3-04-162/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

TALLINNA HALDUSKOHUS

Haldusasja number: 3-1737 /2004 Otsuse kuupäev:

12. jaanuar 2005.a. Kohtunik: Aili Maasik Haldusasi: AS-i X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19.mai 2004.a. kirjas nr 10-7/1004 sisalduva otsuse, millega keelduti AS-ile X väljastamast projekteerimistingimusi endise Pringi aiandi kompleksi territooriumil asuvatele ehitistele, tühistamiseks ja Viimsi Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tegemiseks vaadata AS-i X taotlus projekteerimistingimuste saamiseks uuesti läbi. Kohtuistungi toimumise aeg:

17. detsember 2004.a. Menetlusosalised: Kaebaja AS X, esindaja advokaat Tiia Nurm, vastustaja Viimsi Vallavalitsus, esindaja Jaan Tomson.

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12.01.2005 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul alates 12.01.2005. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5).

I. Kaebuse põhjendused ja taotlus

AS X taotleb kaebuses Viimsi Vallavalitsuse 19.mai 2004.a. kirjas nr 10-7/1004 sisalduva otsuse, millega keelduti AS-ile X väljastamast projekteerimistingimusi endise Pringi aiandi kompleksi territooriumil asuvatele ehitistele (ehitiste aadressid Harjumaa, Viimsi vald, Pringi küla, Vanapere põik 1, Vanapere tee 5, Vanapere tee 1, Vanapere põik 2), tühistamist ja Viimsi Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tegemist vaadata AS-i X taotlus projekteerimistingimuste saamiseks endise Pringi aiandi hoonete kompleksi kuuluvatele hoonetele uuesti läbi.

Kaebuse kohaselt määrati Viimsi Vallavalitsuse 30.juuni 2003.a. korraldusega nr. 514 AS-ile X lagunenud ja kasutusest välja langenud aiandi kompleksi korda tegemiseks tähtaeg üks aasta. Sama korraldusega määrati üheks aastaks nimetatud ehitiste ajutiseks teenindamiseks vajalik maa 4,1 ha vastavalt juurdelisatud plaanile. Pringi aiandi kompleksi moodustasid aiandi korpus ja kasvuhooned, söökla ja aiandi olmehoone. Korraldusega nr. 514 eraldati kasvuhooned aiandi olmehoonest ja sööklahoonest ning nõuti nende korrastamist. Kaebuse esitaja kaebus Viimsi Vallavalitsuse 30.juuni 2003.a. korralduse nr. 514 tühistamise nõudes on Tallinna Halduskohtu menetluses (haldusasi nr. 3-1480/03).

Kuivõrd kaebuse esitaja majandustegevuse suunad on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud ning ehitiste otstarve, mida korralduse nr. 514 kohaselt tuli korrastada, oli nende kasutamine ainuüksi kasvuhoonetena, siis palus kaebuse esitaja väljastada projekteerimistingimused hoonete sihtotstarbe muutmiseks koos ümberja (või) uusehitustega. Kuivõrd kaebuse esitaja käsitleb Pringi aiandi hoonete kompleksi ühtse tervikuna, siis hõlmas esitatud taotlus ka aiandi olmehoonet ja sööklahoonet. Vastuseks nimetatud taotlusele teatas Viimsi Vallavalitsus oma 05.detsembri 2003.a. kirjaga nr. 10-7/3018, et palub selgitada, milliseid hooneid soovib kaebuse esitaja korrastada ja laiendada ning millises mahus, lisades juurde hoonete olemasolevad ja perspektiivsed kubatuurid ning kõrgused. Kuivõrd vastustaja on võtnud vastu kolm erinevat haldusakti, mis seonduvad Pringi aiandi kompleksiga ning teostanud väidetavalt 19.mail 2003.a. ehitiste ülevaatuse, siis oli vastustajale teada, millised ehitised kuuluvad Pringi aiandi kompleksi, s.o. mida on võimalik korrastada ja mida saab ümber ehitada koos juurdeehitusega. Nimetatust järeldas kaebuse esitaja, et vastustaja ei pea Pringi aiandi kompleksi kuuluvate kasvuhoonete, mille korrastamist nõuti korraldusega nr. 514, taastamist endisel kujul vajalikuks ning täpsustas 30.märtsil 2004.a. oma taotlust, paludes väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arenduseks.

