3-04-40/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/255/2005 Haldusasi Evgenia Sorokina kaebus Tallinna Linnavalitsuse ja AS Falck Eesti vahelise avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.mai 2004 otsus haldusasjas nr 3-1121/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Evgenia Sorokina apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6.detsember 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Evgenia Sorokina, esindaja Leonhard- Illar Alla Vastustaja Tallinna Linnavalitsus Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 31.mai 2004 otsus haldusasjas nr 3-1121/2004 muutmata ja Evgenia Sorokina apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Mõista Evgenia Sorokinalt AS Falck Eesti kasuks välja kohtukulu 1000 (üks tuhat) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, so 21.detsembrist 2005.

2-3/255/2005

2(7) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evgenia Sorokinat karistati 21.oktoobril 2003 väärteoasjas nr 013812 sõiduõigust tõendava dokumendita ühistranspordis sõidu eest rahatrahviga 420 krooni (tl 4).

2. Evgenia Sorokina esitas 28.veebruaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleti Tallinna Linnavalitsuse ja AS Falck Eesti vahelise avalik-õigusliku suhte (halduslepingu, mis annaks AS-le Falck Eesti seadusliku õiguse tegeleda kohtuvälise menetlusega ja määrata karistusi) puudumise tuvastamist. Kaebuse põhjendused: 1) Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 5411 lg 3 kohaselt saavad juriidilisel isikul olla väärteomenetleja õigused vastava halduslepingu alusel. AS-l Falck Eesti on Tallinna Linnavalitsusega sõlmitud riigihanke raamleping. Tulenevalt HMS § 2 lõikest 2 ei ole riigihangete pakkumismenetlus haldusmenetlus ega seega ka riigihanke raamleping haldusleping. 2) Halduslepingut ei ole Tallinna Linnavalitsuse andmebaasi kohaselt olemas. Raamleping on vastustajate vaheline kommertsleping. Haldusfunktsioonide üleandmisega eraõiguslikule isikule võib olla nõus, kui tegemist on piletite kontrollimisega, kuid kohtuväline menetlus ei ole haldusfunktsioon. Kohtuvälise menetlemise õigust ei saa anda üle halduslepinguga. 3) Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on eesmärk, et karistamine õiguserikkumiste eest toimuks seaduslikus korras, seaduslike vahenditega ning selleks seaduslikult volitatud isikute poolt. Kaebuse esitajat karistas AS Falck Eesti, kellel ei ole selleks seaduslikke volitusi, rikkudes selliselt kaebaja subjektiivseid õigusi.

3. Vastustajad Tallinna Linnavalitsus ja AS Falck Eesti vaidlesid kaebusele vastu.

4. Tallinna Halduskohtu 31.mai 2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks esitada kohtule üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kohtulahendiga ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi taastada. Oma subjektiivsete õiguste rikkumisena on kaebaja toonud välja asjaolu, et teda karistas väärteo toimepanemise eest AS Falck Eesti töötaja, kellel ei ole selleks seaduslikke volitusi. Kaebuse eesmärgiks on see, et karistamine toimuks seaduslikus korras, seaduslike vahendite ning seaduslikult volitatud isiku poolt. Kui kaebaja leidis, et väärteo kiirmenetluse otsus oli õigusvastane, kuna otsuse vormistas ebapädev isik, pidanuks kaebaja esitama Tallinna Linnakohtule kaebuse kiirmenetluse otsuse peale. Vastava vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajale soodsa kohtulahendi korral oleks kiirmenetluse otsus tühistatud ja kaebaja rikutud õigused taastatud. Kiirmenetluse otsuse aluseks oleva halduslepingu puudumise tuvastamine ei muuda kiirmenetluse otsust kehtetuks ega saa kaebajat rehabiliteerida. Eesmärk, et tulevikus hakkaksid väärteoasjades karistusotsuseid langetama pädevad ametnikud, näitab kaebuse esitamist avalikes huvides, mida aga halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda. Kui kohus jõuab järeldusele, et kaebajal puudub avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks põhjendatud huvi, tuleb jätta kaebus rahuldamata.

