3-04-12/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasi nr 3-906/04

27.12.04.a. Tallinnas

Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste arutas avalikul kohtuistungil AS X kaebust Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt riigihanke viitenumbriga 011548 toimingute õigusvastaseks tunnistamises .

Asja kohtulikul arutamisel viibisid AS X esindajana A.Mailend; vastustaja ARK esindajatena A.Siinmaa ja K.-T.Ruus. Istungit protokollis sekretär K.Lember.

Kaebuse esitaja seisukohad

Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) viis läbi 2003.a. RHS § 57 lg 1 p 5 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke nr 010323 mootorsõidukite ja haagiste registreerimismärkide ostmiseks 4 aasta jooksul 32 miljoni krooni eest ja tulemusena sõlmiti 08.10.03.a. AS-ga X hankeleping. Kaebaja on valmistanud ARK-ile sõidukite registreerimismärke alates 14.02.92.a.

30.12.2003.a. kuulutas ARK välja avatud pakkumisega riigihanke nr 011548 mootorsõidukite ja haagiste registreerimismärkide ostmiseks tähtajaga aprill 2008 ja eeldatava maksumusega 32 miljonit krooni. 17.12.2003 kirjaga nr 1-6/03/33974 teatas ARK AS-le X, et ta kavandab läbi viia Riigihankeseaduse § 10 lg 1 alusel avatud pakkumismenetluse mootorsõidukite ja nende haagiste riiklike registreerimismärkide ostmiseks. Samas kutsuti AS X osalema riigihankes; paluti lõpetada 08.10.03.a. aastal ARK ja AS X vahel sõlmitud leping poolte vahel poolte kokkuleppel alates ajast, mil konkursi võitja on asunud numbreid tootma ja tarnima. 14.01.04.a. pöördus kaebaja ARK-i poole ja palus põhjendada 17.12.03.a. kirjas tehtud ettepanekut ja seisukohti.

Kaebuse esitaja pöördus kohtusse ja esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 28.01.04.a. esitas AS X kohtule kaebuse ja leidis, et riigihanke nr 011548 menetluses tehtud toimingud on õigusvastased ja samas taotles kaebaja jätta sooritamata riigihanke toimingud, sh hankelepingu sõlmimine. AS X leidis, et vastustaja kuulutas välja sisuliselt riigihanke sama teenuse ostmiseks vaatamata asjaolule, et AS-ga X on juba hankeleping sõlmitud. Märgitud asjaoludel oli uue hanke kuulutamine suunatud kaebaja õiguste rikkumisele. Kaebaja leidis, et tema seisukohta toetab ka ARK-i poolt 17.12.03.a. AS-le X taotluse esitamine hankelepingu lõpetamiseks. Lepingu lõpetamiseks puudub seaduslik alus. AS X leiab, et vaidlustatud riigihanke tulemusel sõlmis ARK samade objektide osas samamahulise hankelepingu kolmanda isikuga ja ARK jättis 08.10.03 hankelepingust tulenevad kohustused täitmata. AS X on kaebuse lahendamise ajal sunnitult majandustegevuse seisanud ja soovib esitada kahjunõude. Riigihanke 011548 menetluslikke toiminguid ei ole ta soovinud vaidlustada. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ARK toimingud mis olid suunatud riigihanke nr 011548 läbiviimisele, s.o pakkumise kutse esitamine riigihangete registrile ja Teede REV-2

2 pakkumise tunnistamine edukaks ja temaga lepingu sõlmimine. Kaebaja loobub kohustamisnõudest jätta sooritamata riigihanke viitenumbriga 011548 teostamisega seotud toimingud, s.h viidatud riigihanke raames hankelepingu sõlmimine.

Kaebaja õiguste rikkumine:

Riigihanke korraldamine ning selleks toimingute sooritamine olukorras, kus seadusliku riigihanke raames on juba sõlmitud kehtiv hankeleping samade objektide osas samas mahus ja sama tähtajaga, ei ole õiguspärane. ARK tegevus tuleb tunnistada õigusvastaseks.

