3-03-66/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ivo Pilving ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/157/2005 Haldusasi Andres Davõdovi kaebus Maksuameti 7.mai ja 9.mai 2003 toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.veebruari 2004 otsus haldusasjas nr 3-324/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Andres Davõdovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13.oktoober 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Andres Davõdov, esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Riho Roopõld

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.veebruari 2004 otsus haldusasjas nr 3-324/2004 osas, millega jäeti rahuldamata Andres Davõdovi kaebus Maksuameti 9.mai 2003 tsiviilhagi esitamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus. 2. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendava osa punktis 11 märgitud viisil. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Jätta Andres Davõdovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, so 25.oktoobrist 2005 arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

2-3/157/2005

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.jaanuaril 2003 võeti Andres Davõdov kriminaalasjas nr 01221000002 süüdistatavana vastutusele. Muuhulgas esitati talle süüdistus KrK § 1481 lg 10 järgi. Seoses kriminaalasja uurimisega palus Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna uurija 19.veebruaril 2003 Maksuameti maksujärelevalveosakonnale saadetud kirjas (halduskohtu tl 9) teostada maksurevisjon Andres Davõdovi juhitavate offshore ettevõtete Clifton Marketing Corp, Albera Business Ltd, Citywide Corporation Ltd ja Pactus Group Inc osas seoses tulumaksu mittetasumise ja offshore ettevõtete Maksuametis registreerimata jätmisega.

7.mai 2003 kirjaga nr 4-11/1977 (tl 10-16) andis Maksuamet Keskkriminaalpolitsei poolt kogutud materjalide ja maksukohustuslaste registris sisalduvate andmete alusel hinnangu Andres Davõdoviga seotud kolme välismaa äriühingu (Citywide Corporation Limited, Clifton Marketing Corp ja Pactus Group Inc) tegevuse kohta. Hinnangus leiti, et Andres Davõdov on Clifton Marketing Corp juhina ja omanikuna jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu 4 609 488 krooni, Citywide Corp on jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu 2 469 559 krooni ning Pactus Group Inc on jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu 941 948 krooni.

9.mail 2003 esitas Maksuamet kriminaalasjas nr 01221000002 tsiviilhagi avalduse (tl 18), milles paluti mõista Andres Davõdovilt välja Eesti Vabariigi kasuks riigieelarvesse tasumisele kuuluv tulumaks 8 020 995 krooni. Keskkriminaalpolitsei 9.mai 2003 määrusega (tl 17) tunnistati Eesti Vabariik Maksuameti kaudu kriminaalasjas tsiviilhagejaks.

2. Andres Davõdov esitas 11.augustil 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles paluti: „Tunnistada Maksuameti peadirektor Aivar Sõerdi 7.mai 2003.a. kirjas nr 4-11/1977 antud hinnang ja 9.mai 2003.a. tsiviilhagi avaldus nr 4-11/5092 kui toimingud õigusvastaseks.“ Kaebuse põhjendused: 1) Maksukorralduse seadus (MKS) sätestab maksuhalduri haldusaktidena vaid korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri 7.mai 2003 kirjas antud hinnang ei ole haldusakt. MKS välise vormi kasutamine maksuhalduri poolt on õigusvastane. Hinnang ei vasta haldusakti sisunõuetele, hinnangu vaidlustamise võimalusi, tähtaega ja korda ei ole selgitatud. Tagaselja hinnangu andmise ja sellest teatamata jätmisega võttis maksuhaldur kaebajalt võimaluse esitada vastuväiteid ja hinnangut maksukorralduse seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Ehkki hinnangus toodud järeldused on valed, hinnangu sisu käesolevas kaebuses ei käsitata, sest hinnang ei ole haldusakt ja on õigusvastane juba ainuüksi vormilistel kaalutlustel. 2) Kaebaja põhjendatud huvi hinnangu õigusvastaseks tunnistamiseks seondub sellega, et hinnangut on uurija kasutanud kriminaalasjas kaebajat süüstava tõendina. Hinnang ei saa olla kriminaalasjas tõendiks KrMK § 48 tähenduses. Samuti on uurija hinnangu alusel tunnistanud Eesti Vabariigi kriminaalasjas tsiviilhagejaks ja hinnang on aluseks Maksuameti poolt tsiviilhagi esitamisele. 3) Maksuameti poolt 9.mail 2003 esitatud tsiviilhagi on ebaõige nii vormilisel kui sisulisel alusel. Maksuvõlga saab tuvastada ainult MKS-s ettenähtud korras. Antud juhul ei ole seda

