3-04-140/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1616/2004 Haldusasi R.V.’u kaebused Murru Vanglalt kaebajale õiguvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja Murru Vangla direktori 16.11.04 käskkirja nr 78-i osalise tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 11.mai 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.V. Vastustaja Murru Vangla, esindaja Janek Ranniste RESOLUTSIOON Jätta kaebused rahuldamata (HKMS § 26 lg.1 p.6) Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 13.06.2005.a. esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5).

ASJAOLUD I. Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d (tl.9) määrati R.V.’ule Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg.1 p. 4 alusel Vangla sisekorraeeskirja § 58 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 35 ööpäeva kartserit selle eest, et 20.02.2004 kell 13.40 leiti temalt keelatud ese - mobiiltelefon Nokia 3310 koos laadijaga, mis oli peidetud aluspesu alla. 01.04.2004 pöörati Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d Murru Vanglas täitmisele ja R.V. paigutati kartserisse (tl.6). R.V. vabastati kartserist 27.04.2004 (tl.6) R.V. on 22.03.2004 esitanud Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d peale vaide Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale. 26.04.2004 vaideotsusega nr. 4-1- 08/3860 tunnistas Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler P.Näks kehtetuks Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja põhjusel, et ei olnud piisavalt tõendatud, kas kaebaja valduses oli mobiiltelefoni laadija (tlk. 5). Asekantsler tegi vaideotsuses Tallinna Vangla direktorile ettekirjutuse distsiplinaarkaristuse määramise uueks otsustamiseks (tl.5).

Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d määrati R.V.’ule Vangla sisekorraeeskirja § 58 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 30 ööpäeva kartserit selle eest, et 20.02.2004 kell 13.40 etapeerimise ettevalmistamisel leiti temalt keelatud ese - mobiiltelefon Nokia 3310 (tlk.32).

II. 16.11.2004 Murru Vangla direktori käskkirjaga nr. 78-i otsustati paigutada eluaegsed vanglakaristust kandvad kinnipeetavad O.B., A.N. ja R.V. kaheteistkümneks kuuks lukustatud kambrisse (toimik nr.3-2670 lk. 5).

Käskkirja asjaolude kohaselt esitas julgeolekuosakonna juhataja Raivo Põder 15.11.2004 ettekande, mille kohaselt viibis ta 06.11.04 korrapidamisruumis, kui valvekeskuse töötaja teavitas korrapidajat, et üheksandas eluosakonnas suleti eluaegsete kinnipeetavate koridori jälgiv kaamera. Kaamera avati mõne minuti pärast ja videopildi järgi oli näha, et seda tegi kinnipeetav R.V.. Antud sektsioonis elab kolm eluaegset vanglakaristust kandvat kinnipeetavat – A.N., R.V. ja O.B.. Vangistusosakonna inspektor-korrapidaja abi Valeri Ranerti ettekande kohaselt sulges 07.11.04 kell 16.21 kinnipeetav A.N. kolmel korral videokaamera. 08.11.2004 leiti O.B.i läbiotsimisel tema pükstest must kilepakk, milles oli 180 doosi narkootilist ainet (fentanüüli). Käskkirja põhjenduste kohaselt on viimasel ajal sagenenud keelatud esemete leidmine vanglakaristust kandvate kinnipeetavate juurest. Samuti on nende sektsioonis suletud videokaameraid, et takistada nende suhtes teostatavat järelevalvet ja varjata keelatud tegevust või isikuid, kes vahendavad keelatud esemeid ja aineid. Käskkirjas leitakse, et arvestades eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate poolt toime pandud rikkumiste sagenemist ja keskmisest suuremat riski julgeolekule on otstarbekas paigutada eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad lukustatud kambrisse. Käskkirja andmise õiguslikuks aluseks on märgitud VangS § 69 lg 2 p 4. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