2-3/255/2005

3(7) 2) Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel on olemas avalik-õiguslik suhe, mis võimaldab AS-l Falck Eesti kontrollida ühistranspordis pileteid, menetleda väärtegusid ja vajadusel isikuid karistada. 3) VTMS § 9 p 3 kohaselt võib seadusega ettenähtud juhtudel olla kohtuväliseks menetlejaks ka halduslepingu alusel tegutsev eraõiguslik juriidiline isik. ÜTS § 5411 lg 2 kohaselt võib väärtegude menetlejaks olla vallavõi linnavalitsus ning tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 võib väärtegude menetlejaks olla ka eraõiguslik juriidiline isik vastava halduslepingu alusel. Eraõiguslikule isikule kohtuvälise menetleja õiguste üleandmisega antakse üle ka õigus määrata karistus väärteo toimepanemise eest. Järelikult võimaldab seadus anda eraõiguslikule isikule üle sõidupiletite kontrollimise ja karistuse määramise funktsiooni. 4) Tallinna linn ja AS Falck Eesti on sõlminud 26.veebruaril 2003 riigihanke raamlepingu, mis on eelnevalt Tallinna Linnavalitsuse 19.veebruari 2003 korraldusega nr 421-k heaks kiidetud. Vastavalt raamlepingu punktile 6.1.3 kohustub AS Falck Eesti ühistranspordivahendites läbiviidava kontrollteenuse teostamisel menetlema väärtegusid ning võtma väärteomenetluse raames vastu otsuseid. Seega ei piirdu AS Falck Eesti volitused pelgalt sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimisega, vaid riigihanke raamlepinguga on talle üle antud ka väärteomenetluses karistuse määramise funktsioon. 5) Riigihanke raamleping on haldusleping haldusmenetluse seaduse tähenduses. Lepingu õiguslik olemus ei sõltu menetlusest, mille tulemusel leping sõlmitakse, ega ka lepingu nimetusest või pealkirjast, vaid lepingu sisust. Riigihanke menetluse käigus sõlmitav leping võib olla haldusleping, kui lepinguga antakse üle avalik-õiguslikke funktsioone, nagu käesoleva juhul ongi tehtud. Tallinna Linnavalitsus ja AS Falck Eesti on halduslepingust tulenevas avalik-õiguslikus suhtes. Tegemist ei ole tühise halduslepinguga, mis vastaks HMS §-s 63 toodud tühise haldusakti tunnustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Evgenia Sorokina apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebuse rahuldamata jätmine põhjendatud huvi puudumise motiivil on vastuolus põhiseaduse ja Riigikohtu seisukohtadega. Vastavalt põhiseaduse §-le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebaja pöördus kohtusse, sest AS Falck Eesti kasutas tema suhtes väärteomenetleja õigusi, mida AS Falck Eesti seaduslikult ei oma. Halduskohus on pädev andma hinnangut halduslepingu olemasolu või puudumise kohta vastustajate vahel. Kaebaja arvates on rikutud tema õigust isikupuutumatusele, sest kaebajat mõjutas (ründas) isik, kes ei oma selleks seaduslikku õigust. Arvestades sellega, et kaebaja tunnistab piletita sõidu lubamatust ühistranspordis ja et tal tekkisid kahtlused AS Falck Eesti tegevuse õiguspärasuses pärast temale karistuse määramist, pöördus kaebaja oma seisukohtadele kinnituse saamiseks halduskohtusse eesmärgiga saada moraalset hüvitust, mis on tema põhiseaduslik õigus (PS § 25). Kaebaja põhjendatud huvi kinnitab ka põhiseaduse §

13. Riigikohus on 19.aprilli 2004 lahendis nr 3-3-1-46-03 märkinud, et kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kui AS Falck Eesti ei omanud seaduslikku õigust tegutseda väärteomenetlejana, tekib kaebajal võimalus lahendada oma nõuded tsiviilkorras. Praeguses olukorras ei saa kaebaja trahvi osas Tallinna Linnakohtusse pöörduda, sest enne peab halduskohus tunnistama vastava halduslepingu puudumist.