2-3/157/2005

3(7) tehtud ja seetõttu on maksuhalduri hagi õigusvastane. Maksuvaidlus ja maksuvõla tuvastamine ei allu kriminaalkohtule. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.detsembri 2002 määruse punktile 12 on maksuvaidlus avalik-õiguslik vaidlus. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub avalik- õiguslik vaidlus halduskohtu pädevusse. Ka 1.juulist 2002 kehtiva MKS § 151 alusel on maksuvaidlust lahendavaks kohtuks halduskohus. Riigikohtu viidatud lahendil on interdistsiplinaarne tähendus. Eri liiki kohtutel on erinev pädevus ja erinevad menetlusreeglid. Erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele. 4) Kaebajal on tsiviilhagi õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud huvi, sest uurija on kasutanud maksuvõlga ja selle summat kaebaja süüdistuses kvalifitseeriva asjaoluna.

3. Vastustaja Maksuamet vaidles kaebusele vastu: 1) Keskkriminaalpolitsei palus 19.veebruari 2003 kirjas Maksuametil hinnata maksuõiguslikult kriminaalasja menetluses tuvastatud asjaolusid. Maksuamet ei ole teinud haldusakti, millega oleks kohustatud isikut täiendavalt tasuma maksusummat, vaid andis uurija palvel maksuõigusliku hinnangu. Tsiviilhagi avaldus tugines kriminaalasja uurimise käigus tuvastatule, et kaebaja on maksuseadustes sätestatud maksumaksja kohustuste rikkumise tõttu tekitanud riigile kahju summas 8 020 995 krooni. 2) Maksuametile teadaolevalt on kaebaja vaidlustanud 7.mai 2003 kirja kui tõendit kriminaalmenetluses, uurija 31.juuli 2003 määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 3) Kaebusest ei selgu, kuidas rikuvad kriminaalmenetluses hinnangu andmine ja tsiviilhagi esitamine kaebaja õigusi või milliseid tagajärgi võiks kaebaja jaoks kaasa tuua õigusvastasuse tuvastamine. Vaidlustatud toimingutega ei ole kaebajale täiendavaid kohustusi pandud. 4) Hinnangu andis Maksuamet uurija nõude alusel. KrMK § 106 lg 4 kohaselt on uurija nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Vastus on kooskõlas MKS § 29 punktiga 1. Tsiviilhagi on esitatud tulenevalt KrMK §-dest 41 ja 42. Alates 9.maist 2003 on Maksuamet menetluses tsiviilhageja. See, kas tsiviilhagi on põhjendatud ning kas ja milline tõenduslik väärtus on hinnangul, selgitatakse välja kriminaalkohtumenetluses. 5) Riigikohtu kriminaalkolleegium on lükanud tagasi seisukoha, mille kohaselt kriminaalseadus ja kriminaalkohus saab sekkuda teiste õigusharude valdkonda alles siis, kui nende normide järgimine või mittejärgimine on kindlaks tehtud seda õigusharu reguleerivate normide alusel ja korras (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.märtsi 2002 otsus nr 3-1-1-16-02, 8.aprilli 1998 otsus nr 3-1-1-50-98).

4. Tallinna Halduskohtu 25.veebruari 2003 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Õige on kaebaja väide, et Maksuameti 7.mai 2003 kiri ei ole haldusakt MKS § 46 tähenduses. Seetõttu ei pidanud nimetatud kiri sisaldama ka vaidlustamisviidet. Vaadeldava kirja näol on tegemist maksuhalduri toimingu – vastamisega uurija kirjale, milles paluti hinnata maksuõiguslikult kriminaalasja eeluurimise käigus tuvastatud asjaolusid. Toimingu suhtes ei kohaldata haldusaktile ettenähtud nõudeid. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lõikele 2 oma äranägemisel, järgides seejuures õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus väitega, et kuna Maksuameti kirja puhul on kasutatud MKS välist vormi, siis on see juba iseenesest õigusvastane.