Vastuseks nimetatud taotlusele teatas vastustaja oma 19.mai 2004.a. kirjaga nr. 10-7/1004, et kaebuse esitaja 30.märtsi 2004.a. taotlus projekteerimistingimuste saamiseks elamute ja äripindade arendamiseks Pringi aiandikompleksi territooriumil ei kuulu rahuldamisele. Ehitusseaduse § 19 lg.3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise päevast arvates. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1- 51-02 rõhutanud, et haldusakt on iga otsustus, millega keeldutakse haldusakti andmisest. Nimetatust tulenevalt on Viimsi Vallavalitsuse 19.mai 2004.a. kirjas nr. 10-7/1004 toodud otsus, millega keelduti kaebuse esitajale projekteerimistingimuste väljastamisest, haldusakt Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg.1 mõttes.

Kaebuse esitaja 13.novembri 2003.a. taotluse sisuks oli ehitiste korrastamine selliselt, et muutub ehitiste kasutusotstarve. 19.mai 2004.a. otsusest selgub, et vastustaja peab vajalikuks ehitiste taastamist endisel kujul, s.o. kasvuhoonetena. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja ei saanud keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest, vaid pidi juhul, kui ta leidis, et projekteerimistingimuste väljastamiseks sellisel kujul, nagu taotles kaebuse esitaja, ei ole alust, väljastama projekteerimistingimused selliselt, nagu oli tema arvates võimalik täita korralduses nr. 514 toodud nõue.

Kaebuse esitaja majandustegevuse spetsiifika ei ole juba pikka aega olnud põllumajandus, mistõttu ei vasta kasvuhoonete püstitamine endistele kasvuhoonete vundamentidele tema tegevuse eesmärgile. Põhiseaduse § 32 kohaselt on omanikul õigus enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad õiguste ja kohustuste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohustus kasutada oma omandit moel, nagu see oli otstarbekas ca 20 aastat tagasi, on oluline sekkumine omandi vaba valdamise ja käsutamise vabadusse.

Selliseks sekkumiseks peab olema õiguslik alus ning sekkumine peab olema vajalik ja nõude eesmärgi suhtes proportsionaalne. Abinõud peetakse vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga. Sekkumisel peab kohalik omavalitsus lähtuma üldisest huvist. Maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 6 lg. 31 kohaselt ei käsitleta ehitistena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks.

Nimetatud normist ei tulene ehitiste omaniku kohustust taastada ehitised endisel kujul. Normist tuleneb omaniku kohustus teha korda lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitised ja normi eesmärgiks on viia ehitis enne maa erastamist vastavusse ehitistele esitatavate nõuetega, s.o. et ehitis ei oleks kahjulik inimese elule, tervisele ja keskkonnale. Ehitiste korda tegemine ei ole samastatav taastamisega endisel kujul ning vastustajal puudus nimetatud nõude esitamiseks õiguslik alus. Kaebuse esitajale ei ole teada, millisest üldisest huvist lähtus vastustaja oma nõudes taastada kasvuhooned sellisel moel, nagu need olid kasutusel ca 20 aastat tagasi.

Kaebuse esitaja leiab, et konkreetne üldine huvi arendada aiandustegevust endise Pringi aiandi territooriumil, puudub ning et üldine huvi saab olla suunatud sellele, et ehitised ei oleks ohtlikud keskkonnale, kasutajate ega teiste isikute elule, kuid nimetatu ei vii järelduseni, et ainumõeldav lahendus on nende taastamine varasemal moel. Kaebaja leiab, et vastustaja on MRS § 6 lg. 31 toodud eesmärgi realiseerimiseks valinud ebakohase ning kaebuse esitajat liigselt koormava viisi. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine 19.mai 2004.a. otsuses nr. 10-7/1004 toodud põhjendustel ei tulene seadusest.