1) kaebaja väidab, et vastustaja soovis asendada tema ja kaebaja vahel 08.10.03.a. sõlmitud lepingu uue hankelepinguga ja seda tõendab Eesti Päevalehe teade 27.11.03.a., milles ARK-i üle teenistuslikku järelvalvet teostav Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium teatas, et püütakse senine leping tühistada ja korraldada uus avalik hange. 2)ARK on vastanud Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamise käigus, et AS-ga X sõlmitud hankeleping ei võimalda katta EV-i kõiki vajadusi registreerimismärkide osas ja seetõttu kuulutati välja uus hange; samas kinnitas ARK, et eesmärgiks ei ole seejuures AS X huvide kahjustamine ja leping AS-ga X kehtib. Kaebaja leiab aga, et vastustaja järgnev käitumine väidetut ei kinnita. Sõlmiti uus hankeleping 31.05.04.a. ja samas väljastati kaebajale kiri nr 1-6/04/18407 , mis on teade AS-ga X sõlmitud lepingu ülesütlemisest. Kaebaja ei vaidlusta selle ülesütlemise seaduslikkust. Kuid käesolevas asjas kinnitab ülesütlemise teade, et sooviti sõlmida uus samasisuline leping. Ülesütlemise asjaolud kinnitavad, et pahatahtlikult sooviti AS-i X panna olukorda, milles AS X satuks raskustesse temaga sõlmitud lepingu täitmisel. Nimelt telliti koheselt AS-ilt X kogu Eesti 1 kalendrikuu vajadustele vastava kogus numbrimärke. Kuigi tellimus oli vastuolus tavapraktikaga, täitis AS X selle tellimuse. Lepingu ülesütlemiseks leiti siiski ettekääne. 3) Riigihanke deklaratsiooni p 12 kinnitab, et uut hankelepingut ei sõlmitud mitte täiendavast ootamatust vajadusest numbrimärkidele, vaid kõigi vastustajale vajalike numbrimärkide ostmiseks. See haarab ka numbrimärke, mida seni tootis kaebaja; seega haarab uus hankeleping kõiki vajalike numbrimärkide kogust ja täiendava numbrimärkide vajaduse motiiv on vaid ettekääne. AS-ga X 08.10.03.a. sõlmitud lepingu alusel kohustus vastustaja tellima kõik vajalikud numbrimärgid kaebajalt; AS X on võimeline rahuldama kogu tegeliku vajaduse ja vastustaja pidi olema teadlik eelmise riigihanke ajal tegelikust vajadusest. Ei ole tõenäoline, et tegelikust vajadusest väidetavalt kaks korda suuremast vajadusest ei oldud teadlik. Uus leping siiski asendab, mitte ei täienda seniseid vajadusi. Vältimatult peab uus hange rikkuma kaebaja õigusi ja huve. Avaliku võimu teostamisel ei järgitud seadust. Nõude õiguslikuks aluseks on PS § 10, 14, 31 ja 32, HMS § 4 lg 1 ka lg 2 ja § 3 lg 2. PS § 15 kohaselt tunnistab kohus (põhi)seaduse vastaseks mistahes toimingu, mis rikub Põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil vastuolus Põhiseadusega.

Kaebaja oli õigustatud eeldama, et 08.10.03.a. sõlmitud leping 4 järgneva aasta jooksul tagab, et kõik numbrimärgid tellitakse just temalt. Kuna nii ei toimitud, siis kaebaja jääb ilma ettevõtluskasumist. Ohustati kaebaja võimet täita kohustusi võlausaldajate ees ja rikutakse kaebaja omandit ja õigust tegelda ettevõtlusega.

28.10.04.a. esitas kaebuse esitaja nõuete täpsustuse ja leidis, et seotult esialgse õiguskaitse mittesaamisega jätkas ARK riigihanke pakkumismenetlust. 31.05.04.a. sõlmis vastustaja eduka pakkumise teinud isikuga AS-iga Teede REV – 2 hankelepingu. Vastavalt RHS § 8 lg

3 2 p 1 lõppes pakkumismenetlus lepingu sõlmimisega. Seega ei taotle kaebaja enam pakkumismenetluse lõpetamise toimingute tegemist ja loobub kohustamisnõudest . Kaebuse esitaja jääb nõude juurde tunnistada riigihanke teostamisega seotud toimingud õigusvastaseks ja mõista välja kohtukulud. Kaebuse esitaja esitas kohtukulu hüvitamise nõude summas 28 597 krooni ( 28 497 kr õigusabitasu ja 100 kr tasutud riigilõiv. Riigilõiv on tasutud kahe maksekorralduse alusel vastavalt 10 kr 28.01.04.a. (tlk 44) ja 90.- krooni 02.02.04.a. (tlk 48).

Vastustaja seisukohad

Kaebuse esitaja seisukohad jäävad ARK-ile arusaamatuteks ning kaebuse toetamisel ei ole kaebaja suutnud selgitada, missuguse õigusnormi vastu on ARK eksinud ja missugused kaebaja õigused on rikutud.

Uue riigihanke läbiviimine ei mõjuta vahetult 08.10.03.a. hankelepingu kehtivust ja ARK ei ole lugenud kaebuse esitajaga sõlmitud hankelepingut tühiseks. Vastavalt VÕS § -le 8 lg oli kehtiv leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu oleks saanud lõpetada vaid seaduses ja pooltevahelisest lepingulistest õigustest ja kohustustest tulenevatel alustel ( VÕS § 13 lg 1). Seadusest ei tulene, et ostjal on õigus jätta hankelepingust tulenevad kohustused täitmata või lõpetada leping põhjusel, et ta on sõlminud hankelepingu kolmanda isikuga. VÕS § 76 ja TsÜS § 138 tulenevalt ARK –il tuli 08.10.03.a. hankelepingu täitmisel lähtuda lepingus kokkulepitust ja hea usu põhimõttest, ARK tellis numbrimärgid kaebajalt, ta ei ole keeldunud tellimuste esitamisel motiivil, et tal on kohustused seotult teise riigihankega nr 011548 . ARK-i kohustused ei muutunud kaebuse esitaja ees läbi uue riigihanke korraldamise. 08.10.03.a. hankelepingust (tähtajaline töövõtuleping kui kestvusleping) tuleneva kohustuse ülesütlemise saab vaidlustada tsiviilkohtumenetluse korras ja käesolevaks ajaks on lepingu ülesütlemine toimunud.

