3-03-116/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-766/2004

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

15.oktoobril 2004.a. Tallinnas

Tallinna Halduskohtu kohtunik Dagmar Maastik

kaebaja esindajate Peeter Espaki, Peter Linkuse ja vandeadvokaadi vanemabi Kätlin Heina,

Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri esindaja Vello V.Vahtra ning Maksu- ja Tolli-

ameti esindaja Jaanus Jõgi osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil 11.10.2004.a. Tallinnas

AS-i "X" kaebust Tallinna Tolliinspektuuri otsuste 26.09. 2003.a. nr 1.1/447 ja 3.10.2003.a. nr

1.1/2954 tühistamiseks ning Maksu-ja Tolliameti kohustamiseks AS-i "X" taotlusi uuesti läbi

vaatama

l e i d i s :

26.09.2003.a. otsusega nr 1.1/447 jättis Tallinna Tolliinspektuur rahuldamata AS-i "X"

9.06.2003.a. taotlused nr 240 ja 241 26 059 kg toorbensiini mahakandmiseks seoses

mõõteveaga ning samas asjas 29.07.2003.a. tehtud taotlused nr 315 ja 316. Otsuse kohaselt

sätestavad rahandusministri 28.03.2002.a. määruse nr 51 ,,Tolliterminali või hoiukoha pidamise

loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning ajutiselt ladustatud kauba hoidmise

kord"(edaspidi ,,määrus nr 51") § 28 lg 3, 4 ning 14.01.2002.a. määrus nr 12 ,,Tollilao pidamise

loa väljastamise ning kehtetuks tunnistamise ning tollilaos oleva kauba hoidmise kord"(edaspi-

di ,,määrus nr 12") § 27 lg 3, 4 järelevalve tolliasutuse Õiguse kaalutleda, kas lugeda kauba puu-

du- või ülejäägiks kaubakoguse mõõtmisest tulenevat ebatäpsust, mis ei ületa lubatud ebatäp-

sust 0,5 % mõõdetud kauba kogusest. Kui tolliterminali/tollilao pidaja ei suuda tollile rahulda-

valt tõendada, et puudujäägid on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tolliter-

minali/tollilattu paigutamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades

ettenähtud korras. Aktsiaseltsi taotlustes kirjeldatud kaubakoguse erinevus 26 059 kg ei ole kä-

sitatav mõõteveana, vaid tolliterminali/tollilao puudujäägina. Taotlustest nähtub, et ajavahemi-

kul 2.03.-2.06.2003.a. saabunud 386-s raudtee paakvagunis oli 23 973 166 kg toorbensiini, mis

võeti ka tolliterminali arvestusse. Sellest kogusest väljastati ajavahemikul 21.04.-4.06.2003.a.

laevadele 23 958 652 kg - vahe 14 514 kg kajastub küll tolliterminali arvestuses, kuid faktili-

selt see kogus puudub. Ajavahemikul 23.05.-2.06.2003.a. saabunud 255-s raudtee paakvagunis

oli 13 926 090 kg toorbensiini, mis võeti ka tolliterminali arvestusse ning millest väljastati

4.06.2003.a. tankerile 13 914 544 kg - vahe 11 546 kg kajastub küll tolliterminali arvestuses,

kuid faktiliselt see kogus puudub. Samas puuduvad tolliterminali/tollilao mahutite perioodilised

mõõtmisaktid nii vahetult enne ja peale kauba paigutamist mahutisse kui ka enne ja peale kauba

mahutist väljastamist. Tolliinspektuuri käsutuses oleva materjali kohaselt on sisuliselt tegemist

toorbensiini ümberpumpamisega raudtee paakvagunitest laeva mahutitesse tolliterminali/tolli-

lao mahutite kaudu, ilma et oleks teostatud vahepealseid kontrollmõõtmisi tolliterminali mahu-

tites. Kuigi eeldatavasti on taotlustes käsitletu puhul toorbensiin tolliterminali/tollilao arvestusse

arvele võetud raudtee paakvagunite mõõtmiste alusel, ei saa seda käsitada tolliterminali/tollilao

mahutite mõõdistamisena, mistõttu tuleb AS-i "X" taotlustes kirjeldatud kaubakoguste erinevusi

käsitada puudujäägina tolliterminali/tollilao arvestuses.