2-3/157/2005

4(7) 2) Maksuameti 7.mai 2003 toiming – vastuse andmine uurija kirjale – on kooskõlas MKS § 29 punktiga 1, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet uurijale kuriteo tõkestamiseks ja avastamiseks, kriminaalmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks ning asja kohtuliku arutamise ettevalmistamiseks. Sellise teabe avaldamisena tuleb mõista ka maksuõigusliku hinnangu andmist kriminaalasja eeluurimise käigus uurija poolt tuvastatud asjaoludele uurija nõude alusel. Uurija sellekohased nõuded on vastavalt KrMK § 106 lõikele 4 maksuhaldurile täitmiseks kohustuslikud. 3) Vastavalt KrMK §-le 41 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul, antud juhul Eesti Vabariigil Maksuameti kaudu, õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi. Tsiviilhageja on kriminaalasjas menetlusosaline ning tal on kriminaalprotsessis KrMK §-des 41 ja 42 sätestatud õigused. Kuna antud juhul oli kriminaalasja eeluurimisel kogutud materjalide põhjal tuvastatud, et kaebaja on maksuseadustes sätestatud kohustuste rikkumise tõttu tekitanud riigile kahju summas 8 020 995 krooni, oli KrMK §-dest 41 ja 42 tulenevalt põhjendatud tsiviilhagi avalduse esitamine Maksuameti poolt. 4) Maksuamet ei ole 7.mai 2003 kirja väljaandmisega seadust rikkunud. Kirjas sisalduv maksuõiguslik hinnang on üks kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud tõenditest, mille tõendusliku väärtuse hindamine toimub kriminaalasja arutamisel kriminaalkohtumenetluses, mitte aga halduskohtumenetluses. Riigikohtu üldkogu 22.detsembri 2000 määruses nr 3-3-1- 38-00 on märgitud, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja otstarbekust ega ka seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel. Maksuameti tsiviilhagi vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. Seega selgitatakse tsiviilhagi põhjendatus samuti välja kriminaalkohtumenetluses. 5) Kaebaja ei ole osundanud ühelegi põhiõigusele ega vabadusele, samuti ühelegi subjektiivsele õigusele, mida oleks kirjas toodud hinnangu andmise ja tsiviilhagi avaldusega rikutud. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud asja arutamisel ka kohus. Kaebajale on tõhus õiguskaitse tagatud kriminaalkohtumenetluses, mille raames on tal võimalus esitada vastuväiteid süüdistust toetavatele tõenditele ja neid omapoolsete tõenditega ümber lükata. 6) Maksuameti kirjas sisalduv hinnang ja tsiviilhagi ei ole õigusvastased sel põhjusel, et maksuvõlga ei ole MKS-s ettenähtud korras tuvastatud. Kaebaja seisukoht, et maksude mittetasumist ei saa kindlaks teha kriminaalmenetluses, pole õige. Maksuvaidlused kuuluvad tõepoolest avalik-õiguslike vaidlustena halduskohtu pädevusse, kuid seda üksnes siis, kui maksusuhete subjektide käitumises puuduvad kuriteo tunnused. Mistahes kuriteo, sh maksukuriteoga tekitatud kahju tuvastamine kuulub üldkohtu pädevusse. Kaebaja suhtes on algatatud kriminaalasi KrK § 1481 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille sisuks on maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumine. Sama kuriteokoosseisu sätestab ka karistusseadustiku § 390. 7) Riigikohtu üldkogu 17.veebruari 2004 otsuses nr 3-1-1-120-03 märgiti, et seadusandja on maksuõiguse normide rikkumise eest kehtestanud mitmesuguseid sunnivahendeid erinevate õigusharude normidega. Kui üldjuhul kohaldatakse maksuõiguse normide rikkumisega seonduvaid sunnivahendeid haldus- ja halduskohtumenetluses, siis osa maksuõiguserikkumisi on tunnistatud kuritegudeks. Nende menetlemine toimub kooskõlas KrMK § 11 lõikes 1 ja §-s 2 sätestatud kriminaalmenetluses. Ei KrMK ega MKS välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse (või maksuasjas halduskohtumenetluse) paralleelsust. Kui ilmnevad maksukuriteo tunnused, peab menetleja alustama kriminaalmenetlust, sõltumata maksuotsusest. Õigushüvede efektiivne karistusõiguslik kaitse eeldab, et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei oleks sõltuvuses haldusmenetlusest. Seega