I. Kaebus kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt jõudis Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d Murru Vanglasse 19.03.2004. Selle käskkirja peale esitas kaebaja 22.03.2004 vaide Justiitsministeeriumile. Kaebaja leiab, et sellega esitas ta apellatsiooni talle määratud karistuse osas. Kaebaja paigutati kartserisse 01.04.2004, selleks ajaks oli kaevatud käskkirja tegemise hetkest 19.03.2004 möödunud 11 päeva. Kaebaja leiab, et kui oleks eksisteerinud tungiv vajadus tema isoleerimiseks, oleks tulnud teha seda kohe. Kaebaja hinnangul seisnes tema alusetult kartserisse paigutamise kui toimingu õigusvastasus selles, et kui karistust ei pööratud kohe täitmisele, siis kuni apellatsiooni lõpuni ei oleks tohtinud seda teha. Kaebaja leiab, et tema kartserisse panemisega ja seal hoidmisega rikuti tema õigust seaduslikule kohtumõistmisele. Iga inimene on süütu kuni viimase instantsi otsuseni. Kaebaja leiab, et ta viibis alusetult 26 ööpäeva isolatsioonis ning sellega tekitati talle moraalne, vaimne, tervislik ning rahaline kahju. Kaebaja taotleb talle tekitatud kahju hüvitamiseks vastustajalt 7800 krooni väljamõistmist. Kaebaja on iga alusetult kartseris oldud ööpäeva maksumuseks hinnanud 300 krooni.

Kaebaja kinnitustel seisneb tema tervislik kahju selles, et ta nakatus kartseris lümfangoiiti, mida tõestab meditsiiniline õiend. Kartserid ei ole steriilsed ja seal lokkavad pisikud. Rahaline kahju seisneb selles, et kaebajal oli kehtiv töökokkulepe AS-ga Vanglatööstus linade õmblemiseks. Seoses kartseris viibimisega oli kaebaja sunnitud keelduma tööst, mis omakorda väljendus saamata jäänud rahas. II Murru Vangla direktori 16.11.04 käskkirja nr 78-i tühistamise nõue Kaebaja kinnitab, et sulges 06.22.2004 koridori jälgiva kaamera, aga ta tegi seda hambavalu tõttu.

Kaebaja soovis valuvaigistit. Koridoris kellanupp, mille abil korrapidajat kutsuda, ei töötanud juba 2 kuud. Kaebaja koputas ja hüüdis valvurit 51 minutit. Kuna valvurit ei tulnud, oli kaebaja sunnitud sulgema kaamera. Kaamera oli suletud 6 minutit. Kaamerate sulgemine ei olnud seotud sooviga varjata, kes konkreetselt on seotud keelatud esemete ja ainete levitamisega vanglas. Keelatud esemeid ei ole ka leitud. Asjakohane ei ole väide A.N.ilt mobiiltelefonide äravõtmise kohta, kuna A.N.ilt võeti mobiiltelefonid ära 29.08.2003 ja 23.04.2004, seega siis tekkis oht 6,5 kuud pärast mobiiltelefonide äravõtmist. O.B.ilt 180 doosi fentanüüli äravõtmise kohta ei ole vormistatud äravõtmise akti. Samuti ei ole teostatud aine ekspertiisi. Käskkirjas märgitud eluaegselt kinnipeetavate poolt toimepandud rikkumiste sagenemiste kohta ei eksisteeri ühtegi raportit ega seletust, mis seda kinnitaksid. Kaebaja ei nõustu V.Ranerti 08.11.2004 ettekandes märgituga, et A.N. sulges videokaamera, kuna A.N. on 163 cm pikk ja ei ulatu kaamerani. Kaebaja väidab, et kuigi tema suhtes kohaldati alusetult vangistusseaduse § 69 lg.2 p.4, on tal millegipärast keelatud ka kehakultuuriga tegelemine, kuna 9-ndas blokis olnud spordisaali uks on kinni müüritud. Kaebaja suhtes ei ole kohaldatud VangS § 69 lg.2 p.3 täiendavat julgeolekuabinõud-kehakultuuriga tegelemise keelamist. Kaebaja arvates on arusaamatu käskkirjas määratud tähtaeg tema paigutamiseks 12 kuuks eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebaja leiab, et vangla direktor ei saa teada, et just 12 kuu pärast langevad ära eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist tinginud asjaolud. Kaebaja arvates paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse kättemaksuks selle eest, et ta oli pöördunud Riigiprokuratuuri avaldusega kriminaalasja alustamiseks Murru Vangla raamatupidamise suhtes, sest kaebaja isikuarvelt oli varastatud raha.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

