3-04-152/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Haldusasi nr 3-1690/04

23.11.04.a. Tallinnas

Tallinna Halduskohtu kohtunik Korin Käimiste arutas avalikul kohtuistungil sekretär

Kristel Lembergi juuresolekul R.E.H kaebust Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

(KMA) 28.04.04.a. vaideotsuse nr 11-04 ja 01.04.04.a. tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise otsuse nr 20041089 tühistamise nõudes ja 02.04.04.a. tööloa andmisest

keeldumise otsuse nr 20041092 tühistamise nõudes.

Istungil tõlkis tõlk Helje Tuisk.

Asja kohtulikul arutamisel viibisid kaebuse esitaja R.E. ja vastustaja KMA

volitatud esindaja Merlin Suurna.

Kaebuse asjaolud

KMA välismaalaste dokumenteerimise osakonna menetlusbüroo peaspetsialist Kristi

Kuusksalu lahendas R.E.* i taotlust 12.05.03.a. tähtajalise elamisloa andmiseks. KMA poolt

vormistati taotluse lahendamise tulemusel 01.04.04.a. tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise otsus nr 20041089.

Otsuse kohaselt tähtajalise elamisloa keeldumise aluseks on välismaalaste seaduse (VS) § 12

lg 4 p-d 5 ja 8, § 12 lg 9 p 3 ja § 181 tulenevad põhjused. Lähtudes riigi julgeolekust ning

ühiskondlikust turvalisusest, riigis viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitsest, arvestades

isiku poolt toime pandud kuritegusid, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud

tegusid kujutab R.E. ohtu Eesti riigi julgeolekule, mistõttu puudub alus tema suhtes erandi

tegemiseks elamisloa andmise keelule. Ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vabadusekaotsu kestusega üle ühe aasta, tema karistus ei ole kustunud või

kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ning teda on kriminaalkorras

korduvalt käristatud tahtlike kuritegude eest.

02.04.04.a. anti välja R.E.'i taotluses -väljastada temale tööluba- KMA tööloa andmisest

keeldumise otsus nr 20041092 põhjusel, et isikul puudub Eestis elamisluba (VS §

Märgitud KMA otsuste peale esitas R.E. väide, mis jäeti KMA 28.04.04.a. vaideotsusega

nr 11-04 rahuldamata.

Kaebaja seisukoht ja taotlus

Kaebaja taotleb ülalmainitud haldusaktide tühistamist alljärgnevatel põhjustel.

Kaebuse esitamise ajal viibis R.E. Ämari vanglas. Käesoleval ajal on ta

kinnipidamisasutusest vabastatud ja elab oma õe juures ning abistab teda. R.E. soovib

põhiseaduse §-le 27 toetudes tähtajalist töö-ja elamisluba Eestis. Tema vanemad on surnud ja

ainsad lähedased inimesed õde I.M., vend E. E. ja vend P. E. elavad Eestis. Väljasaatmine

ei ole võimalik, see oleks igati vastuolus tema eluliste

huvidega ja tema tagasisaatmine sünnikohta seab ohtu tema elu ja tervise. Sünnikohas Lõuna

Osseetias on sõjakolle, kuna Gruusia ja Vene Föderatsioon on jaotanud sealsed piirkonnad;

elanikkond on kaitsetu alaliste relvakonfliktide ees ja kuna tema vanemad on surnud, kõdu

hävitatud, siis ei ole võimalik sinna elama asuda ja tal ei olegi kellegi juurde minna.

Ta ei mõista, miks ei ole võimalik anda elamisluba EV-is, kui sisuliselt on tema perekond

siin. Ta jäeti ilma tööloast, ehkki on olemas tööandja, kes võimaldaks temale töökoha. Ta on

terve ja võimeline ise endale elatist teenima. Ta ei tarvita enam narkootikume, ei ole sõltlane

ning on käitunud mõtlematult ja rikkunud seadust ja kahetseb käitumist. Elamis-ja tööloa

puudumisest ei olnud tal juba varasemalt võimalik perekonda luua, ehkki tal oli pikka aega

elukaaslane. Tahab luua perekonna ja toita peret, selleks vajab elamis-ja tööluba. Elamis- ja

tööloa andmisest keeldumine on alusetu, kuna kaebaja on varasemalt tõendanud, et tal

puuduvad kontaktid Gruusiaga. Ta ei pea ennast Gruusia kodanikuks, kodaniku pass

väljastati sisuliselt sundkorras ja kui kaebaja ei oleks seda vastu võtnud, ei oleks tal olnud

võimalik Gruusiast lahkuda.