2-3/157/2005

5(7) juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Samuti on üldkogu märkinud, et maksukuritegude menetlemisel tuleb arvesse võtta kõiki asjas tähtsust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). Kriminaalasja arutaval kohtul ei tule tuvastada mitte üksnes seda, kas isik on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud. Kohus peab muuhulgas kontrollima, kas süüdistuses on isiku käitumisele antud õige maksuõiguslik hinnang ja kas laekumata maksusumma on arvestatud õigesti. 8) Kriminaalasjas kuulub selgitamisele ka see, kas Andres Davõdov on oma tegevusega tekitanud maksukohustusi temaga seotud äriühingutele või sai tegelikult tulu äriühingute nimel tegutsenud füüsiline isik Andres Davõdov. Kohus ei saa käesolevas menetluses eraldi hinnata maksuhalduri 2.detsembri 2003 tõendit, mille kohaselt kaebaja kui füüsiline isik ei ole selle kuupäeva seisuga maksuvõlglane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Andres Davõdovi apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja rahuldada uue otsusega halduskohtule esitatud kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on otsuses lugenud tuvastatuks kaebaja poolt riigile tekitatud kahju summas 8 020 995 krooni, näitamata, millele selline tuvastus põhineb. 2) Kohus on otsuses kriitikata ümber kirjutanud Riigikohtu üldkogu 17.veebruari 2004 otsuse nr 3-3-1-120-03 deklaratiivseid sätteid, mõistmata, et käesoleva vaidluse esemeks olevaid asjaolusid Riigikohtu lahend ei reguleeri. Kaebuses toodud asjaolud on käsitlemata eksliku seisukoha tõttu, nagu leiaksid kõik küsimused lahenduse kriminaalmenetluses. 3) Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse väiteid.

6. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuväited: 1) Kaebaja ignoreerib asjaolu, et tema süü või süütus leiab tuvastamist vaid kriminaalkohtumenetluse käigus ja tuginedes tõenditele, mille tõenduslikku kaalu ja asjakohasust hinnatakse kriminaalkohtumenetluses. Hinnates halduskohtumenetluses maksuhalduri toiminguid dokumentide väljastamisel, ei saa halduskohus hakata sisuliselt hindama kriminaalmenetluses väidetavalt kasutatud tõendi asjassepuutuvust kriminaalasjas. 2) Halduskohtu viited Riigikohtu praktikale on igati asjakohased, sest Riigikohus käsitles oma lahendis küsimust, kas kriminaalmenetluse käigus on võimalik tuvastada maksukohustust, ilma et eelnevalt oleks seda tehtud haldusmenetluse käigus. 3) Vastuses korratakse halduskohtus esitatud vastuväiteid.

7. Ringkonnakohtu istungil toetasid Andres Davõdov ja tema esindaja apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta.

2-3/157/2005

6(7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Apellatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb ringkonnakohus esmalt Maksuameti hinnangu andmise (I) ja seejärel tsiviilhagi esitamisega seonduvaid taotlusi (II). I

8. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuses taotletakse vastustaja 7.mai 2003 kirjas antud hinnangu kui toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Hinnang on kaebaja väitel õigusvastane seetõttu, et maksuhaldur on hinnangu andmisel kasutanud maksukorralduse seaduse välist vormi, maksuhaldur saab aga anda üksnes haldusakte. Kaebuses märgitakse, et kuigi hinnangus toodud järeldused on valed, hinnangu sisu käesolevas kaebuses ei käsitleta.