HMS § 54 kohaselt ei ole haldusakt õiguspärane, kui ta ei ole antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ning ei ole sellega kooskõlas ja proportsionaalne.

Haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema põhjendatud. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusakti motiveerimise abinõu on selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja ta saaks vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma kaalutlusotsust põhjalikumalt läbi mõtlema. Viimsi Vallavalitsuse 19.mai 2004.a. otsuse puhul on tegemist diskretsiooniotsusega. Nimetatud haldusaktis on vastustaja analüüsinud kaebuse esitaja taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuid puudub motiveering, miks peetakse vajalikuks ehitiste taastamist kasvuhoonetena. Haldusaktis puudub viide selle andmise õiguslikule alusele. Samuti puuduvad viited dokumentidele, kust võiksid nimetatud põhjendused tuleneda. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajal võimalik hinnata ega kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ning põhjalikult kaalunud. Samuti ei ole kaebuse esitajale teada, millistest õiguslikest alustest kohalik omavalitsus lähtus. Kohalik omavalitsus ei ole viidanud ühelegi tingimusele, mille esinemisel oleks kaebuse esitaja taotluse rahuldamine võimalik. Kohalik omavalitsus pidi taotluse rahuldamise võimalikkust kaebuse esitajale selgitama.

II. Vastustaja seisukoht

Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et AS-i X 16.05.2004.a. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004.a. kirjas nr. 10-7/1004 oleva otsuse tühistamise nõudes põhineb faktiliste asjaolude ja seadusesätete vääral käsitlusel ning on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kaebuses korduvalt esitatud väide, et Viimsi Vallavalitsus nõuab või peab vajalikuks Pringi aiandi kompleksi taastamist endisel kujul, on alusetu. Sellist taotlust ega nõuet ei ole Viimsi Vallavalitsus esitanud 19.05.2004.a. kirjas ega ka üheski teises kirjas või haldusaktis. Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003.a. korraldusega nr. 514 on nõutud Pringi aiandi kompleksi kordategemist mitte aga endisel kujul taastamist. Väide, et MRS § 6 lg.31 sõnastusest tuleneb ehitise endisel kujul taastamise nõue, on kirjas AS-i X 30.03.2004.a. taotluses projekteerimistingimuste väljastamiseks, mitte aga Viimsi Vallavalitsuse kirjades.

AS-i X poolt 13.11.2003.a. esitatud projekteerimisloa tellimuses sooviti saada projekteerimistingimusi hoonete sihtotstarbe muutmiseks koos ümber-ja uusehitusega ning 30.03.2004.a. taotluses palutakse väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arendamiseks. Ehitusseaduse § 19 lg.l kohaselt on projekteerimistingimused ehituse püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel. Pringi aiandikompleks asub aga tiheasustusega alal, s.t. detailplaneeringu kohustusega alal, kus peab ehitusprojekti aluseks olema kehtestatud detailplaneering. Alal, kus asub Pringi aiandikompleks, on maa kasutusotstarbeks Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt tootmismaa. Sellele alale elamute ja ärihoonete ehitamise õiguse taotlejal tuleb teha kohalikule omavalitsusele ettepanek maa sihtotstarbe muutmiseks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks.

Viimsi Vallavalitsuse 05.12.2003.a. kirjas nr. 10-7/3018 sooviti täiendavaid andmeid 13.11.2003.a. esitatud projekteerimisloa tellimuse juurde ja teada milliseid hooneid soovitakse laiendada ja millises mahus. AS X ei esitanud 30.03.2004.a. kirjas vallavalitsuse poolt soovitud andmeid, vaid esitas tegelikkusele mittevastavaid väiteid, sealhulgas ka MRS §

6 lg.31 kohta ning meelevaldseid järeldusi selle kohta, mida Viimsi Vallavalitsus peab vajalikuks ja mida ei pea vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa Viimsi Vallavalitsus AS-i X poolt soovitud projekteerimistingimusi väljastada.

III. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Asja materjalidest nähtuvalt on Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldusega nr.514 määratud Pringi külas asuva AS-ile X kuuluva lagunenud ja kasutusest väljalangenud aiandikompleksi kordategemiseks tähtaeg üks aasta ja selle aiandikompleksi ajutiseks teenindamiseks vajaliku maa-ala suuruseks 4,1 ha vastavalt juurdelisatud plaanile (tl.17).

Vastavalt ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 1 lg.3 kohaldatakse ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 35 lg.1 p.1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Viimsi Valla planeerimisametis on 13.11.2003 registreeritud AS-i X projekteerimisloa tellimus (tl.11-13), milles on esitatud taotlus hoone(te) sihtotstarbe muutmiseks koos ümberja (või) uusehitusega (taotluse p.4 c) aadressil Viimsi vald, Pringi aiandi kompleks, Vanapere tee (taotluse p.2). Taotluses on antud järgmine selgitus uusehituse sihtotstarbe või sihtotstarbe muutmise kohta: vanade hoonete korrastamine ja ümberehitus koos juurdeehitusega ning krundi ja hoonete praeguseks otstarbeks on märgitud: kasvuhooned ja teenindushooned Vastavalt EhS § 2 lg.-le 4 on projekteerimine ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; ehitise tehnosüsteemide kavandamine; ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ja ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. EhS § 19 lg.1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lg.3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Eeltoodud sätetest nähtuvalt määratakse kohaliku omavalitsuse korraldusega projekteerimistingimused konkreetsele ehitisele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ning projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringu olemasolu korral üldplaneeringust. Ehitised jagunevad vastavalt EhS § 2 lg.-le 1 hooneteks ja rajatisteks.

Kaebaja 13.11.2003 projekteerimisloa tellimuses, milles on esitatud taotlus hoone(te) sihtotstarbe muutmiseks koos ümberja (või) uusehitusega, ei ole märgitud, millistele konkreetsetele ja millise sihtotstarbega ehitistele projekteerimistingimusi soovitakse. HMS § 38 lg.1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud ning lg.3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.

Viimsi Vallavalitsuse 05.12.2003 kirjas nr.10-7/3018 „Projekteerimistingimuste väljastamise kohta“ paluti AS-il X projekteerimistingimuste koostamiseks täiendavalt taotlusele esitada Pringi külas Vanapere teel asuva Pringi aiandikompleksi projektdokumentatsioon (projektid, ülesmõõdistusjoonised ja inventariseerimisjoonised koos asendiplaaniga olemasolevate hoonete kohta). Samuti paluti selgitada, milliseid hooneid soovitakse korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus ning lisada hoonete olemasolevad ja perspektiivsed kubatuurid ja kõrgused.

30.märtsi 2004.a. kirjaga vastas AS X Viimsi Vallavalitsuse 05.12.2003 kirjale nr.10-7/3018, et Viimsi Vallavalitsusel on teada, millised ehitised kuuluvad Pringi aiandi kompleksi, s.o., milliseid hooneid AS X soovib korrastada, kuivõrd Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et enne korralduse nr.514 vastuvõtmist toimus 19. mail 2003 ehitiste ülevaatus. Kaebaja täpsustas selles kirjas taotlust ning palus Viimsi Vallavalitsusel väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arenduseks (tl.15-16). Sealjuures ei ole kirjas märgitud, millistele konkreetsetele elamutele ja äripindadele projekteerimistingimusi taotletakse, samuti ei ole märgitud, milliseid Pringi aiandikompleksi hooneid soovib kaebaja projekteerida elamutena ja kuhu planeeritakse projekteerida äripinnad. Seega ei selgitanud kaebaja oma 30.märtsi 2004.a. kirjas Viimsi Vallavalitsusele, milliseid Pringi aiandikompleksi kuuluvaid konkreetseid hooneid ta soovib korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus. Ka ei esitatud nimetatud kirjast nähtuvalt vallavalitsusele hoonete olemasolevaid ja perspektiivseid kubatuure ja kõrgusi. Nimetatud asjaolu üle käesolevas kaebuses vaidlus puudub. Seega jättis kaebaja täitmata HMS § 38 lg.3 sätestatud kohustuse esitada haldusorganile menetluses tähtsust omavad tõendid ja teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud.