Vastustaja seisukoht ja taotlus

Vastustaja KMA vaidleb esitatud kaebusele vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja oli kohtukaebusele vastanud kirjalikult, et VS § 181 kohaselt ei pea välismaalasel

olema riigis viibimiseks seaduslikku alust, kui välismaalane viibib Eesti vanglas

kinnipeetavana. Selle aja ulatuses, mis isik viibib kinnipidamisel ei vaja K.E.

elamisluba; karistuse ärakandmise ajaks kinnipidamisasutuses on aeg kuni 24.08.04.a.,

mistõttu ei pea tal kuni selle ajani olema elamisluba. Vastustaja on selgitanud, et ka peale

kinnipidamisasutusest vabanemist on keeldumiseks kaalukad põhjused ja KMA on jäänud

oma seisukohtade juurde.

Kaebajale keelduti elamisloa andmisest põhjusel, et ta on toime pannud kuriteo, mille eest on

talle mõistetud vabaduskaotus kestusega üle ühe aasta ning tema andmed karistusregistrist ei

ole kustunud, samuti asjaolu, et isikut on korduvalt kriminaalkorras käristatud tahtlike

kuritegude eest. Nimetatud asjaolu esinemise tõttu keelab VS isikule elamisloa andmise ja

pikendamise.

Lähtudes riigi julgeolekust ning ühiskondlikust turvalisusest, aga samuti riigis viibivate

isikute õiguste ja vabaduste kaitsest on põhjendatud R.E.ile elamisloa andmisest

keeldumine. Riigi selline teguviis ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

konventsiooni (EIÕK) art-ga 8, vaid selline piirang on seaduslik.

Vastustaja leiab, et välismaalasele elamisloa andmisel on oluline välja selgitada, kas ta on

täitnud kohustust järgida Eesti põhiseaduslikku korda ning täita Eesti õigusakte (põhiseaduse

§ 55). Kriminaalõiguslikke tagajärgi kaasa toonud teo toimepanemisega ei ole isik täitnud VS

§ 5 lg-s 3 sätestatud nõuet.

Kaebuse esitaja on isikuks, kes vastab VS § 12 lg 4 p-le 5, sest tema näol on tegemist isikuga,

kes on toime pannud kuritegusid ning talle on mõistetud karistuseks vabadusekaotus,

kestusega üle ühe aasta. VS § 12 lg 6 alusel käsitletakse isikuid, kelle suhtes on tuvastatud

muuhulgas VS § 12 lg 4 p-s 8 nimetatud asjaolud, ohuna Eesti riigi julgeolekule. R. E. on

isikuks, keda on käristatud korduvalt tahtlike kuritegude eest.

Lisaks märgib vastustaja, et R.E. on välismaalasena rikkunud varem viisarežiimi, ületades

viisas sätestatud tähtaega Eesti riigis viibimiseks. Samuti ei ole R.E. täitnud KMA

ettekirjutusi riigist lahkumiseks.

Väide kaitsmist vajava perekonnaelu kohta ei ole KMA arvates põhjendatud. Eesti riik ei pea

aktsepteerima välismaalaste elukohariigi valikut. Välismaalase perekonnaelu elamine ei pea

vältimatult teostuma Eesti territooriumil. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et tal ei ole

võimalik elama asuda oma kodakondsusjärgsesse riiki. Kaebaja, tema õde ning vennad on

täisealised isikud ning ei moodusta seetõttu perekonda põhiseaduse § 27 tähenduses.

K.E.i puhul ei ole tuvastatud ka kaalukaid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid talle VS

§ 12 lg 5 alusel anda elamis- ja tööloa.

VS § 131 lg 2 kohaselt võib KMA anda tööloa välismaalasele, kellel on elamisluba. Kuna

R.E.il puudub Eesti riigis viibimiseks seaduslik alus, ei saa nimetatud isikule anda ka

tööluba (VS§ 13'lgS).

KMA leiab, et KMA otsustes on selgitatud põhjalikult elamisloa andmisest keeldumise

motiive. Otsustes on järgitud diskretsiooni piire ja eesmärki ja leitud, et R.E.'ist lähtuv oht riigi

julgeolekule on sedavõrd tõsine, et kaalub üle R.E.vi poolt toodud argumendid.

