3-03-108/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2005. a Tallinn Haldusasja number

Menetlusosalised 3- 712/04

Kaebuse esitaja –L.L. Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Natalia Kamberg Haldusasi Taotlus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi asekantsler M.S. tegevus vastamisel kaebaja avaldusele; Vastamisest M.S. tegevusega tekitatud moraalse kahju nõudes suuruses 5000 krooni; nõudes alusetult tema pangaarvelt maha arvatud 674 krooni tagastamiseks või alternatiivina kahju hüvitamiseks vastustaja poolt; kohustamises vaadata avaldused uuesti läbi ja lahendada kaebaja kõik taotlused ning lahendada K.V.i distsiplinaarmenetluse küsimus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata moraalse kahju nõudes summas 5000 kr; rahuldada kaebaja kohustamisnõudena-lahendada L.L.i avalduse nõudedvastavalt kohtuotsuse seisukohtadele hiljemalt 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest ; välja mõista Justiitsministeeriumilt tasutud riigilõiv L.L.`i kasuks suuruses 10 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

KAEBUSE ASJAOLUD

L.L. pöördus Justiitsminiteeriumi poole avaldusega 11.11.2003 ja 09.12.2003.

2 27.11.03. vastas asekantsler M.S. kirjaga 2-3-06/10401 ja 30.12.2003 kirjaga 2-3-06/10401.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD JA TAOTLUS

Asekantsler M.S. 27.11.2003 vastused nr 2-3-06/10401 ja 30.12.2003 nr 2-3-06/10401 on õigusvastased. Kaebaja leiab, et M.S. vastused ei ole nõuetekohased ja rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Kaitseb õigust kasutada oma rahalisis vahendeid takistamatult. Vastus ei ole kooskõlas ka AVS § 10 nõuetega. Kahjunõue tuleb pöörata ebaõige vastamise tõttu M.S. vastu. Vastustaja on tekitanud temale moraalset kahju summas 5000 kr. 1) Justiitsministeerium ei kontrollinud kohtutäiturite üle teostatava järelevalve raames kohtutäituri K.V.i sisulist tegevust täitemenetluse läbiviimisel 2) Ta jättis ebaseaduslikult algatamata distsiplinaarmenetluse täitur K V.i suhtes. 3) Vastustaja seisukoht, et ta oleks oma õiguste kaitseks pidanud pöörduma linnakohtusse täituri otsuse vaidlustamiseks, ei ole õige. Ta ei pea ise enam pöörduma muudesse organitesse, kui juba on teinud pöördumise ministeeriumisse, kes peab hea seisma selle eest, et täiturid tegutseksid seaduse alusel ja kohaselt. Kui nad seda ei tee, siis on minister kohustatud nad korrale kutsuma. Kui aga seadus on mittekooskõlas isikute õigustega ja ei võimalda kaitset, siis tuleb vastustajal nõuda korrektse seadusandluse kehtestamist. 4) Ta ei nõustu kaebaja vastusega, et temal lasus kohustus Täitemenetluse seadustiku § 77 lõike 2 alusel kaevata kohtutäituri otsuse peale. Küsimused, mis puudutavad kohtutäituri sisulist tegevust täitemenetluse läbiviimisel on justiitsministeeriumi pädevuses ja asja tuleb vaadata kompleksselt, mitte formaalselt. Kohtutäituri seaduse § 31 alusel on järelevalveametnikuna pädev isik justiitsminister kohustatud kontrollima kohtutäituri tegevuse nõuetele vastavust. Vastustaja seisukoht, et kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise korra § 29 lõike 3 kohaselt ei kuulu järelevalve alla kohtutäituri ametitoimingute tegemisel kohtutäituri poolt valitud õigusliku lahenduse otstarbekus, ei ole õige. Jääb arusaamatuks, mis on siis järelvalve roll ja mida antud juhul üldse püüti kontrollida. Vastused on napis sõnastuses ja need ei väljenda midagi. 5) Vastustaja viitas, et KTS § 35 kohaselt algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maavõi linnakohtu esimees. Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Tema andiski teada ammendavalt, et distsiplinaarmenetluse algatamiseks on ajend ja põhjused, minister sai kontrollida, mille alusel täitur tegutses. Täitur oma vastustes võib vastata mida tahes; vastustajal tuleb ise kõik asjaolud kontrollida, mitte usaldada täitureid, kellest on kõigil ainult pahandused. Kirjalik seletus ei näita asjas midagi. 6) Ei vasta tõele seisukoht, et ministril ei ole kohustust algatada isiku kaebuse alusel distsiplinaarmenetlus; kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo ja see oli ilmselge. Temale oli haldusõigusrikkumise otsusega määratud tasumisele rahatrahv suuruses 320 kr, ta ei ole seda otsust saanud. Täituri tegevusest sai teada alles siis, kui ta läks Krediidipanka ja seal teatati, et tema arvelt on maha arvatud summa 674 kr täituri otsusega. Mingit täituri otsust temale ei ole saadetud ja kui ka on, siis ta ei ole seda kätte saanud. Täitekutse saadeti aadressile, kus ta ei asunud, polegi teada, kuhu see saadeti . Rõhutab veelkord, et ta ei taha käia täituri juures ja ei pea sinna minema, ta nõuab lahendit ministeeriumilt. Jääb arusaamatuks, miks kutse saadeti kullerteenusega. Ta esitas linnakohtusse siiski kaebuse K.V.i vastu, kuid see hagi on tagastatud kohtumäärusega, ta ei tasunud riigilõivu ega kavatse seda maksta. Postiaadress on olnud alates 1995 aastast postkontoris vastava postkasti number ja sinna ei ole ta saanud kutset või otsust. xxxxxx oli tal sissekirjutus aastal 200; 2003 a ei saanud sinna