3.10.2003.a. otsusega nr 1.1/2954 jättis Tallinna Tolliinspektuur rahuldamata AS-i

"X" 7.08.2003.a. taotluse nr 338, milles aktsiaselts palus 7.08.2003.a. inventuuriaktist lähtudes

tolli nõusolekut terminali-ja laoarvestuse korrigeerimiseks ning bensiini tegeliku koguse

terminali-ja laoarvestuse uueks aluseks võtmiseks, käsitades terminali-ja laoarvestuse ning

tegeliku kaubakoguse erinevust mõõteveana, mis tekkis kütusetsisternide ja mahuti erinevate

mõõtmistulemuste tõttu. Vastavalt inventuuriaktile moodustas mahutite nr 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10

terminali ning lao arvestuslik jääk kokku 41 005 063 kg, tegelik jääk aga oli 40 868 575 kg -

seega oli tegelikult kaupa 136 488 kg vähem. Tolliinspektuur leidis, et see erinevus

pole käsitatav mõõteveana, sest kütusemahutite perioodilisi kontrollmõõtmisi vahetult enne ja

peale kauba paigutamist mahutitesse ning enne ja peale mahutitest väljastamist ei teostatud. Sa-

muti ei ole mõõteveana käsitatav kütusetsisternide ja mahutite ühekordsete mõõtmistulemuste

erinevus. Määruse nr 51 § 28 lg 4 ja määruse nr 12 § 27 lg 4 kohaselt peab tolliterminali/tollilao

pidaja tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades ettenähtud korras, kui ta ei

suuda tollile rahuldavalt tõendada, et puudujäägid on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või

enne kauba tolliterminali/tolli lattu paigutamist. Otsuste peale esitatud väide jättis Tolliameti

peadirektor rahuldamata.

Kaebaja palub tühistada Tallinna Tolliinspektuuri otsused 26.09.2003.a. nr 1.1/447 ja

3.10.2003.a. nr 1.1/2954 ning kohustada Maksu-ja Tolliametit vaatama kaebaja taotlused uuesti

läbi kuu ajajooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Alusetu on tolli nõudmine, et tolliter-

minali/tollilao mahutite mõõtmisi tuleb teostada vahetult enne ja pärast iga kaubapartii mahu-

tisse paigutamist ning sellest väljastamist. Vabariigi Valitsuse 25.06.2002.a. määrus nr 202

,,Kaubakoguste mõõtmise tulemuste vormistamise kord ning kaubad ja juhud, mille korral toi-

mub tollikontrolli käigus kaubakoguste mõõtmine"(edaspidi ,5määrus nr 202") ei sätesta nõuet,

et mõõtmisi mahutites tuleb teostada enne ja pärast igakordset kauba laadimist raudteetsisternist

tolliterminali mahutisse. Praegusel juhul on kogu tolliterminali/tollilattu saabuv kaup mõõdetud

AS-i Y sõltumatu inspektori poolt raudteetsisternides enne kauba paigutamist tol-

literminali/tollilao mahutisse. Seda lubab majandus-ja kommunikatsiooniministri 4.03.2003.a.

määrus nr 40(edaspidi ,,määrus nr 40"). Sellist mõõtmisviisi on vastustaja eelnevalt korduvalt

aktsepteerinud umbes 1,5 aasta vältel. Järgmine kauba koguse mõõtmine toimub samuti sõltu-

matu inspektori poolt tolliterminali mahutis enne kauba väljastamist laevadele. Seega on vale

tolli väide, et kontrollmõõtmisi tolliterminali mahutites teostatud ei ole. Kaubakoguste vahe

tekkimise täpset aega ja kohta pole võimalik empiiriliselt tuvastada. Kaup tuuakse terminali

raudteetsisternidega, pumbatakse mahutitesse ja sealt tankeritesse pikema perioodi jooksul.