Kõhtu põhjendused ja otsuse resolutiivosa

Kõhus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud esitatud materjale, leiab, et kaebus

ei kuulu rahuldamisele.

l.HKS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtuse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. R.E. esitas

tühistamiskaebuse, kuna tema taotlus tähtajalise elamisloa andmiseks ja tööloa andmiseks

jäeti rahuldamata. Kaebaja leiab, et keeldumine on seadusevastane, kuna ei arvestata tema

õigust PS § 27 tulenevalt olla Eestis koos oma lähedastega, seega on olemas erandlikud

asjaolud, mis tingivad tema Eestisse jäämise, samas ei ole tal võimalik lahkuda sünnimaale.

2. R.E. viibis taotluse ja kohtukaebuse esitamise ajal vanglas. VS § 18. 1 kohaselt ei

pea Eestis vanglas viibival välismaalasel olema Eestis viibimiseks elamis-või tööluba ajal, mil

ta viibib vanglas, kuid kaebaja esitas taotluse eesmärgiga, et vanglast vabanemisel tekiks tal

alus viibida Eestis seaduslikul alusel. KMA on taotluse lahendamisele leidnud, et elamis-ja

tööluba ei vaja kaebaja ajaks, mil ta on vanglas. Samas tehti asjas otsus lähtudes kaebuse

esitaja taotlusest anda talle tähtajaline elamisluba või võimaldada jääda Eestisse oma

lähisugulaste juurde peale vabanemist.

3. KMA on keeldumist tähtajalise elamisloa andmisel otsustanud läbi mitmete VS

Õigusnormide. Asjas on tõendatud ning puudub vaidlus selle üle, et R.E. vastab VS §

12 lg 4 p 5 ja 8 tunnustele, mis on aluseks elamisloa andmisest keeldumisele.

VS § 12 lg 4 p 5 kohaselt ei pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud

kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestvusega üle ühe aasta ja kelle

käristatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregsitrist

kustutatud. Vastavalt VS § 12 lg 4 p 8 ei pikendata elamisluba välismaalasele, keda on

kriminaalkorras korduvalt käristatud tahtlike kuritegude eest. VS § 12 lg 5 kohaselt võidakse

§ 12 lg 4 p 5 ja p 8 loetletud välismaalasele erandina pikendada tähtajalist elamisluba. VS §

12 lg 6 sätestab, et § 12 lg 4 p 8 loetletud asjaolu käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule.

Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist,

kui kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. REldzarovi

karistusandmed kustutatakse karistusregistrist hiljemalt 24.08.2009.

VMS § 12 lg 5 alusel võidakse § 12 1 g 4 p 5 j a 8 nimetatud välismaalasele erandina anda

tähtajaline elamisluba. VS § 12 lgV3 kohaselt kontrolliti kaebaja taotluse põhjendatust.

Vastustaja on kontrollinud, kas R.E.i suhtes esineb kaalukaid erandlikke asjaolusid, mis

tingiksid VMS § 12 lg 4 punktides 5 ja 8 sätestatud keelule vaatamata tähtajalise

elamisloa andmise. Vastustaja ei tuvastanud kaalukaid erandlikke asjaolusid, et anda kaebuse

esitajale elamisluba, seejuures võttis arvesse kaebaja perekondlikke suhteid, päritolu,

sidemeid sünnimaaga, sattumist Eestisse ja seotust Eestiga, kaebaja isikust tulenevalt ohtu

Eesti riigile ja julgeolekule.

HKS § 19 lg 6 kohaselt, kui haldusorgan on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel,

kontrollib kõhus, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki,

proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

4. R.E. i esitatud tähtajalise elamisloa menetlemisel tuvastati, et R.E. on Tallinna

Linnakohtu 25.04.02.a. otsusega süüdi mõistetud KrK § 202'5 lõike 1 järgi ja käristatud

arestiga 1 kuu ja 5 päeva . R.E. kandis karistust alates 21.08.2001 ja ta vabanes pärast

karistuse ärakandmist 26.09.01. Tallinna Linnakohtu otsusega 25.04.02.a. on R.E. süüdi

mõistetud KrK § 202"5 lõike 1 järgi ja karistuseks määrati rahatrahv 1500 krooni. Tallinna

Linnakohtu otsusega 21.11.02.a. mõisteti ta süüdi KrK § 202'5 lõike 4 punkt 2 järgi ja

määrati karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. Taotluse lahendamise ajal kandis R.E. karistust

kinnipidamiskohas alates 24.09.02 ja vabanes karistuse ärakandmisega 24.08.2004.a.