Kaebaja väide, et tema õigusi rikutakse avalik-õiguslikus suhtes, ei ole leidnud kinnitust. Väide, et riigihanke teostamisele asumine toob kaasa kehtivast lepingust tulenevate õiguste rikkumise, kuna on vältimatult vastuolus seaduslikkuse põhimõttega ning PS § -ga 14, on arusaamatu. Kaebaja oletus, et ARK-ile vajaliku riigihanke läbiviimine igal-juhul rikub tema õigusi, on meelevaldne.

Riigihanke läbiviimine on ostja õigus ja tahtevabadus. Toodete ja teenuste ost on kaebaja otsustada, see on kaebaja õigus, mitte kohustus. Riigihankeid reguleeriv seaduse raamistik näeb ette hanke korraldamise korra ja kui seda on järgitud, ei saa rikkuda hanke läbiviimine kaebaja õigusi. Riigihanke läbiviimine iseenesest ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Eelmise hanke läbi sündinud lepingu kaudu lepingupartnerlust saab rikkuda eeldusel, et ARK taganeb eelmisest lepingust, kuid ARK ei öelnud ühepoolselt lepingut ülesse.

ARK –i saadetud kirjast tulenevalt teeb kaebaja ebaõiged järeldused. Tegelikult teatas ARK, et kavandab läbi viia RHS § 10 lg 1 alusel avatud pakkumismenetluse mootorsõidukite ja nende haagiste riiklike registreerimismärkide ostmiseks. Ta kutsub AS X osalema märgitud pakkumisest; kahest asjaolust tulenevalt palub lõpetada ARK ja AS X vahel 08.10.03.a a sõlmitud lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. ARK soovis konstruktiivseid läbirääkimisi kaebajaga, kuna eelmine riigihange oli läbi viidud RHS rikkudes (hanke maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, avatud pakkumismenetluse asemel kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust). RHS § 54 lg 1 kohaselt oleks ostja pidanud kasutama

4 avatud pakkumismenetlust. Teiste pakkumismenetluste kasutamine on lubatud vaid RHS märgitud juhtudel. RHS § 57 määrab, millal võib ostja kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust. AS-ga X pakkumismenetlus ja tulemusena sõlmitud hankeleping ei toimunud kooskõlas seadusega ja on vastuolus avaliku õigusega. ARK oleks pidanud avaliku halduse kandjana järgima kehtivat õiguskorda. Ausa riigihanke eesmärk ei ole mitte üksnes vara säästlik kasutamine ja majandamine, vaid ka vaba konkurentsi ja ettevõtlusvabaduse kindlustamine. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse tulemusel hankelepingu sõlmimine tingimustes, kus pidi olema välja kuulutatud avatud pakkumismenetlus ning maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, on vastuolus ühetaolise kohtlemise põhimõttega, pärsib vaba konkurentsi ning on tõlgenduv, kui samade teenuste pakkumisest huvitatud isikute õiguste diskrimineerimine. Ühelgi ettevõtjal ei ole eesõigust saada riigilt tellimusi ning riigil puudub kohustus ühe ettevõtja eelistamiseks. Konkreetse ettevõtja eelistamine oli antud juhul toimunud, talle loodi soodsad ärivõimalused seaduse nõuete (RHS) rikkumisega ja see tõi kaasa teiste ettevõtjate õiguste rikkumise. Avalik huvi riigihanke menetluses seisneb legaliteedi, võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi tagamise põhimõtete kaitses.

ARK analüüsis vajadust täiendavatele numbrimärkidele, koguseid, leidis, et kaebaja sõlmitud lepingu maksumus ei kata numbrimärkide koguste vajadust ja viis läbi uue/täiendava riigihanke. AS X sai võimaluse osaleda selles hankes. Samal ajal riigihanke nr 011548 teostamisel sõlmiti leping kolmanda isikuga, kuid ei jäetud AS X ees täitmata lepingulisi kohustusi. Lepingulistest suhetest tulenev vaidlus ei kuulu halduskohtu kompetentsi. Vastustaja ei ole rikkunud head haldustava AS X suhtes; ka ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiibist tulenevaid põhimõtteid. AS X on lepingu ülesütlemise teostanud 2004 a juulis .