2-3/255/2005

4(7) 2) Kohus nõustus alusetult vastustaja väitega, et Tallinna Linnavalitsuse reglemendi p 5.10 kohaselt on haldusleping avalikustatud nii linnakantseleis kui ka Tallinna veebileheküljel. Halduslepingute hulgas ei ole lepingut siiani. Raamleping ilmus veebileheküljele alles aastal 2004, mis nähtub kohtule esitatud materjalist. Reglemendi p 5.10 nõuab üheaegset avalikustamist nii linnakantseleis kui ka veebilehel. Väär on kohtu seisukoht, et raamleping on õiguspärane haldusleping. Lepingu õigeaegselt avaldamata jätmine toob endaga kaasa selle lepingu tühisuse algusest peale ja seega ei oma AS Falck Eesti väärteomenetleja õigusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et linnavalitsus ei ole korraldust ega lepingut saatnud Õiguskantslerile ja Rahvusraamatukogule, nagu seda nõuavad reglemendi punktid 5.10 ja 5.12. Raamleping, isegi kui seda vaadelda halduslepinguna, ei ole vastavalt HMS § 101 lõikele 4 jõustunud.

6. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kaebaja huvi on suunatud talle väärteomenetluses tehtud trahvi tühistamisele. Kaebajat karistati ÜTS alusel ja väärteomenetluse korras. Halduskohtu otsus ei muudaks väärteomenetluses tehtud otsust. Seda saab muuta üksnes sellise otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Ka edaspidi, kui kaebaja suhtes on algatatud väärteomenetlus, on tal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole seadusega väärteomenetluse jaoks ettenähtud korras. Asjaoludele, mis viitaksid mõnele muule põhjendatud huvile avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks, ei ole kaebaja viidanud. Soov, et edaspidi hakkaksid väärteomenetluses otsuseid langetama selleks õigustatud sikud, on üldine avalik huvi, millel ei ole puutumust kaebaja subjektiivsete õigustega ja mis ei ole seetõttu põhjendatud huvi HKMS § 7 lg 1 tähenduses. 2) Vastustajate vahel on olemas seadustel põhinev avalik-õiguslik suhe. Eraõiguslik aktsiaselts võib talle antud pädevuse piires väärtegusid menetleda. Vastustajate vahel on õiguspäraselt sõlmitud haldusleping. Eraõiguslikule juriidilisele isikule väärtegude menetlemise üleandmise võimalus tuleneb nii väärteomenetluse seadustikust kui ka ühistranspordiseadusest. Vastustajate vahel on 26.veebruaril 2003 sõlmitud leping, mille kohaselt on AS-l Falck Eesti õigus teostada ühistranspordis kontrolli ja sellest tulenevalt menetleda väärtegusid. 3) Tallinna Linnavalitsuse reglemendi p 5.10 näeb ette, et linnavalitsuse määrused ja korraldused kuuluvad avalikustamisele. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnakantseleis ja Tallinna veebileheküljel Tallinna õigusaktide registris. Tallinna põhimääruse § 82 lg 1 sätestab, et linnavalitsuse korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. Tallinna Linnavalitsuse 19.veebruari 2003 korraldus nr 421-k ja 14.jaanuari 2004 korraldus nr 72-k on Tallinna õigusaktide registris üleval ning igal soovijal on võimalik sellega tutvuda ka Linnakantselei poole pöördudes. Seega on korraldused avalikustatud õigusaktides ettenähtud viisil ja ajal ning kõigil on võimalik nende dokumentidega tutvuda.

7. AS Falck Eesti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Ringkonnakohtul tuleks halduskohtumenetlus HKMS § 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest kaebaja ei ole tõendanud põhjendatud huvi olemasolu, mis on HKMS § 7 lg 1 kohaselt tuvastamiskaebuse menetlemise eelduseks. Apellatsioonkaebuse viited moraalsele hüvitusele ja oma nõudmiste tsiviilkorras lahendamise võimalustele jäävad arusaamatuks. Igasuguse hüvitise väljamõistmise eelduseks on toimingu või akti õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja huvi on suunatud trahvi tühistamisele või eeldab trahvi tühistamist selle õigusvastasuse tõttu. Halduskohtu otsus ei muuda väärteomenetluses tehtud otsust.