Seega kujutab ta ohtu VS § 12 lg 6 kohaselt Eesti riigi julgeolekule, kuid VS § 12 lg 5 lubab

talle erandina anda tähtajalise elamisloa.

Taotleja oli palunud arvestada perekondlikke suhteid ja asjaolu, et ta on siin viibinud ja saab

elada oma vendade või õe juures.

5.Asja kohtuliku arutamise ajaks ei ole kaebuse esitaja suhtes taotluse lahendamisel olnud

asjaolud muutunud.

Vastustaja on kaalunud erandi tegemist.

Kaebuse esitaja puhul on leidnud kinnitust, et kaebaja viibimise aeg Eestis ei saa olla

iseenesest erandi tegemise aluseks, kuivõrd märgitud andmetel on ta Eestis viibinud pikemat

aega põhjustel, et ta ei ole täitnud riigi ettekirjutusi lahkuda, ta on kandnud

vabaduskaotuslikku karistust, tema puhul tuleb pigem kaaluda, kas isikut võiks käsitleda

ohuna Eesti riigi julgeolekule, kas ta elab Eestis perekonnaelu, missugused on tähtaegse

elamisloa keeldumisel tekkivad tagajärjed, kas tal on lähedasi Eestis.

Kaebuse esitaja leiab endiselt, et otsustes toodud asjaolud vastavad põhiosas küll tõele, kuid

tuleks arvestada tema suhtes tekkinud erandilikku olukorda: tal ei ole Gruusias kusagil elada

ja Eestis viibivad temale lähedased isikud, kelle juurde ta soovib jääda.

VS kohaselt on Eestis viibimise üheks seaduslikuks aluseks elamisluba. Kaebuse esitajal ei

ole EV-is viibimise ajal väljastatud elamisluba. Eestisse on ta küll saabunud viisa alusel, kuid

ta ei ole lahkunud Eestist viisa lõppemisel. Esmakordselt saabus ta Eestisse viisa alusel

02.05.93 aja kuna ta ei lahkunud ettenähtud ajal, siis 18.05.94 saadeti ta riigist välja; uuesti

saabus ta riiki 14.10.94 viisa alusel ja väljasõiduviisa vormistati 28.12.94 a Eestist

lahkumiseks. Tema suhtes oli kohaldatud ka sissesõidukeeldu, korduvalt on tehtud

ettekirjutusi Eestist lahkumiseks, mis jäid täitmata ( otsuse p 13 tlk 17). Kaebuse esitaja on

elanud Eestis tema enda väidetel elukaaslase juures, kuid ka märgitud ajal ei olnud tal

seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja ta tegi juhutöid. Käesoleval ajal elab ta kord venna

kord õe juures. Kõhus palus põhjendada, milles seisneb PS § 27 õiguste rikkumine, kui

kaebuse esitaja ei ole loonud perekonda. R.E. väitis, et ta hooldab haiget õde. PS § 27

kohaselt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Kaebaja väitis, et

ta hoolitseb haige õe eest. Samas on tema väidetel Õel abikaasa, lapsed. Kõhus selgitas, et

õe perekonnaliikmed on abikaasa ja lapsed ning seadus paneb hoolitsuskohustuse neile.

Kohtule ei esitatud tõendeid sellest, kas Õde on ka tegelikult haige, kuid kaebuse esitaja

selgitused kinnitavad, et ta hoolitseb õe eest eelkõige põhjusel, et ta ei saa tööloa puudumisest

töötada ja on otstarbekas, et ta viibib õe juures ning hoolitseb tema eest.

KMA on kontrollinud kaebuse esitaja perekonna-ja eraelu puutumatuse küsimust.

Kaebaja on vallaline ja tal puudub Eestis perekond. Tema väidetel oli tal enne vabaduse

kaotust elukaaslane, kuid see kooselu on lõppenud.

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus eeldada, et riigivõim ei sekku perekonna-ja eraellu muidu,

kui PS -s nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks

võib olla mingi teine sama kaaluga õigusväärtus. VS § 12 lg 6 , PS preambulast tulenevalt

on väärtuseks, mis õigustab piirangute tegemist, välismaalase õigusele elada Eestis

perekonnaelu, riigi julgeolek.

Põhiõiguse riivet saab pidada õigustatuks siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet

(PS §11).