ARK-il on registreerimismärkide tootmismahtude prognoositavatest kogustest ja tegelikest kogustest alates 2000 a esitatud väljavõte. Aastate lõikes on prognoositavad kogused jäänud alla 25% ulatuses tegelikule hiljem selguvale vajadusele. Riigihanget välja kuulutades rahalises mahus ei olnud võimalik ette näha, milline saab olema numbrimärkide koguseline maht. AS-ga X sõlmitud lepingu alusel saab ARK teha prognoosid, et nendest kogustest märkidest ei piisanud tegelike vajaduste rahuldamiseks. ARK saavutas läbi uue hanke soodsamad tulemused. AS X lepinguline eeldatav üldine maht oleks olnud 32 000 000 EEK: 133 ( 1 tk hind) 0 240 601 tk (60 150 tk aastas); uue lepingu puhul 32 000 000 EEK: 31 ( 1 tk hind) = 1 032 258 ( 258 068 tk aastas). ARK registreerimismärkide minimaalne vajadus hetkel on 1000 tk päevas. AS X ei ole ainus numbrimärkide tootja turul, talle ei antud hanke käigus eri või ainuõigust, mistõttu ARK võib oma tegevuses efektiivsemate tulemuste saavutamiseks leida uusi tootjaid, vajadusel kuulutada välja uus pakkumine ja ARK ei ole kohustatud siduma end jäädavalt AS- ga X. Kaebuse väidete kontekstis ei ole oluline, kas ARK-il oli reaalne vajadus uute numbrimärkide järgi, kuid vastustaja esitab andmed, mis kinnitavad, et planeerides oma 2004 a eelarvet, oli prognoos numbrimärkidele 52 260 komplekti, tegelik vajadus kujuneb üle 64 000 komplekti. ARK ei saanudki ilmselgelt soovida kõigi numbrimärkide tootmist kaebajalt. ARK oli tellinud kaebajalt kindla koguse numbrimärke, ülejäänud vajadused katab ta teiste riigihangetega. Vastustaja ei näe alust, missugune põhistaks kaebaja õiguste rikkumist. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, samuti kohtukulu hüvitamise nõue.

Kohtu seisukohad ja otsus

5

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud esitatud materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

1. Riikliku riigihangete registri andmetel ( tlk 21) avaldati 30.12.2003.a. pakkumise kutse hankele viitenumbriga 011548PK. Avatud pakkumismenetluse kaudu soovis ostjana ARK osta mootorsõidukite ja haagiste registreerimismärke hankelepingu täitmise tähtajaga 22.04.2008.a. Pakkumiste esitamise tähtpäevaks määrati 19.02.04.a. 29.01.04.a. esitas AS X kaebuse halduskohtule ja taotles esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohtu määrusega 29.01.04.a kohus pidas vajalikuks ja võimalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset; 23.03.04.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 23.03.04.a. haldusasjas nr 2-3/554/04 kohtumäärus tühistati.

2. AS X pöördus kohtusse eesmärgiga hoida ära väljakuulutatud riigihanke nr 011548 pakkumismenetluse lõpetamisele suunatud tegevus, s.o. RHS § 8 lg 2 p 1 kohaselt lepingu sõlmimine. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu poolt määrusega ei võimaldatud kaebuse esitajale õiguskaitset, siis jätkus riigihange ja 31.05.04.a. sõlmiti hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga- Teede REV -2. Kaebuse esitaja leiab, et riigihanke viitenumbriga 011548 läbiviimine mõjutab vahetult temaga varasemalt 08.10.03.a. sõlmitud hankelepingu kehtivust ja paralleelselt sõlmitav leping tähendab sisuliselt, et sooviti leida AS-ga X sõlmitud lepingule asendus. AS X leidis, et ta saab kaitsta temale kuuluvaid õigusi nii tsiviilkohtumenetluse korras kui ka halduskohtumenetluses. Kaebaja soovib kaitsta esmalt õigusi halduskohtus ja tema põhjendatud huviks on kahjunõude esitamine. Kaebaja ei soovi vaidlustada lepingu ülesütlemise õiguspärasust. AS X leiab, et rikuti isiku õigust heale haldusele, kuna ta on riigihankes viitenumbriga 010323 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi täitnud korrektselt, järelikult oli tal õigustatud ootus, et riigihange toimib ning kehtiva lepingu ajal ei tegutse ARK viisil, mis teeb võimatuks kaebajal -kui ühel lepingupoolelseniste kohustuste täitmise juba sõlmitud lepingulises mahus; väljakuulutatud riigihange on varjatult sama riigihange, mis oli lõppenud kaebajale edukalt ja sisuliselt on eelmine riigihange muutunud kehtetuks ilma vastavat haldusakti andmata, mida kaebaja saaks halduskohtus vaidlustada.