Hinnangus avaldas maksuhaldur Keskkriminaalpolitsei poolt kogutud materjalide ja maksukohustuslaste registri andmete alusel oma arvamust, et kaebajaga seotud kolm välismaist äriühingut on saanud Eestis asuva ja registreerimata püsiva tegevuskoha kaudu tulu, mida ei ole deklareeritud ja millelt ei ole tasutud tulumaksu. Vaidlust ei ole selle üle, et hinnang ei ole haldusakt. Vaadeldava hinnanguga ei ole kellegi õigusi ega kohustusi kindlaks määratud.

9. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt HKMS § 26 lg 1 punktile 3 on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tunnistada toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi.

Kaebuses paluti hinnangu andmise toiming tunnistada õigusvastaseks seoses sellega, et uurija on kasutanud hinnangut kriminaalasjas kaebajat süüstava tõendina. Kaebaja ei ole esile toonud tuvastamistaotluse rahuldamiseks obligatoorset põhjendatud huvi. Lootus, et õigusvastase toiminguga edastatud teave jäetakse kriminaalasja menetlemisel kõrvale, ei ole vaadeldav põhjendatud huvina teabe edastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks halduskohtus. Õigusvastaselt antud teabe kõrvalejätmist tuleb kriminaalmenetluse osalisel taotleda kriminaalmenetluses ja kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus üldkohtus, mitte halduskohtus. Isikul on võimalik vaidlustada talle süüksarvatava maksukahju arvestamise õigsust kriminaalasja arutavas kohtus.

10. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei sisalda halduskohtu otsus kohtu tuvastust, et kaebaja on riigile tekitanud kahju summas 8 020 995 krooni. Seetõttu ei saa otsus sisaldada ka väidetava tuvastuse aluseid. Asjaolu, kas ja millises ulatuses on kaebaja tekitanud riigile kahju, tehakse kindlaks kriminaalmenetluses.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus hinnangu andmise toimingu osas tuleb jätta rahuldamata, ja põhjendustega selle kohta, et kaebajal on võimalus esitada vastuväited hinnangule kriminaalmenetluses. Kohtuotsuse põhjendused, mis puudutavad maksuhalduri 7.mai 2003 toimingu õiguspärasust, tuleb otsusest välja jätta ja otsust tuleb

2-3/157/2005

7(7) täiendada kaebeõiguse puudumise motiivi osas käesoleva otsuse põhjendustega. Halduskohus ei pea kontrollima vaidlustatud toimingu õiguspärasust, kui kaebaja poolt esile toodud tuvastamishuvi näol ei ole tegemist põhjendatud huviga. Apellatsioonkaebuse väited ei anna maksuhalduri 7.mai 2003 toimingu osas halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust.

II

13. Halduskohtule esitatud kaebuses taotletakse vastustaja 9.mai 2003 tsiviilhagi avalduse kui toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Tsiviilhagi peab kaebaja õigusvastaseks seetõttu, et maksuvõlga ei ole tuvastatud maksukorralduse seaduses ettenähtud korras. Tuvastamishuvi põhjendab kaebaja väitega, et uurija on kasutanud maksuvõlga ja selle suurust kaebaja süüdistuses kvalifitseeriva asjaoluna.

14. Kaebuse vaadeldav osa kujutab endast sisuliselt vastuväidet Eesti Vabariigi tsiviilhagile. Halduskohtule ei ole antud seadusega pädevust otsustada selle üle, kas riik maksuhalduri kaudu võib esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi ja kas tsiviilhagi on põhjendatud. HKMS § 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Antud juhul näeb seadus ette, et tsiviilhagi esitamise õiguse ja hagi põhjendatuse üle otsustatakse kriminaalmenetluse seadustikus (hagi esitamise ajal kriminaalmenetluse koodeksis) ettenähtud korras. Kaebajat puudutav kriminaalasi, sh tsiviilhagi, on jätkuvalt üldkohtu menetluses ja selle üle, kas kõnealune tsiviilhagi rahuldatakse tervikuna või osaliselt või jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, otsustab kriminaalasja lahendav kohus.

15. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel kohtuotsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse taotlus tsiviilhagi esitamise õigusvastaseks tunnistamiseks ja lõpetab selles osas HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel menetluse, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Kaire Pikamäe

Ivo Pilving

Ruth Virkus