I. Kaebus kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Murru Vangla ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega järgmistel põhjustel: VanS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole täitmisele pööratud kaheksa kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seaduse mõttest lähtuvalt otsustab karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamise karistuse määraja, seega ei ole Murru Vangla ametnikel võimalust teise vangla direktori määratud karistust tingimisi edasi lükata. Vangistusseaduses on ette nähtud võimalus pöörata karistus täitmisele kaheksa kuu jooksul selle määramisest, kui karistust ei ole võimalik mitmesugustel põhjustel (nt vabade kartseri kohtade puudumise tõttu) koheselt täitmisele pöörata. Vangistusseadus ega haldusmenetluse seadus ei näe ette karistuse edasi lükkamist põhjusel, et distsiplinaarkaristuse käskkiri on vaidlustatud. Seega on kaebaja väited kartserisse paigutamise ebaseaduslikkuse kohta alusetud. Murru Vangla direktoril ei ole õigus otsustada, kas ta täidab teise vangla direktori otsust või jätab selle täitmata. Murru Vangla ametnik on lähtunud käskkirja täitmisele pööramisel HMS § 60 lõikes

2 sätestatud kohustusest, mille kohaselt on haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Tallinna Vangla direktori käskkiri oli täitmisele pööramise ajal kehtiv ja seda oli kaebajale tutvustatud. Asjaolu, et käskkiri tunnistati hiljem kehtetuks, ei muuda selle täitmist vangla poolt õigusvastaseks. Isik kelle õigusi on rikutud, saab esitada kahjunõude rikkuja vastu. Antud juhul oli rikkujaks Tallinna Vangla direktor, kuna distsiplinaarkaristuse määras tema.

VanS § l1 lg 1 sätestab, et vangistusseadusele ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vangistusseadus ei sätesta käskkirja täitmise peatamise võimalust, seega tuleb lähtuda HMS sätetest. HMS annab vaiet lahendavale organile võimaluse haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik haldusakti adressaadi õiguste kaitseks. Vaiet läbivaatavaks organiks on Justiitsministeerium. Justiitsministeerium ei ole peatanud käskkirja täitmisele pööramist, seega käitus vangla otsust täites õiguspäraselt. Kaebaja arvab ekslikult, et kui ta otsuse vaidlustab, siis on tegemist apellatsiooniga kohtumenetluse mõttes. HSM § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduse ei sätesta teisiti Kaebajale tutvustati distsiplinaarkaristuse käskkirja 19.03.2004 ja see tunnistati kehtetuks 26.04.2004. Vaideotsus jõudis Murru Vanglasse otsuse tegemisele järgneval päeval. Murru Vangla ametnike poolt täideti kehtivat käskkirja, seega on ametnike käitumine õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja paigutati kartserisse kehtiva käskkirja alusel, siis oli kartserisse paigutamine õiguspärane. Seega ei ole Murru Vangla ametnikud kaebajale kahju tekitanud.

II. Murru Vangla direktori 16.11.04 käskkirja nr 78-i tühistamise nõue. Kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise põhjuseks oli vangla julgeoleku ohustamine keelatud esemete omamisega ja järelevalve teostamise takistamine. Kaebaja tunnistab, et ta kattis kaamera kinni, kuid väidab, et tegi seda hambavalu tõttu. Ebatõenäoline on, et kaebaja ei saanud aru, et ta takistab oma tegevusega järelevalve teostamist. Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate jälgimiseks paigaldatud kaamerad kaeti kinni 6. ja 7. novembril ning narkootiline aine avastati 8. novembril, seega oli alust oletada, et kaamerate sulgemine oli seotud õigusvastaste tegude varjamisega. Kaebaja õigusvastane tegevus on kinnitust leidnud. Kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine oli põhjendatud vajadusega piirata õigusvastase tegevuse jätkumist. Kaebaja üritab väita, et teisel päeval ei katnud kaamerat kinni A.N., kuid käesolevas kohtuvaidluses ei ole oluline, kas kaamera kattis kinni A.N. või keegi teine eluaegset vanglakaristust kandvatest kinnipeetavatest. Kaebaja väidab, et vangla ei suuda tõendada keelatud esemete leidmise fakte, kuid samas möönab, et teiselt eluaegselt kinnipeetavalt on kahel korral ära võetud mobiiltelefon. Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate juurest on leitud vanglas tehtud fotosid. Fotoaparaadita ei ole vanglas võimalik pilte teha, seega on kinnipeetavate käsutuses keelatud ese, mida ei ole õnnestunud leida. Kui sellele lisada järelevalve tegevuse takistamine ja narkootilise aine leidmine, võib rääkida toime pandud rikkumiste sagenemisest. Seega on kaebaja väited alusetud. Kaebuse esitamine Murru Vangla raamatupidaja suhtes ei ole seotud julgeolekuabinõude kohaldamisega, kuna kaebaja isikuarvele on tagastatud ekslikult maha arvatud summa. Sellega on kaebaja õigused taastatud. Seega on kaebaja väited kättemaksu kohta pajasõnalised. KOHTU PÕHJENDUSED