KMA otsus on õiguspärane, kuna nii otsuse tegemise ajal kui ka käesolevalt ei ole kaebuse

esitajal perekonda, selles mõttes puudub seadusega kaitstav perekonnaelu ja elamisloa

andmisest keeldumine ei too antud juhul kaasa olukorda, milles tal tuleks jätta maha Eestist

lahkumisel perekond. Eestisse jäävad küll tema kaks venda ja õde, kes on siin elanud

pikaajaliselt, kuid kaebaja ei ole oma õe või vendade perekonnaliikmeks. Lähisugulus ei

põhjenda Eestis elamise vajadust, lähisugulaste jäämine Eestisse ei tekita kaebajale

kahustavaid tagajärgi ega jäta abita siinviibivaid kaebaja lähisugulasi.

Kaebuse esitaja väidetel on ta asunud seaduskuulekuse teele ning vajab Eestisse jäämiseks

elamisluba ja siis saab ta töötada ning luua perekonna. Kaebuse esitaja avaldas sügavat

kahetsust ja selgitas, et ta on suuteline edaspidiselt hoiduma Õigusrikkumistest. Tal on olemas

õde ja vennad, kes saavad teda aidata Eestis, mujal ei ole tal sellist abi.

Kõhus märgib siinkohal, et Õde ja vennad olid kaebaja jaoks olemas Eestis ka ajal, mil ta

ikkagi pani toime Õigusrikkumised. Lähisugulased ei saa suunata kaebaja käitumist ega

garanteerida kaebaja seaduskuulekust, seda saab teha üksnes kaebaja ise. Samas ei ole kohtul

põhjust ümber hinnata KMA seisukohta, et R.E. kujutab ohtu Eesti riigile. Kõhus leiab, et

vastustaja on õigesti hinnanud kaebuse esitaja puhul, et R.E. ohustab Eesti julgeolekut ja

tema suhtes ei ole usaldust, et ta võiks siin elada seadusekuuleka inimesena.

Kaebuse esitaja esitas kohtule OÜ A.P tõendi 04.11.04.a., et ta saaks firmas tööd ja

märgitu võimaldaks töötada ning ta asuks seejärel looma perekonda. Tal on võimalus elada

oma vendade ja õe juures.

Kõhus möönab veelkord, et kaebajal on Eestis olemas lähisugulased ja kuna tema üks

vendadest viibis ka asja arutamise juures, siis on kaebajal tõenäoline võimalus saada toetust

oma lähedastelt. Samal ajal leiab kõhus, et kaebuse esitaja Eestisse saabumisest alates on tal

olnud lähisugulased Eestis olemas, vaatamata märgitule ei ole keegi neist suutnud kaebaja

käitumist suunata nii, et K.E. järgiks kehtivat õigust. Kaebaja on läinud vastuollu seadusega

mitmel korral ning vaatamata sellele, et tal olid õde ja vennad Eestis. Tema lähedastel ei

ole olnud kasvatavat ja positiivset mõju kaebajale; lähisugulus Eestis elavate sugulastega ei

ole selleks sidemeks või toeks, mis kinnitaks kohtule, et kaebaja sõltub moraalselt või

vaimselt lähedastest ja allub nende kontrollile ning on võimeline Eestis elama

seadusekuulekalt. Kaebaja soov luua oma perekond on mõistetav, kuid perekonna loomine

väljaspool Eestit on sama perspektiivikas, kui viibides Eestis.

Rahvusvahelise õiguse põhimõtteid järgides on riigil õigus otsustada välismaalase riiki

sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. PS ei anna välismaalasele

põhiõigust elada ja jääda elama Eestisse, kuigi ta on siin viibinud, siia saabunud viisa alusel ja

tema lähisugulased elavad Eestis.

PS § 9 kohaselt on PS-s loetletud kõigi ja igaühe õigused ja vabadused võrdsed nii Eesti

kodanikel kui ka Eestis viibival välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Välismaalasele elamisloa mitteandmine tähendab kohustust lahkuda riigist. Kaebaja

lahkumisel ei rikuta ega riivata tema õigust perekonnaelule.

Kui kaebuse esitaja lahkub Eestist, ei ole takistatud tal suhtlemine lähisugulastega ka olles

Osseetias või mujal; kaebuse esitaja selgitustel tema Eestis elavad sugulased ja Gruusias

elavad sugulased suhtlevad vastavalt võimalustele, suhtlemine on piiratud, kuna Osseetias on

pinev olukord. Kõhus järeldab, et kaebuse esitaja väited sidemete kaotuse kohta mujal elavate

sugulastega, on taastatavad.