AS X palub tunnistada õigusvastaseks ARK tegevus, mis seisnes riigihanke teostamisele asumises ja selle käigus riigihangete registrile pakkumise kutse esitamises, eduka pakkumise valimises ja lepingu sõlmimises. Kuna vastavalt RHS § 8 lg 2 p 1 lõppes pakkumismenetlus riigihanke lepingu sõlmimisega, siis kaebaja loobub kohustamisnõudest jätta riigihangete toimingud teostamata. Kohus võttis kaebusest osalise loobumise vastu ja HKS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetab menetluse kohustamisnõude osas.

3. HKS § § 3 lg 1 p1 ja lg 2 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. TsMS § 1 lg 2 kohaselt mõistetakse maa-või linnakohtu pädevuses olevate tsiviilasjadena tsiviil-ja tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Vastustaja leiab, et sisuliselt soovib kaebaja kaitsta üldkohtu pädevusse kuuluvat eraõiguslikust suhtest tulenevat õigust. Kaebuse kohaselt on kaebaja soovinud kaitsta põhiõigusi ARK-i ja AS X vahel küsimustes, mis tulenevad lepingupartnerite omavahelisest suhetest, mis on reguleeritud aga tsiviilõiguslike normidega. ARK ja AS X on tsiviilõiguslikus suhtes seotult eelmises riigihankes sõlmitud lepinguga. Kohus palus märgitu tõttu kaebajal täpsustada kaebuse eesmärki ja kaebaja rõhutas, et ta ei ole algatanud lepingu ülesütlemisest tulenevat vaidlust.

6

4. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et uue riigihanke läbiviimisel ei tuginenud ARK asjaolule, et sõlmitud hankeleping AS-ga X oleks tühine. AS X on eksitavalt teinud järeldused ajakirjanduse andmeid ( 27.11.03 Eesti Päevalehe artikkel) analüüsides. Kaebuse esitaja möönis asja arutamisel ka ise, et ARK tellis 08.10.03.a. sõlmitud hankelepingust tulenevalt temalt 25.05.04.a. kogu Eesti ühe kalendrikuu vajadusele vastava koguse numbrimärke, mis oli AS-le X äärmiselt koormav. Järelikult ei ole 17.12.03 a kirjaga või riigihanke väljakuulutamisega mõjutatud 08.10.03 a hankelepingu kehtivust ja ARK ei käsitlenud sõlmitud lepingut tühisena. VÕS § 8 lg 2 kohaselt oli kehtiv leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja pooled täitsid seda ning ostja ei saanud varjatult tegutseda eesmärgil sõlmida uus hankeleping ja vaikimisi lugeda eelmine hankeleping tühiseks. Kui uue riigihanke väljakuulutamine oleks varjatult seda eesmärki ka taotlenud, ei oleks ikkagi saanud see mõjutada varasema riigihanke nr 010323 kehtivust, kuna vastavat haldusakti ei ole välja antud, riigihanke tulemusel sõlmitud leping oli kehtiv. Lepingu lõpetamine saaks toimuda seaduses sätestatud viisil ja pooltevahelisest lepingust tulenevatel alustel ja korras ( VÕS § 13 lg 1 ). ARK ei jätnud hankelepingust tulenevat kohustust täitmata ja esitas tellimuse ning alusetu on väita, et ARK lõpetas hankelepingu, kuna soovis sõlmida ja sõlmis sama lepinguobjekti kohta paralleelse lepingu kolmanda isikuga. 08.10.03.a. hankelepingust kaebaja väidetavat ülesütlemist ta ei vaidlustanud tsiviilkohtumenetluse korras, ta ei pöördunud kohtusse kohustuse täitmise nõudega (VÕS § 101 lg 1 p 1). ARK kohustused kehtetuks ei muutunud ja kaebuse arutamisel kogutud materjal kinnitab, et riigihange viitenumbriga 011548 ei kattu eelmise riigihankega. Kaebuse esitajal ei ole tõendeid, et tellimuse maht 08.10.03.a. sõlmitud hankelepingu järgi oleks vähenenud. Vastustaja on selgitanud ja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et uus riigihange korraldati eesmärgil katta tegelik nõudlus registreerimismärkide järgi, AS –le X sõlmitud hankelepingule ei ole asendavat lepingut sõlmitud. Kohus ei korda siinkohal vastustaja esitatud andmeid ja nõustub vastulause põhjenduste ja esitatud andmetega.

5. AS X leiab, et tegemist on põhiõiguste kaitse küsimusega suhetes ARK-iga . Kaebaja väidetel on halduskohtu poole pöördumise põhjuseks asjaolu, et avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming rikkus tema subjektiivseid õigusi ja HKS § 7 lg 1 tulenevalt saab halduskohus kontrollida riigihankes teostatud toimingute õiguspärasust, kuna kaebajal on selleks põhjendatud huvi. Ta soovib esitada kahjunõude.

TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; lg 2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. TsÜS § 139 sätestab heausksuse eeldused; VÕS § 76 lg 2 märgib, et kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. TsÜS § 138 tulenevalt lepingu täitmisel lähtutakse lepingus kokkulepitust ja hea usu põhimõttest. Kaebuse esitaja leiab, et samasugused õigused ja põhimõtted kehtivad hea halduse tavana ka avalik-õiguslikus suhetes ja vastustajal ei olnud võimalust ega õigust välja kuulutada uut samasugust riigihanget.

Kaebaja toetub HMS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 ja lg 2 toodud nõuetele. AS X leiab, et halduse toiming peab olema kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgiga; otsustus peab olema kaalutletud ja kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

7 Kohus märgib esmalt, et sõlmitud leping ja riigihankest tulenevalt sõlmitav leping (nüüdseks sõlmitud leping hanke edukama pakkujaga) või lepingu poolte vaheline õigussuhe ei muutu avalik-õiguslikuks suhteks. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused on tsiviilõiguslikud ka riigihangete läbi sündinud lepingute suhtes.

AS X leiab, et uue riigihanke väljakuulutamine ei olnud lubatav ja rikub tema õigusi, kuna temal oli õigus eeldada, et pikaajalised suhted ja asjaolu, et ta oli igati kontrollitud ja usaldusväärne lepingupartner, andsid talle eelisõiguse loota, et kõik ARK-ile vajalikud numbrimärgid tellitakse eelmise riigihanke tulemusel temaga sõlmitud lepingu alusel. Kaebaja ei toetu seejuures RHS normidele, vaid üksnes eksitavalt faktilistele asjaoludele, millele ta annab väära tähenduse. Vastustaja märgituga ei nõustu ja kohus leiab, et ARK –i seisukoht on õige. Kaebuse läbivaatamisel tuleb kontrollida, missugused isiku subjektiivsed avalikke õigusi, põhiõigusi ja vabadusi rikutakse, ka seadusest või õigusloovatest aktidest tulenevaid õigusi. Kaebaja on tuletanud halduskohtus kaitstava õiguse HMS-i sätetest ja leiab, et riigihanke väljakuulutamine rikub tema põhiseaduslikku õigust omandile ( PS § 32), kuna tema varaline sfäär väheneb võrreldes olukorraga, kui riigihanget ei oleks välja kuulutatud. Vastustaja leiab õigesti, et AS-il X ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ostja ignoreerib kohustust, mis tuleneb RHS normidest.

ARK oli saatnud kirja AS-le X 17.12.2003.a., millega ei toimunud ülesütlemist kehtivast lepingust, kuigi vastustaja tegi ettepaneku asuda lepinguliste suhete korrastamisele põhjusel, et hankeleping tuli sõlmida RHS § 54 lg 1 alusel avatud pakkumismenetluses ja RHS § 57 , mis määrab, millal võib ostja kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, aluseid tegelikkuses ei esinenud. ARK tunnistas, et ta ei olnud eelmist riigihanget teostanud kooskõlas seaduse nõuetega ja avalike huvidega ega saanud enam sama viga korrata. Seega saab hea halduse nõuetega vastuolus olla ARK-i varasem tegevus, kuna isikute usaldust halduse õiguspärase toimimise vastu rikuti. ARK tunnistab, et eelmise juhtkonna tegevus ei garanteerinud riigihankemenetlust, milles oleks järgitud legaliteedi, võrdse kohtlemise, vaba konkurentsi reeglite järgimist. Kohus leiab, et kui ostja täidab riigihangete seaduse nõudeid, siis ühtlasi on järgitud kaebaja poolt nimetatud hea halduse tavasid, kuivõrd kaebaja ei ole viidanud, et vastustaja rikkus riigihanke väljakuulutamisel ja läbiviimisel RHS norme.

Kohus on juba märkinud, et riigihanke teostamisele asumine ei toonud kaasa eelmisest riigihankest tuleneva numbrimärkide tellimuse vajaduse äralangemist, mistõttu ei ole õige kaebaja väide, et riigihanke teostamine olukorras, milles on juba üks kehtiv leping numbrimärkide tellimusele olemas, on vältimatult toimunud seaduslikkuse põhimõtteid eirates ja vastuolus PS § 14 –ga. Riigihanke läbiviimine ei riku iseenesest kaebaja õigusi, kui hange viiakse läbi kooskõlas RHS normidega. Riigihanke läbiviimine on seotud ostja õigusega soetada temale vajalikku teenust või toodet. RHS sätestab raamid, kuidas ostja käitub temale vajaliku toote/teenuse soetamisel, riigihankemenetlus toimub RHS sätestatud avalik-õiguslike toimingute kaudu ja riigihanke läbiviimisel tegutseb ostja avalik-õiguslikus vormis. HKS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel on riigihankest tulenev vaidlus lahendatav halduskohtus. Kaebaja ei ole riigihankemenetluse käigus algatanud vaidlust ja läbis ise riigihankemenetluse pakkujana, kuid ei osutunud edukaks. Läbiviidud riigihankemenetluse toiminguid kaebuse esitaja vaidlustada ei soovinud.

