliselt kui ka maakorralduslikult ei ole otstarbekas
jagada Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maatükki, arvestades vaid kunagisi nõukogudeaegseid
piire. Linnaplaneerimise seisukohalt tuleb püüda igati vältida kinnisasjade kiildumist ja ribasust,
mis tekitab linna üldpilti hulgaliselt väikeseid, ebaotstarbeka kujuga krunte, millel pole linna arengu
seisukohalt mitte mingit funktsiooni ja mis takistavad linna kui terviku arengut. Kirjas märgitakse,
et linnaehituslikult on vaid kaks võimalikku lahendust: Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline terviklik
maatükk määratakse Õismäe tee 3 krundi koosseisu või moodustatakse uus kinnisasi. SAPA
20.04.2004 kirjas nr 2-4/04/1630 Tallinna Maa-ametile (tlk.122) on märgitud: “Tallinna Säästva
Arengu ja Planeerimise Amet vaatas veelkord läbi võimalikud Õismäe tee 3 krundi piiride
ettepanekud ning teatab lõpliku seisukohana, et ei pea põhjendatuks muuta Maa-ametile
27.02.2002.a. kirjaga nr 1/23-1.4/1048 edastatud Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa
piiride kulgemise ettepanekut ning on nõus Õismäe tee 1 C krundi moodustamisega“. Kirjas
märgitakse veel, et 27.02.2002 koostatud piiride kulgemise ettepanek tagab Õismäe tee 3 krundi
sihipärase ja tervikliku kasutamise. SAPA ei näe takistusi Õismäe tee 1C krundi tagastamiseks
õigustatud subjektidele.
Maakorraldusseaduse § 5 punktidest 5 ja 6 tulenevalt tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda
eelkõige kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise, lihtsate ja selgete piiride loomise ning
looduslike piiride arvestamise ja kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise nõuetest. Eeltoodud
SAPA kirjadest nähtub, et Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt
nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna sellisel juhul tekiks Õismäe tee 3 ja 9 kruntide vahele
kolmnurkne kiilukujuline reformimata riigimaatükk. Maakorraldusseaduse nõuetes lähtuvalt tuleb
Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maatükk määrata tervikliku krundina.
Riigikohtu 02.11.2004 kohtuotsuses nr. 3-3-1-45-04 kohtuasjas OÜ Kristiine Rohupood kaebus
Tallinna Haabersti Linnaosa vanema 14. augusti 2002. a korralduse nr 218 tühistamiseks on
märgitud:“Haabersti Linnaosa Valitsus väljastas 3. juulil 2002 OÜ-le Kristiine Rohupood
kauplemisloa kehtivusega 3. juulist 2002 kuni 31. juulini 2002 kauplemiseks paviljonis Õismäe
tee 3 ja 9 hoonete vahelisel alal. Sellele eelnevalt oli Haabersti Linnaosa Valitsus väljastanud OÜ-le
Kristiine Rohupood kauplemisload alates 24. juulist 2001 kuni 1. juulini 2002 ühekuuliste
kehtivustähtaegadega kokku üheteistkümnel korral. /…/ Kuna OÜ Kristiine Rohupood oli
15. veebruaril 2001 sõlminud rendilepingu AS-ga Kommiparadiis tähtajaga kuni 26. veebruar 2006
kauplemiseks nimetatud müügipaviljonis, siis tekkis tal õiguslik alus taotleda kauplemisluba
kehtivusajaga, mis vastab rendilepingu kehtivusajale, s.o 26. veebruarini 2006. /…./ Riigikohtu
halduskolleegium peab vajalikuks osundada sellele, et Haabersti Linnaosa Valitsuse 18. detsembri
1997. a protokollilise otsusega anti luba nimetatud kioski (paviljoni) paigaldamiseks AS-le
Laheland „Kommipood“ ja kinnitatud on ka vastav projekt (tl-d 58–63, 65, 89). Haabersti Linnaosa
praeguse valitsuse nõuded nimetatud paviljoni seadustamiseks (ehitise kasutusloa saamiseks) tuleb
suunata ehitise praeguse omaniku AS Kommiparadiis vastu.“
Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt asub Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelisel alal (Õismäe
tee 1C katastriüksus) tänavakaubandusloa alusel paigaldatud AS-le Kommiparadiis kuuluv
müügipaviljon, millele SAPA andmetel ei ole väljastatud ehitusluba (tlk.115,120). 16.12.2001 on
EÜ X esitanud SAPA-le müügipaviljoni projekteerimistingimuste taotluse (tlk.114, millele on