2-3/255/2005

5(7) Apellatsioonkaebusest ei selgu, miks Tallinna Linnakohus ei saa vastavas menetluses võtta seisukohta vastustajate vahel sõlmitud halduslepingu osas. 2) Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ka sisulistel põhjustel. Seadus võimaldab väärtegude menetlemise pädevuse anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Vastustajate vahel on sõlmitud 26.veebruaril 2003 leping, mille kohaselt on AS-l Falck Eesti õigus teostada ühistranspordis kontrolli ja sellest tulenevalt menetleda väärtegusid. Leping reguleerib haldusõigussuhteid, tegemist on halduslepinguga. Tähtsust ei oma asjaolu, et leping on sõlmitud riigihanke pakkumismenetluse käigus. Ehkki HMS § 2 lg 2 sätestab, et riigihanke pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses, ei välista see säte, et riigihanke pakkumismenetluse käigus sõlmitud leping oleks haldusleping. Ka halduskoostöö seaduse §

13 näeb ette, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses sätestatud korrast. Halduskoostöö seadus näeb seega otseselt ette, et riigihanke pakkumismenetluse tulemusena sõlmitakse haldusleping. 3) Vastustajate vahel sõlmitud lepingu tekstiga on võimalik tutvuda nii Tallinna linnakantseleis kui ka Tallinna veebileheküljel õigusaktide registris.

8. Ringkonnakohtu istungil toetasid kaebuse esitaja ja tema esindaja apellatsioonkaebust. AS Falck Eesti esindaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. AS Falck Eesti taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud. HKMS § 7 lõikest 1 tuleneva kaebeõiguse puudumine on kaebuse rahuldamata jätmise, mitte menetluse lõpetamise alus. Isikul tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi puudumisest ei saa järeldada, et halduskohus pole pädev vaidlust lahendama. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 3. Kaebaja poolt algatatud avalik-õigusliku vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

10. Käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamiseks ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta selles, kas kaebuse esitajal on avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks põhjendatud huvi või mitte, kuna asja lõpptulemus sellest ei sõltu. Isegi kui ringkonnakohus nõustuks kaebajaga, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, jääks kaebus rahuldamata. Esimese astme kohus ei ole piirdunud kaebeõiguse puudumise konstateerimisega, vaid on tuvastanud ja õigesti tuvastanud avalik-õigusliku suhte olemasolu, mille puudumise kindlakstegemiseks kaebaja kohtusse pöördus.

11. Halduskohus tuvastas õigesti, et eraõiguslikule juriidilisele isikule AS-le Falck Eesti on halduslepinguga antud väärteo kohtuvälise menetleja õigused, sealhulgas õigus määrata väärteo eest karistusi.

Väärteomenetluse seadustiku § 9 näeb ette, et kohtuväliseks menetlejaks on seaduses sätestatud juhul teiste hulgas vallaja linnavalitsus (p 2) ja eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel (p 3). Ühistranspordiseaduse § 547 kohaselt on sõit sõiduõigust tõendava dokumendita väärtegu ning sama seaduse § 5411 lõike 2 kohaselt on sellise väärteo kohtuväliseks menetlejaks teiste hulgas vallavõi linnavalitsus (kuni 24.novembrini 2003

2-3/255/2005

6(7) kehtinud redaktsioonis punkt 2; alates 24.novembrist 2003 kehtivas redaktsioonis punkt 3). Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3 kohaselt võib eelnimetatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks olla ka eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtuvälise menetleja, sealhulgas vallavõi linnavalitsusega.

Tuginedes muuhulgas väärteomenetluse seadustiku § 9 punktile 3 ja ühistranspordiseaduse § 5411 lõikele 3 on Tallinna Linnavalitsuse 19.veebruari 2003 korralduse nr 421-k „Riigihanke (viitenumber 004367) raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite ja –kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr 8 heaks kiitmine ning Eno Saarele ja Ain Valdmannile volituste andmine lepingute allkirjastamiseks“ (tl 68-69) punktiga 1 kiidetud heaks riigihanke viitenumbriga 004367 „Tallinna Ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide ning taksoveo eeskirja ja parkimisnõuete täitmise kontrollteenus“ raamleping (lisa 1) ja täiendav kokkulepe nr 1 (lisa 2). Sama korralduse punktiga 2 volitati Tallinna linna nimel raamlepingule alla kirjutama Tallinna Transpordija Keskkonnaameti juhatajat ja Tallinna Kommunaalameti juhatajat.