Tööprotsess on pidev ja laevade ning tsisternide arv suur. Seni praktikas toiminud töökorraldu-

se kohaselt on naftasaaduste arvestusliku laojäägi ja tegelike mõõtmistulemuste erinevuste kor-

ral väiksem kui 0,5 % kauba puudu- või ülejääk loetud mõõtmismääramatuseks. Seda lubab

määruse nr 51 § 28 lg 3 p 1 ja määruse nr 12 § 27 lg 3 p 1. AS-i Y mõõtmisak-tides lubatud

mõõtemääramatust välja arvutatud ei ole; kaebaja ei ole seda seni nõudnud, sest eeldas, et

riiklikult tunnustatud inspektor teab ise, kuidas mõõteaktid ja raportid tuleb vormistada. Kaebaja

kinnitab, et vahed kaubakogustes jäävad alla lubatud 0,5 % mõõdetud mahust ning kaebaja on

mõõtemääramatust arvesse võtnud tollile taotluste esitamisel. Senise tava kohaselt on

mõõtemääramatuse arvestamist tollilt taotletud alles siis, kui klient on vahetunud või mahutid on

tühjaks tehtud. Analoogseid taotlusi on viimastel aastatel tollile esitatud 14 korral ja neid

taotlusi on aktsepteeritud. Seetõttu on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus kütuse mõõtmisel

esinevate ebatäpsuste tõttu tekkiva kauba puudujäägi tolliterminali arvestusest mahakirjutamise

osas lubatud 0,5 % piires. Kui haldusorgan on samasuguseid taotlusi samade õigusaktide alusel

poolteist aastat lahendanud ühetaoliselt, siis võib halduse subjekt eeldada, et ka edaspidi lahen-

datakse tema taotlused samamoodi. Toll ei ole viidanud konkreetsele sättele, millest tuleneks,

et kaebaja on teostanud mõõtmisi vastuolus õigusaktides sätestatud korraga, ega selgitanud,

mida tulnuks kaebajal teisiti teha. Määruse nr 51 § 28 lg 2 kohaselt ei loeta tolliterminalis või

hoiukohas ladustatud kauba koguse muutuseks kauba käärulist muutust loomulike looduslike

protsesside või kauba iseärasuste tõttu. Lisaks tekkivatele mõõtevigadele on heledad naftasaa-

dused kergesti aurustuvad ning nende kogus väheneb ladustamise ajal ja ümberpumpamisel

loomuliku kao tõttu. Loomuliku kao suurus sõltub tehnoloogiast, naftasaaduste füüsikalis-kee-

milistest omadustest, temperatuurist ja ladustamise ajast ning seda ei ole võimalik praktikas

täpselt määrata. Loomuliku kao suurus ei ületa lubatavat mõõtmisviga 0,5 % ja on üldjuhul

sellest väiksem, kuid siiski piisav selleks, et anda omapoolne panus kaubakoguse vähenemisse.

Seega peab kaubakoguse mõõtmistulemuste analüüsimisel kindlasti arvestama ka toorbensiini

loomulikku kadu. Kaebaja maksab oma tegevuse tõttu keskkonda heidetavate orgaaniliste

ühendite kahjuliku mõju kompenseerimiseks saastetasu ning alusetu oleks väita, et bensiini au-

rustumine on riigile teada ühes valdkonnas, mille alusel on ettevõtjalt võimalik nõuda saasteta-

su, kuid teises valdkonnas aurustumine ei ole aktsepteeritav. Vastavalt prof. Leevi Mölderi eks-

pertarvamusele võib õiguspäraselt tõendatud bensiini arvestuslikuks käoks lugeda ümberlaadi-

misest põhjustatud kadu ning see moodustab kokku 0,167 % ümber laaditava kütuse kogumas-

sist.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Otsused on seaduslikud ja piisava põhjalik-

kusega motiveeritud, nendes on antud hinnang kõikidele otsuse tegemiseks vajalikele asjaolu-

dele ning viidatud asjakohastele määruste nr 51 ja nr 12 õigusnormidele. Kaebaja ei ole kirjali-

kes taotlustes märkinud, et kauba koguseline muutus oli tingitud ka loomulike looduslike prot-

sesside või kauba iseärasuse tõttu, samuti puuduvad igasugused asjakohased põhjendused mõõ-

temääramatuse kohaldamise vajalikkuse kohta. Tolliinspektuur ei pidanud oma otsustes võtma

seisukohta loomulike kadude osas, kuna vastavat taotlust kaebaja ei esitanud. Saastetasu maks-

mine iseenesest ei anna alust pidada kauba puudujääki loomulike looduslike protsesside taga-

järjel tekkinuks. Aurude eraldumine mahutitest, kui on täidetud kauba hoiutingimuste järgimi-

ne, on niivõrd minimaalne, et eralduvaid koguseid ei saa pidada absoluutselt märkimisväärseks.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et puudujääk oleks tekkinud loomuliku kao tagajärjel. Meele-

valdne on kaebaja järeldus, et igasuguse puudujäägi tekkimine on automaatselt käsitletav mõõt-

misest tuleneva ebatäpsusena. Mõõtmisi teostatakse vastavate kompetentseteks tunnistatud äri-