I. Kaebus kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et kaebus kaebajale kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: Vastavalt VanS § 64 lõikele 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul.

Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442- d määratud R.V.’ule distsiplinaarkaristuseks 35 ööpäeva kartserit selle eest, et etapeerimise ettevalmistamisel 20.02.2004 kell 13.40 leiti temalt keelatud ese - mobiiltelefon Nokia 3310 koos laadijaga, mis oli peidetud aluspesu alla. Kaebaja seletuse kohaselt viibis ta käskkirjas märgitud sündmuse ajal 20.02.2004 Tallinna Vangla koosseisu kuuluvas haiglas.

VanS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Seega eeldab distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasilükkamine distsiplinaarkaristuse määraja vastavat otsustust koos katseaja määramisega. Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirjas nr. 442-d ei ole R.V.ule määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist edasi lükatud ega katseaega määratud.

Seega tuli distsiplinaarkaristus pöörata täitmisele kohe. Kaebusest nähtuvalt on Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d saabunud Murru Vanglasse 19.03.2004. Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d koopiast nähtuvalt on nimetatud käskkiri kaebajale Murru Vanglas teatavaks tehtud 19.märtsil 2004. Seega sai Murru Vangla pöörata selle käskkirja täitmisele alates 19. märtsist 2004. VanS § 65 lg 6 sätestab, et distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

Nimetatud sättest järeldub, et distsiplinaarkaristus võib täitmisele pöörata distsiplinaarkaristuse määramisest kaheksa kuu möödumiseni. Käesoleval juhul pöörati R.V.ule Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d määratud distsiplinaarkaristus Murru Vanglas täitmisele 01.04.2004, seega ei ole käskkirja täitmisele pööramisel ületatud VanS § 65 lg.-s 6 sätestatud tähtaega. R.V. on 22.03.2004 esitanud Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d peale vaide Justiitsministeeriumi vanglata osakonnale.

VS § l1 lg 1 sätestab, et vangistusseadusele ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Kohus nõustub vastustajaga, et vangistusseadus ega haldusmenetluse seadus ei näe ette karistuse edasi lükkamist põhjusel, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on vaidlustatud. Vangistusseadus ei sätesta ka käskkirja täitmise peatamise võimalust, seega tuleb lähtuda HMS sätetest. HMS § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks.

Vaiet läbi vaadanud Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler ei ole peatanud Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d täitmist, seega on Murru Vangla Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööranud õiguspäraselt. HMS § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kaebajale tutvustati Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d 19.03.2004.

HSM § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduse ei sätesta teisiti. Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d tunnistati kehtetuks Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.2004. vaideotsusega nr. 4-1-08/3860. Asja materjalidest nähtuvalt jõudis vaideotsus Murru Vanglasse otsuse tegemisele järgneval päeval ja R.V. vabastati kartserist 27.04.2004 (tl.6) Seega oli Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d karistuse täitmisele pööramise ajal 01.04.2004 kehtiv.

Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja paigutatud kartserisse Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d kehtivuse ajal õiguspäraselt. Kaebaja on vabastatud koheselt Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.2004. vaideotsuse nr. 4-1-08/3860 saamisel.

Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § lõikele 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna Murru Vangla ei ole kaebajat kartserisse paigutanud õigusvastaselt, ei ole Murru Vangla talle kartserisse paigutamisega ka õigusvastaselt kahju tekitatud.

Kahju võidi kaebajale tekitada Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d, mis tunnistati kehtetuks Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.2004 vaideotsusega nr. 4-1-08/3860. Kaebaja ei ole aga käesolevas kaebuses esitanud kahjunõuet Tallinna Vangla vastu. Samas märgib kohus, et Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.2004. vaideotsusega nr. 4- 1-08/3860 tunnistati Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d, kehtetuks põhjusel, et üks käskkirjas märgitud süütegudest, kaebaja valduses mobiiltelefoni laadija olemine, ei olnud piisavalt tõendatud.

Teine käskkirjas märgitud süütegu, kaebajalt keelatud eseme, mobiiltelefoni Nokia 3310 leidmine, on leidnud tõendamist ka vaideotsuses. Sellest tulenevalt on Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler teinud vaideotsuses Tallinna Vangla direktorile ettekirjutuse distsiplinaarkaristuse määramise uueks otsustamiseks. Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d ongi määratud R.V.’ule Vangla sisekorraeeskirja § 58 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 30 ööpäeva kartserit selle eest, et 20.02.2004 kell 13.40 etapeerimise ettevalmistamisel leiti temalt keelatud ese - mobiiltelefon Nokia 3310.

Seega karistati R.V.’ut Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d sama süüteo eest, mille eest oli talle karistus määratud kehtetuks tunnistatud Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d ja millest ta oli ära kandnud 26 päeva. R.V. kinnitas kohtuistungil, et Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirja nr.864-d ta ei vaidlustanud ei haldusega halduskohtumenetluses. Seega on jäänud kehtima käskkiri, millega kaebaja on süüdi tunnistatud ja karistatud kartserisse paigutamisega teo eest, mille eest ta on osaliselt karistuse ära kandnud.

Vastustaja seletuse kohaselt ei olnud võimalik Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirja nr.864-d täitmisele pöörata, kuna karistus oli määratud sama süüteo eest, mille eest R.V. oli karistuse juba osaliselt ära kandnud. VS § 63 lg.3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult ühte distsiplinaarkaristust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale tema kartserisse paigutamisega kahju tekkinud. RVS § 8 lg.1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et AS- ga Vanglatööstus sõlmitud töökokkulepped linade õmblemiseks täitis ta kartseris olemise ajal täielikult määratud tähtajaks ja ta sai ka tehtud töö eest tasu (tlk.68). Seega ei ole kaebajale kaebuses väidetud varalist kahju tekitatud. RVS § 9 lg.1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Sama paragrahvi lg.2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja ei ole väitnud, et tema kartserisse paigutamisega oleks süüliselt alandatud tema väärikust või teotatud tema au või head nime. Kaebaja kannab eluaegset vabaduskaotuslikku karistust, mistõttu on välistatud temalt vanglas kartserisse paigutamisega vabaduse võtmine, tema kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine. Kohtus ei leidnud tõendamist kaebaja tervise süüline kahjustamine tema kartseris viibimisega.

Kaebaja seletas kohtuistungil, et kartseris hommikul ärgates ta märkas, et jalale oli tekkinud marrastus.11.05.2004 Murru Vangla meditsiinilise osakonna arsti V.Kulikovi poolt väljastatud meditsiinilisest õiendist (tlk. 4) nähtuvalt vaadati kinnipeetav R.V. läbi 15.04.2004. Tal diagnoositi infitseeritud marrastus (lümfangoiit) vasaku labajala piirkonnas ja määrati ravi. Järgmisel päeval 16.04.2004 vaadati kaebaja teistkordselt läbi ning lümfangoiidi nähud olid kadunud. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta jalg on paranenud ning praegu mingit kahjulikku tagajärge sellest ei ole.

II. Kaebus Murru Vangla direktori 16.11.2004 käskkirja nr. 78-i osaliseks tühistamiseks.

Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses taotles kaebaja käskkirja tühistamist tervikuna. Kohtuistungil täpsustas kaebaja taotlust ning palus tühistada käskkirja kaebaja osas.