SAPA 09.08.2001 vastanud keelduvalt (115).01.07.2000 on EÜ X sõlminud rendileandjana AS-
ga Kommiparadiis maakasutamislepingu tähtajaga kuni 01.10.2024, mille punkti 1.1. kohaselt
rendileandja andis ja rendilevõtja võttis rendile 200 m² suuruse maa-ala kaubanduslikuks
eesmärgiks. Lepingu punkti 2.2. kohaselt peab Rentnik kindlustama rendile antud maa täieliku
korrashoiu 2m laiuses ümber kommipoe suvel ja talvel (tlk.103-104). 15.02.2001 AS
Kommiparadiis ja OÜ Kristiine Rohupood vahel sõlmitud rendilepingu alusel rendib AS
Kommiparadiis Tallinnas Väike Õismäe tee 3-1A paikneva müügipaviljoni suurusega 94,6 m² OÜ-
le Kristiine Rohupood tähtajaga kuni 26.02.2006 (tlk.107-112). Seega nähtub eeltoodud
materjalidest, et Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline ala ei ole olnud EÜ X tegelikus kasutuses.
Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebuses toodud väide, et Õismäe tee 1C
270m2 maatükk tuleb määrata maa ostueesõigusega erastamisel Õismäe tee 3 asuva ehitiste
teenindamiseks vajaliku maa hulka, kuivõrd nimetatud maatükk on kaebaja õiguspärases
kasutuses, on põhjendamatu.
Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja soov temale ostueesõigusega maad erastada
Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel tekkinud senise maakasutuse ulatuses on
valikuline. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et EÜ X peab õiguspäraseks vaidlustatud
21.06.2004 korralduses nr. 1361-k kaebajale ostueesõigusega erastamiseks määratava ehitise
teenindamiseks vajaliku maa hulgast õuepoolse mänguväljakute ala väljajätmist ning leiab, et see ei
riku kaebaja õigusi. Samas peab kaebaja õigusvastaseks ja tema õigusi rikkuvaks Õismäe tee 1C
maaüksuse väljajätmist temale ostueesõigusega erastatava maa hulgast.
Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 13 määrab linna-/vallavalitsus korra
punktides 13¹ ja 13² sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid.
Juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse
ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Ehitise teenindamiseks vajaliku maa
määramise korras sätestatu kohaselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p. 4
kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada muuhulgas, et ehitise
teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega, samuti, et ehitise
teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja
piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu
ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Kaebaja ei ole
kohtule esitatud kaebuses väitnud ja kohus ei ole käesoleva haldusasja menetlemisel tuvastanud, et
vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr.1361-k Õismäe tee 3 ehitiste
teenindamiseks vajalikuks maaks määratud ehitisealune ning ehitist ümbritsev maa suurusega
1650 m2 ei ole tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab Õismäe tee 3 ehitise sihtotstarbelise
kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.
Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr.1361-k on
õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
Kuna kohus leidis, et Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline ala, Õismäe tee 1C maatükk, ei kuulu EÜ-
le X Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maana ostueesõigusega erastamisele, siis ei saa
Õismäe tee 1C maa tagastamine T.A.ile ja A.V.le Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 a.
korraldusega nr 1501-k rikkuda EÜ X subjektiivseid õigusi. Kuna Õismäe tee 1C maa tagastamine
T.A.ile ja A.V.le ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, puudub vajadus anda
hinnangut Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004.a. korralduse nr 1501-k “Õismäe tee 1C maa
tagastamine” õiguspärasusele.
Aili Maasik
Kohtunik