ühingute kaudu. Määruse nr 202 § 3 lg 1 p 6 kohaselt peavad mõõtmise raportis sisalduma ka

hälbed, täiendused või väljajätmised mõõtmismetoodikast ning p 7 järgi peab raportis sisaldu-

ma ka kogu kõrvalekalletega seonduv informatsioon. Asja materjali juures leiduvates raportites

puudub igasugune informatsioon hälvete ning kõrvalekallete kohta, mis tähendab, et tsisternide

ja mahutite mõõtmisel ei ole tuvastatud mõõtmise ebatäpsust tingivaid tunnuseid. Väide, et kae-

baja ei ole hälvete märkimist mõõtjalt tellinud, ei ole asjakohane, sest hälbeid iseloomustavate

tunnuste äramärkimine raportis on kohustuslik. Täiesti mõistusevastane ja vastuolus nii mõõt-

mise valdkonnas kehtivate mõõtmise usaldusväärsust garanteerivate kui ka tollieeskirjadest tu-

lenevate põhimõtetega on kaebaja käsitlus, mille kohaselt igasugust kauba tegeliku koguse eri-

nevust laoaruandes fikseeritust tuleb automaatselt käsitleda mõõtmisest tingitud ebatäpsusena.

Selline taotlus kuulub rahuldamisele erandlikult ainult siis, kui esinevad ebatäpsust tingivad as-

jaolud ja need on esitatud tolli rahuldavalt põhjendatutena. Üle tuleb mõõta iga saadetis eraldi

ja välja tuua mõõteviga iga saadetise kohta eraldi, muidu pole võimalik tuvastada, kus ja millest

tingitult kaubakoguse erinevus on tekkinud. Praegu puudub ülevaade, kus ja kas üldse on mõõ-

teviga tekkinud. Kui kaebaja varasemad taotlused on rahuldatud, on seda teinud tolliametnik

toiminud Õigusvastaselt.

Kohus, ära kuulanud pooled ja tunnistaja I L ning tutvunud haldusasja materjaliga,

leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vaidlus käib selle üle, kas mõõtevea olemasolu tuvastamiseks tulnuks kaebajale kuulu-

vad kaldamahutid üle mõõta ja mõõteviga fikseerida iga kord pärast järjekordse toorbensiini

saadetise mahutisse pumpamist ning enne järjekordse bensiinikoguse tankerisse pumpamist või

piisab sellest, kui mahutid üle mõõta ainult enne toorbensiini mahutist tankerisse pumpamist ja

mõõteviga fikseerida vaid kord 2-3 kuu jooksul. Õigusaktid seda otseselt ei sätesta. Määruste nr

51 § 28 ja nr 12 § 27 lõiked 1-4 kehtivad täpselt ühesuguses sõnastuses järgmiselt:

(l)Tolliterminali või hoiukoha pidaja peab avastatud kauba puudu-ja ülejääkide ning kahjustu-

nud kaupade kohta koostama akti ning sellest kõhe teavitama järelevalve tolliasutust. Andmed

kauba tegelike koguste kohta kantakse akti alusel laoarvestusse.

(2)Kauba koguse muutuseks ei loeta tolliterminalis või hoiukohas ladustatud kauba kaalulist

muutust loomulike looduslike protsesside(kuivamine, aurustumine, niiskumine jmt) või kauba

iseärasuse(nt vedelikud ja puistematerjalid) tõttu tingimusel, et ei ole rikutud kauba hoiutingi-

musi ning muutus on tolli rahuldavalt põhjendatud.

(3) Järele valve tolliasutuse nõusolekul ei loeta kauba puudu- või ülejäägiks kaubakoguse mõõt-

misest tulenevat ebatäpsust, mis ei ületa mõõdetavast kaubakoguse st:

1) 0,5% pakendamata vedelike ja puistematerjalide puhul;

2) 1% saematerjali puhul;

3) 2% töötlemata metsamaterjali puhul.