Vastavalt VangS § 69 lg.-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. VangS § 69 lg 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja suhtes vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud VangS § 69 lg 2 punkti 4 ehk eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

VanS § 67 sätestab kinnipeetava kohustused julgeoleku tagamiseks vanglas. Nimetatud paragrahvi kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid, teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad eluja olmeruumid. Justiitsministri 01.04.2003 määrusega nr 23 kinnitatud ”Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine” (edaspidi Määrus) § 2 kohaselt korraldatakse kinnipeetava vangistuse nõuetekohaseks täideviimiseks vanglas järelevalve vangistuse täideviimise tingimuste üle, mis on sätestatud „Vangistusseaduses“, justiitsministri 30. novembri 2000.a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (edaspidi Vangla sisekorraeeskiri) „Vangla kodukorras“ ja teistes õigusaktides. Nimetatud Määruse § 24 p.1 kohaselt korraldatakse järelevalves kinnipeetavate visuaalset või elektroonilist jälgimist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kinnitanud, et sulges 06.22.2004 koridori jälgiva kaamera kuueks minutiks. Seega on kaebaja ise kinnitanud, et ta on takistanud vanglas järelevalve teostamist, seega pannud toime VanS §-i 67 rikkumise. Kaebuse väited väljakutsenupu mittetöötamisest ja tema hambavalust on asjakohatud, sest nimetatu ei saa olla kaebuse esitaja poolt vanglas järelevalve teostamise takistamise õigustuseks. Käesolevas haldusasjas on samuti kindlaks tehtud, et kaebajale on Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d määratud distsiplinaarkaristus Vangla sisekorraeeskirja § 58 nõuete rikkumise, seega keelatud eseme omamise, eest. Eeltoodust võib järeldada, et kaebuse esitaja on keelatud esemete valdamisega ja kaamera sulgemisega korduvalt, seega süstemaatiliselt, rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju, millest tulenevalt oli vastustaja õigustatud kohaldama tema suhtes VangS § 69 lõiget 1 ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid.

VanS § 69 kuulub nimetatud seaduse 8.jakku „Julgeoleku tagamine vanglas”. Julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus, vaid tegemist on ennetava abinõuga, mis on suunatud vangla julgeolekuriske suurendavate asjaolude, milleks on kinnipeetavate poolt õiguserikkumiste toimepanemine, ärahoidmisele. Seega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib põhineda nii kinnipeetava poolt konkreetselt toimepandud teol kui ka kogutud informatsioonil, mis võimaldab teha järeldusi kinnipeetava võimaliku käitumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt asusid 9. eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate sektsioonis kolm eluaegset kinnipeetavat: R.V., A.N. ja O.B.. Kaebaja on kinnitanud kohtule esitatud kaebuses, et A.N.ilt on mitmel korral ära võetud mobiiltelefonid. Seega on A.N.i valduses olnud keelatud esemed. Murru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Raivo Põder´i 15.11.2004 ettekandest (tlk. 55) nähtuvalt suleti 06.11.2004 tema tööl olles 9. eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate koridori jälgiv kaamera. Kaamera avati mõne minuti pärast ja videolindilt oli näha, et seda tegi kinnipeetav R.V.. Inspektor-korrapidaja abi Valeri Ranert´i 08.11.2004 ettekandest nähtuvalt kattis A.N. 07.11.2004 videokaamera kolm korda käega ja rätikuga (tkl.56). Murru vangla valvuri Vanda Sasjuki 07.11.2004 ettekandest nähtuvalt kaeti 9. eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate koridori jälgiv videokaamera 06.11.2004 kella 16.10 paiku umbes viieks minutiks, monitorist ei olnud näha, kes seda tegi (tlk 57). Murru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Raivo Põder´i 15.11.2004 ettekandest (tlk. 55) nähtuvalt leiti 08.11.2004 O.B.i läbiotsimisel tema pükstest must kilepakk, milles oli 180 doosi fentanüüli. Selle fakti alusel on alustatud Põhja politseiprefektuuri narkotalituse poolt kriminaalmeneltus.