Viidatud korraldusega heaks kiidetud raamleping (tl 54-61) allkirjastati selleks volitatud isikute poolt 26.veebruaril 2003. Raamlepinguga kohustus AS Falck Eesti ühistranspordivahendites läbiviidava kontrollteenuse teostamisel muuhulgas tagama sõitjate piletiga sõitmise ühtse piletisüsteemiga ühissõidukites (p 6.1.1), kontrollima sõitjate sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu (p 6.1.2) ning vastavalt seaduses ja hankelepingus antud pädevuse piires menetlema väärtegusid ning võtma väärteomenetluse raames vastu otsuseid vastavalt kehtivatele seadustele ja Tallinna linna vastavatele õigusaktidele. Riigihanke raamlepingu punkti 3.1 kohaselt jõustub leping 1.märtsil 2003 ning lõpeb tähtaja möödumisel 1.märtsil 2006.

12. Apellandi väitel ei ole raamleping vastavalt HMS § 101 lõikele 4 jõustunud. Apellant märgib, et Tallinna Linnavalitsuse reglemendi punkti 5.10 kohaselt tulnuks leping üheaegselt avalikustada nii linnakantseleis kui ka veebileheküljel. Kuna leping ei olnud veebileheküljel õigeaegselt avaldatud, on leping tühine algusest peale ning seega ei ole AS-l Falck Eesti väärteomenetleja õigusi. Ringkonnakohus apellandi käsitlusega ei nõustu.

HMS § 101 lg 4 näeb ette, et piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras. HMS § 93 lg 2 järgi hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus samas lõikes sätestatust varem.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 31 lg 1 (raamlepingu heakskiitmise ja allkirjastamise ajal kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et määrused ja korraldused peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. Sama säte käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis näeb ette, et vallaja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, avalikustatakse valitsuse määrus väljapanekuga vallavõi linnakantseleis. KOKS § 31 lg 4 (alates 1.märtsist 1999 kehtivas redaktsioonis) sätestab, et

2-3/255/2005

7(7) määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Tallinna põhimääruse § 82 lg 1 näeb ette, et linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse samas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. Tallinna põhimääruse § 82 lg 2 sätestab, et linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Tallinna Linnavalitsuse 7.märtsi 2001 määruse nr 47 „Tallinna Linnavalitsuse reglemendi kinnitamine uues redaktsioonis“ punkt 5.10 sätestab, et linnavalitsuse määrused ja korraldused kuuluvad avalikustamisele. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnakantseleis ja Tallinna veebileheküljel Tallinna õigusaktide registris.

Kuna Tallinna põhimääruse kohaselt loetakse linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis, tuleb ka raamlepingu heaks kiitnud korralduse ja raamlepingu enese linnakantseleis väljapanekuga lugeda leping avalikustatuks. Kui õigusakt on vastavalt linna põhimäärusele linnakantseleis väljapanekuga avalikustatud, ei ole lepingu jõustumise seisukohast määravat tähtsust sellel, millal toimus linnavalitsuse reglemendis ettenähtud täiendav väljapanek veebileheküljel.

13. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

14. AS Falck Eesti taotles apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu hüvitamist summas 1000 krooni. Kohtukulu kandmise kohta esitati OÜ Aksum Konsult 26.juuli 2004 arve nr 37-

04 ning kinnitus arve tasumise kohta õigusteenuse osutaja pangaarvele 6.augustil 2004. Kaebuse esitaja ei vaielnud taotlusele vastu. Kohtukulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja kuulub HKMS § 93 lg 1 alusel rahuldamisele.

Lilianne Aasma

Lauri Madise

Ruth Virkus