(4)Kui tolliterminali või hoiukoha pidaja ei suuda tolli rahuldavalt tõendada, et puudujäägid ja

kahjustused on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tolliterminali või hoiukoh-

ta paigutamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades ettenähtud kor-

ras.

Väär on kaebaja arvamus, et puuduoleva kauba mittearvestamine puudujäägiks 0,5 %

ulatuses mõõdetavast kaubakogusest on tema vääramatu õigus, mida toll peab aktsepteerima

hoolimata sellest, mis põhjusel selline kadu on tekkinud. Osundatud sätetest tuleneb, et mõõta

tuleb iga toorbensiini saadetise puhul enne ja pärast selle mahutisse laadimist ja enne ja pärast

bensiini mahutist väljastamist ning iga kord ka mõõteviga välja tuua, sest ainult nii on võimalik

kindlaks teha, kas, kus ja mis põhjusel on kauba kadu tekkinud. See tähendab, et kaebaja oleks

pidanud laskma oma kaldamahutid üle mõõta ja mõõtevea fikseerida pärast iga 1-10 tsisternist

koosneva toorbensiini saadetise mahutisse pumpamist. Kaebaja selliseid mõõtmisi üldse teha ei

lasknud ning mõõtevea toi välja ainult ühel korral umbes 1000 tsisternitäie toorbensiini

käitlemise järel. Kohus nõustub vastustajaga, et niisugusel juhul pole võimalik tuvastada, kus,

millal ja kas üldse mõõteviga on tekkinud. Kui mõõta tolliterminali saabunud toorbensiini

üksnes tsisternides ning pärast saadetise kaldamahutisse pumpamist mahutit mitte üle mõõta, ei

ole hiljem enam võimalik tuvastada, kas kauba kadu on tingitud loomulikest looduslikest

protsessidest, mõõteveast või näiteks varastati osa kaubast ära juba enne selle mahutisse

jõudmist. Kui asuda seisukohale, et puuduoleva kauba mittearvestamine puudujäägiks 0,5 %

ulatuses mõõdetavast kaubakogusest on tolliterminali pidaja vääramatu Õigus kauba kao tekki-

mise põhjustest olenemata, loob see laialdased võimalused kauba karistamatuks varastamiseks,

mida riik kindlasti lubada ei tohi, sest see tähendaks varimajanduse ja kuritegevuse kasvu soo-

dustamist, mille tagajärjel laekuks riigile ka vähem makse. Asjakohatu on siinjuures kaebaja

viide määruse nr 40 ,,Aktsiisikauba mõõtmiseks käsutatavate mõõtevahendite metroloogilistele

omadustele esitatavad nõuded" lisa ,,Aktsiisikauba mõõtmiseks käsutatavate taatluskohustusli-

ke mõõtevahendite lubatud veapiirid" punktile 8, mis lubab liikuvate mahutitena kuni 1.01.

2006.a. käsutada kütuse koguse mõõtmiseks ka asjakohaseid tüübitabeleid omavaid raudteetsis-

terne. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla raudteetsisternide mõõtmise lubatavust, vaid on

leidnud, et lisaks tsisternidele oleks tulnud üle mõõta ka mahutid. Vastustaja ei ole rikkunud

Õiguspärase ootuse põhimõtet. Sellest põhimõttest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et

seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima; kuid

Õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes ei saa haldusorganilt nõuda õigusvastase haldusprak-

tika jätkamist.

Vaidlustatud otsused on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Vastustaja on põhjenda-

tult määruste nr 51 §-le 28 lg 3, 4 ja nr 12 §-le 27 lg 3, 4 viidates jätnud kaebaja taotlused ra-

huldamata, sest kaebaja on küll palunud luba toorbensiini terminaliarvestusest mahakirjutami-

seks seoses mõõtevea tekkimisega, kuid ei ole tõendanud, et toorbensiini puudujääk on tekki-

nud mõõtevea tagajärjel. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja esitatud eksperthinnangu, sest see

on tehtud alles 20.05.2004.a. Vastustajale esitatud taotlustes ei ole kaebaja põhjendanud puu-

dujäägi tekkimist loomulike looduslike protsessidega.

Juhindudes HKS §-dest 26, 31 ning TsMS §-dest 227, 231 kohus

o t s u s t a s :

jätta kaebus rahuldamata.

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kau-

du 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esita-

misest kirjalikult 10 päevajooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kohtunik:

D.Maastik