Vastustaja on arvestanud kaebaja viibimise aega Eestis ja pidanud võimalikuks Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 soovituse Ree (2000) 15 ja Euroopa Inimõiguste

Kõhtu pretsedendiõiguse järgi võtta seisukoha, kas kauaaegse sisserändajana võiks tekkida

eeliseid või õigustusi kaebaja EV-i jäämiseks. KMA leidis, et isegi kauaaegse sisserändaja

väljasaatmise üle otsustamisel on lubatav, et arvestatakse isiku ohtlikkust riigi julgeolekule,

alalise elamise kestust, väljasaatmise tagajärgi tema perekonnaliikmetele, sidemeid

päritolumaaga.

R.E.i riigis viibimise ajal on ta olnud kinnipidamisasutustes, ta on korduvalt toime pannud

kuritegusid. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus (ühiskondlik

turvalisus); selle ülesande täitmiseks on riik õigustatud mitte andma elamisluba isikule, kelle

käitumine ei ole taganud ühsikondlikku turvalisust.

R.E.ile elamisloast keeldumine ei võimalda isikul jääda Eestisse, mis aitab saavutada

eesmärki-kaista Eestis elavate isikute õigusi, kuna E. on korduvalt rikkunud seadust.

Kaebaja väitis, et tal puuduvad sidemed oma sünnikohaga ning tem vanemad on surnud. Asja

kohtulikul arutamisel kaebuse esitaja kinnitas, et tema isa hukkus 1992 sõja ajal, peale isa

surma suri 1996 a ema.

Kohtutoimikusse on esitatud Osseetia rahvusliku kultuuriseltsi IR tõend ( tlk 7), milles

kinnitatakse, et R.E.i vanemad ei ela Lõuna Osseetias, kuna A. L. suri 1995 aja isa A. E.

suri 1996.a., maja kus ta elas, muutus elamiskõlbmatuks. Kaebuse esitaja ei osanud kohtule

selgitada vastuolu ning ta väidab, et ei tea, miks selline tõend koostati.

Kõhus leiab, et kaebuse esitaja poolt esitatud selgitused sidemete kadumisest sünnimaaga ei

ole esitatud usaldusväärselt; sidemete kaotuse on tinginud osaliselt tema isoleeritus

välismaailmast, teisalt vastava huvi puudumine. Objektiivseid takistusi sidemete taastamiseks

ei ole, kui kaebuse esitaja lahkub oma sünnikohta. Kaebaja on saanud Eestisse siseneda ja siit

ooy

väljuda ka perioodil, mil ta väidetavalt oli Gruusiast lahkunud sõja tõttu. Isikul on olemas

Gruusia kodakondsus, Eestisse saabus ta Gruusiast. Kaebaja lahkumine Gruusiasse on

võimalik. Juhul kui saabub väljasaatmise aeg, siis vastava toimingu tegemisel kontrollitakse

väljasaatmise lõpuleviimise võimalikkust.

Kaebaja selgitused, et sünnimaal elamine toob kaasa olulised elumuudatused, on usutav ,

kuid üksnes isiku tahe elada edasi Eestis, ei põhjenda tähtajalise elamisloa andmise vajadust.

6. Tööloa andmisest keeldumine.

Kuna R.E.i taotlust tähtajalise elamisloa andmises ei rahuldatud, siis tööloa andmisest

keeldumist põhjendati VS § 13. 1 lg 3 tulenevalt- KMA keeldub tööloa andmisest isikule, kui

välismaalasel puudub Eestis elamisluba.

Tuvastati, et R.E.il puudub Eestis elamiseks elamisluba ja selle kohta oli eelnevalt välja

antud otsus nr 20041089; VS § 13.1. lg 3 ei võimalda anda isikule tööluba, kui tal puudub

elamisluba.

7. Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi ja kaebuse esitaja ei osanud istungil

nimetada, et vaideotsus iseseisvana toob esile muid asjaolusid, mida tuleks täiendavalt

vaidlustada. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidemenetluses rikuti menetlusnorme. Ta vaidlustas

otsuse põhjusel, et selles korratakse samu motiive ja kui vaide aluseks olnud otsused langevad

ära, siis kuulub tühistamisele ka vaideotsus.

Kõhus leiab, et vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis ei kuulu tühistamistaotlus

rahuldamisele ka selles osas.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6, § 31 lg 4, lg 5 kõhus

OTSUSTAB:

Jätta R.E. 7 kaebus täielikult rahuldamata,

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna

Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada

10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib

esitada üksnes teate esitanud isik.

Karin Kalmiste

kohtunik