VanS § 66 lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vangla direktor. VanS § 69 lg.4 kohaselt kohaldab vangla direktor täiendavaid julgeolekuabinõusid. Seega on seadusega vangla direktorile antud õigus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vastava otsuse tegemisel peab vangla direktor hindama olemasolevatele faktilistele asjaoludele ja informatsioonile tuginevalt, kui suur on julgeolekuoht. Käesoleval juhul on vangla direktor käskkirjas nimetatud faktilisi asjaolusid hinnates leidnud, et korduv videovalvekaamerate kinnikatmine, millega takistatakse kinnipeetavate järelevalve teostamist ning keelatud esemete leidmise sagenemine elutsoonis ja narkootilise aine avastamine samal perioodil nõuab vangla sekkumist edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks.

Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg.-le 1 on kinnipeetaval õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. Tulenevalt kinnipeetavate vabast liikumisest osakonna territooriumil ei saanud vangla juhtkond keelatud esemete leidmise juhtumitel sisuliselt kindel olla, et kinnipeetavad, kelle juurest keelatud esemeid ei leitud, ei olnud keelatud esemetest teadlikud ega seotud esemete saamise või edasiandmisega. Kohus on seisukohal, et varem ühises elutsoonis elanud kinnipeetavate eraldamine üksikkambritesse on antud olukorras, kus seoses ühise elutsooniga on vangla sisekorraeeskirju rikkuvate kinnipeetavate tuvastamine raskendatud, igati põhjendatud. Eeltoodud julgeolekumeede võib kaasa aidata edasiste õigusrikkumiste tuvastamisele ning on ennetuslik meede, hoidmaks ära vanglas keelatud esemete ning narkootikumide levitamist.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus leiab, et kuigi kaevatava käskkirjaga on piiratud kaebuse esitaja õigust liikuda ja vabalt suhelda eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavatele ettenähtud elutsoonis, on see käesoleval juhul õigustatud ja kooskõlas seadusega. Vangla direktor on hinnanud kinnipeetavate ohtlikkust faktiliste asjaolude ja sellest tehtud järelduste alusel. Vaidlustatud käskkiri tugineb seaduslikule alusele, käskkirja põhjendustes on toodud kaalutlused, millest käskkirja andmisel on lähtutud. Kohus ei ole tuvastanud kaalutlusotsuse menetlusega vormivigu. Kohtu hinnangul on diskretsiooni teostatud õiguspäraselt.

VangS § 69 lg 3 kohaselt VangS § 69 lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Vaidlustatud käskkirjas on peetud abinõu rakendamiseks vajalikuks ajaks ühte aastat. Kohus leiab, et käskkirjas toodud faktiliste asjaolude ja kaalutluste pinnalt, samuti kohtule esitatud kirjaliku seletuse ja asja arutamisel antud seletuste kohaselt, millest nähtuvalt on kinnipeetavatelt lisaks keelatud esemetele leitud suures koguses narkootilist ainet, mida on põhjendatult seostatud õigusvastaste tegude varjamiseks kaamerate sulgemisega, ei saa täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise aastast tähtaega pidada ebamõistlikult pikaks.

Kaebaja on ekslikult leidnud, et vaidlustatud käskkirjaga on tema suhtes kohaldatud ka VangS § 69 lg.2 p.3 sätestatud täiendavat julgeolekuabinõud-kehakultuuriga tegelemise keelamist. Vastustaja seletuse kohaselt ei ole R.V.ult ühegi haldusaktiga võetud ära õigust sporti teha. Talle on kambris võimaldatud sporditarvete kasutamist. Endise spordisaali ruumi on tehtud ladu (tlk.71). Spordisaali likvideerimine ei ole kaebaja suhtes VangS § 69 lg.2 p.3 täiendavat julgeolekuabinõu kohaldamine. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebuse väide, mille kohaselt paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse kättemaksuks selle eest, et ta oli pöördunud Riigiprokuratuuri avaldusega kriminaalasja alustamiseks Murru Vangla raamatupidamise suhtes. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebaja isikuarvelt ekslikult maha arvatud summad on sellele arvele tagastatud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse motiivid ja kaebaja põhjendused ei anna alust käskkirja osaliseks tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Aili Maasik Kohtunik