Vastustaja esindaja kohtus antud seletuse kohaselt ei keeldunud vallavalitsus oma 19.05.2004 kirjaga AS-ile X projekteerimistingimuste väljastamisest, vaid jättis kaebaja taotluse rahuldamata põhjusel, et esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik otsustada, kas projekteerimistingimused tuleb väljastada või mitte, kuna ei olnud selge, millises mahus kaebaja ümberja (või) uusehitust teha soovib ja millistele hoonetele, samuti ei olnud selge, kas soovitakse äripindade arendamist ja millises mahus ning kas see tingib detailplaneeringu koostamise. Vastustaja seletuse kohaselt asub Pringi aiandikompleks tiheasustusega alal, s.t. detailplaneeringu kohustusega alal. Samasugused põhjendused on vastustaja esitanud ka oma 19.05.2004 kirjas nr.10-7/1004 „Projekteerimistingimuste väljastamise taotlusest“, milles on leitud, et AS-i X esitatud taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks elamute ja äripindade arendamiseks Pringi aiandikompleksi territooriumil ei kuulu rahuldamisele, kuna AS X ei teatanud vallale, milliseid hooneid ta soovib korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus ning vallavalitsusel ei ole neid asjaolusid teadmata võimalik otsustada, kas on vaja projekteerimistingimusi väljastada ja kui on, siis milliste nõuete ja tingimustega (tl.10).

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004 kiri nr.10- 7/1004 ei ole käsitletav soodustava haldusakti andmisest keeldumisena, vaid on käsitletav taotluse läbi vaatamata jätmisena. Kaebaja taotlust ei lahendatud sisuliselt, ei keeldutud haldusakti andmisest, vaid üksnes menetluse läbiviimisest. Vastavalt HMS § 14 lg.7 teavitatakse taotlejat taotluse läbivaatamata jätmisest. Selline taotluse läbivaatamata jätmise kohta vormistatud dokument ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 11.03.2004 kohtuotsuses nr. 3-3-1-8-04. Eelosutatud HMS § 14 lg.7 kohaselt peab haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendama. Käesoleval juhul ongi Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004 kirjas nr.10-7/1004 kohtu arvates piisavalt selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotlus projekteerimistingimuste saamiseks läbi vaatamata jäeti ning taotluse läbi vaatamata jätmise õigusliku aluse märkimata jätmine selles kirjas ei saanud mõjutada selle kirja sisu. Ka ei ole nimetatud asjaolu takistanud kaebuse esitajat oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumast ning halduskohtul Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004 kirjas nr.10-7/1004 väljendatud toimingut kontrollimast. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus Viimsi Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tegemiseks vaadata uuesti läbi AS-i X taotlus projekteerimistingimuste saamiseks endise Pringi aiandi hoonete kompleksi kuuluvatele hoonetele.

Kohus nõustub kaebajaga, et põhiseaduse § 32 kohaselt on omanikul õigus enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. Samuti nõustub kohus kaebajaga selles, et vallavalitsusepoolne kohustamine kaebajat oma omandit kasutama vallavalitsuse soovitud moel on oluline sekkumine omandi vaba valdamise ja käsutamise vabadusse. Eeltoodud põhimõtetega on aga vastuolus kaebuse argument, mille kohaselt oleks Viimsi Vallavalitsus pidanud väljastama kaebajale projekteerimistingimused selliselt, nagu oli vallavalitsuse arvates võimalik täita korralduses nr. 514 toodud nõue Pringi külas asuva AS-ile X kuuluva lagunenud ja kasutusest väljalangenud aiandikompleksi kordategemiseks. Samuti MRS § 6 lg. 31 kohaselt teeb omanik ajutised hooned või rajatised ning lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised korda või kõrvaldab need kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Seega paneb nimetatud säte kohustuse hoonete kordategemiseks või kõrvaldamiseks omanikule, mitte kohalikule omavalitsusele.

Aili Maasik Kohtunik