8

6. Kuna kohus tuvastas, et ARK ei kuulutanud välja uut riigihanget põhjusel, et varasem riigihange on tunnistatud kehtetuks, samuti mitte põhjusel, et AS-ga X sõlmitud leping on tühine, ARK ei jätnud hankelepingust tulenevaid kohustusi kaebuse esitaja toodud põhjustel täitmata, siis leiab kohus, et kaebuse esitaja saab kaitsta hankelepingus väidetavalt kokkulepitud küsimustes, mis ARK jättis täitmata, tsiviilkohtumenetluse korras pöördumisega üldkohtusse.

Kaebuse põhjustas kaebaja ebaõige arusaam vastustaja tegevusest, mis ei tähenda, et ARK teostas õigusvastased toimingud riigihanke korraldamisel.

Riigihanke nr 011548 pakkumismenetlus korraldati eesmärgil katta tegelik nõudlus registreerimismärkide järele ja vastustaja tõendas, et orienteeruvalt on vajadus numbrimärkide järgi AS-ga X sõlmitud lepingu mahuga võrreldes ca 2 korda suurem. ARK esitas põhistused, mis kinnitavad, et Eesti Vabariigi ühinemisel EL-ga muutub oluliselt sõidukite ja haagiste registreerimiskord ja väljastada tuleb 2004 a sügisest EL standarditele vastavad registreerimismärgid. Prognooside kohaselt vajab ARK selle ülesande täitmiseks senisest enamas mahus märke, mida kaebajaga sõlmitud lepingu maht ei võimalda nõuda. Väljavahetamisele kuuluvad 1990 aastatel väljastatud registreerimismärgid, mille kasutusaeg oli ca 10 aastat. Loomuliku kulumise tõttu kuuluvad väljavahetamisele Eesti taasiseseisvumise järgsed väljastatud registreerimismärgid. Samal ajal tõuseb sellel põhjusel nõudlus EL standarditele vastavate registreerimismärkide järele. Käesolevalt on väljastatud registreerimismärke üldse ca 625 000, nende loomulikust kulumisest arvestas ARK vajadusega täiendava hankelepingu sõlmimiseks vähemalt mahus, mis oli võrdne olemasoleva hankelepinguga ja mida täitis AS X. Märgitu põhjendas uue riigihanke vajaduse, mille tingib ARK-ile pandud kohustus garanteerida EV-is mootorsõidukite vajadusteks piisav kogus registreerimismärkide väljastamine.

Väär on kaebaja väide, et kaebuse esitamise ajal või selle kohtuliku arutamise ajal AS-ga X sõlmitud riigihanke tulemusel sõlmitud leping oleks jäänud tellimuste osas katteta. Vastupidiselt esitas vastustaja kaebaja palvel andmed, mis kinnitasid, et lepingulised kohustused olid täidetavad ja ARK astus samme, et esitada temale vajalik tellimus, vastustaja täitis tellimuse. Kaebuse esitaja ei saa väita, et tema õigusi rikutakse põhjusel, et riigihange kuulutati välja tingimustes, milles AS-ga X oli leping tühistatud või lõpetatud. ARK esitas 08.10.03 a lepingust ülesütlemise 31.05.04.a. kirjaga nr 1-6/04 / 18407 ( tlk 99). 16.06.04 ( tlk 101) esitas AS X esindaja järelpärimise, milles märgib, et leping on jätkuvalt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik mõlemale lepingupoolele. Kaebaja väidetel ja vastustaja kinnitusel on AS X esitanud 13.07.04.a. ülesütlemiskirja lepingu lõpetamiseks tähtajaga 30.07.04.a., mida kaebaja ise peab lepingu kehtivuse viimaseks päevaks. Märgitu viitab, et kaebuse esitaja ei ole väidetes järjepidev ning jääb arusaamatuks, kuidas saab üheaegselt väita, et ARK poolt riigihanke väljakuulutamisel oli juba leping kaebajaga lõpetatud.

Asjaolu, et Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole teatanud avalikkusele, et uus riigihange on tingitud registreerimismärkide tellimise prognoositavate mahtude kasvuga, ei vii kohut järelduseni, et vastustaja tegevus on sellest tulenevalt õigusvastane. 30.12.03. algatas ARK uue riigihankemenetluse ( nr 011548) ja selle pakkumise eseme kattumine, tulevase lepingu tähtaeg 4 aastat, orienteeruv maht 32 miljonit krooni on üksnes näiliselt kattuv eelmise riigihangega. Riigihanke deklaratsiooni p 12 ei kinnita, et uus riigihange viidi läbi kõigi numbrimärkide ostmiseks hõlmates AS X toodangu. Kaebaja väide, et uus riigihange korraldati eesmärgiga sõlmida leping, mis asendab varasema sõlmitud lepingu, on jäänud

9 üksnes oletuseks ja ekslikuks eelduseks väidetavas õigusvastases tegevuses. Eelmise riigihanke menetluse tulemusel sõlmitud leping lõpetati poolte ülesütlemiskirjade alusel ja peale riigihanke väljakuulutamist.

Kaebaja väitis, et ta oli õigustatud ootus, et eelmine riigihange on jõus ja leping toimib järgneva 4 aasta jooksul. Kohus on eelnevalt juba märkinud, et kaebaja PS § 10 (õiguspärane ootus), § 14 (täidesaatva võimu kohustus õiguste ja vabaduste tagamisel), § 31 (õigus tegeleda ettevõtlusega), § 32 (omandiõiguse kaitse) ei ole saanud kahjustatud, kui kuulutati välja riigihange viitenumbriga nr 011548 ja eelkõige kaebaja nimetatud põhjustel : seadusliku riigihanke raames sõlmitud leping toimis, uus hange ei olnud kuulutatud välja eelmise asendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kaebuse esitaja ei ole kohtusse pöördunud põhjusel, et vaidlustada riigihanke nr 010323 kehtetuks tunnistamise akt, puudub vastav haldusakt, mis kinnitaks, et riigihange on tunnistatud kehtetuks. AS –ga X sõlmitud lepingu asendamiseks peale lepingust üleütlemist ei ole veel uut riigihanget välja kuulutatud, mis ei tähenda, et vastustaja ongi varjatult asendanud senikehtinud lepingu. AS X sai osaleda uues riigihankes, ta ei vaidlustanud selle läbiviimisel menetlustoiminguid, millest kohus järeldab, et AS X pidas ise hanget uueks riigihankeks, milles edukaks osutumise korral võis ta loota lisateenistust senisele ettevõtlusele. Vastustaja on põhjendanud, miks toiming oli kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgiga ja kuidas kaaluti põhjendatud huve ja õigusi. Et kaebaja oli õigustatud lootma, et ei tehta toiminguid, mis järgneva 4 aasta jooksul ei kahjusta temaga sõlmitud lepingulisi mahtusid, oli vastustaja poolt täidetud. Kaebajaga sõlmitud leping (AS X nõusolekul sõlmitud leping) tähtajaga 01.10.2007.a. ja mahuga 32 miljonit krooni pidi tagama, et tema ettevõtluskasum jääb planeeritud tasemele, et ta suudab täita oma kohustused võlausaldajate ees. Kui AS X seesugused plaanid ja prognoosid oli teinud, siis ootamatult ARK poolt teatavaks tehtud numbrimärkide senisest suurema koguse vajaduse ilmnemine ei ohusta kaebaja õiguspärast ootust ja õigust tegelda ettevõtlusega nendel tingimustel, millega ta oli saanud arvestada ja mille põhjal olid tehtud investeeringud, võetud laenud, palgatud töötajad. Kui rohkemaga ei olnud eelmise riigihanke teostamisel võimalik arvestada, siis ei ole uue riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu läbi võimalik ohustada kaebaja seniseid positsioone. Et kaebuse esitaja on suuteline enamaks, ei tähenda, et uus riigihange muutub sellest õigusvastaseks. Kohtule jääb arusaamatuks seotult sellega kaebaja väide, et vältimatult uue lepingu sõlmimisega pidi kaasnema kaebaja õiguste ja huvide kahjustumine.

Vastustaja esitas andmed, mis kinnitavad, et AS X ei ole registreerimismärkide tootjana turul ainus võimalik tootja ja talle ei kuulu eri-või ainuõigust registreerimismärkide tootmisel, mis võimaldab ARK-il kuulutada välja uusi hankeid jätkuvalt. Kindla koguse numbrimärkide tellimine kaebajalt 4 aasta jooksul oli lepinguga garanteeritud. ARK saavutas läbi uue hanke tulemuse, mis teda igati rahuldas. Riigihanke tulemusel saavutati eesmärk, mille kohaselt kindlustas ARK kasutatavate rahaliste vahendite senisest ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise, seega on avalik –õiguslik toiming igati vastavuses hea halduse korraldamise nõuetega; kaebaja oli vastavad printsiibid tuletanud HMS-e nõuetest. 12 a kestnud pikaajaliselt koostööd ja praktikat ARK ja AS X vahel seda ei olnud garanteerinud.

Põhjus, et uue riigihanke kuulutamise tingis ARK-i poolt väidetavalt eelmise hanke ebaseaduslikkus ja põhjus, et eelmise lepingu alusel oli kujunenud registreerimismärkide hind liialt kõrgeks, on põhjused, mille eest ei ole kaebajale vastutust pandud.

7. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus hüvitada kohtukulud ja kantud kohtukulu tuleb jätta kaebaja kanda - HKS § 92 lg 1.

10

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6 , § 92 lg 1, § 31 kohus

OTSUSTAB:

Jätta AS X kaebus rahuldamata.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest otsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Karin Kalmiste kohtunik