3 kutset saata. Täitur ei oleks pidanud võtma otsust täitmiseks, kui ei ole näha, et kodanik ei olegi seda otsust vastu võtnud. 7) Kaebajale tekitati moraalset kahju. Moraalne kahju tuleb M.S. vastustest, sest et jäeti algatamata distsiplinaarmenetlus kohtutäitur K.V.i suhtes ja ühtlasi jäi kohtutäitur ka karistamata. See šokeerib teda ja ta on stressis, peab raiskama oma aega, et ise kõigis pankades tõkestada täituri jõhker tegevus. Kaebaja arvelduskonto arestiti. Temalt oleks maha võetud igas pangas üheaegselt elatuseks vajalik raha. Selline olukord on täiesti võimalik, kuid vastustaja leiab, et kõik on normaalne 8) Kaebaja taotleb Justiitsministeeriumilt varalise kahju hüvitamist summas 674 krooni. Kaebaja arvelduskonto arestiti. Temalt võeti alusetult täituri tegevuse tõttu maha kontolt 674 krooni, mida tal ei tule tasuda aegumise tõttu ja põhjusel, et ta ei ole otsust saanud. Arvestamata jäeti, et ta oli ema M.S. eestkostja ja sellisel juhul ei saagi kogu arvelduskontol olevat summat ohtu seada; kui täituril puudub kontroll ja ülevaade, millal ja millisest pangast summa laekub, siis ei saa kaebaja kaitset. Tekib olukord, et ta jääb koos eestkostetavaga hätta ja elamiseks vajalike rahaliste vahenditeta. 9) Ta ei saa aru, kuidas oli võimalik veel niipalju aastaid hiljem pöörata otsus täitmisele, seda sai teha vaid 3 kuud ja täitur ei saanud enam otsust täitmisele pöörata. Ta ei ole haldusõigusrikkumise otsust kätte saanud, ta ei ole seda ka allkirjastanud, seda oleks pidanud täitur märkama. Vastustaja oma kontrollivas tegevuses ei ole seda kõike omakorda kontrollinud ega uurinudki. Vastustaja andmetest saab tõenduse, et täitemenetluse lõpetamise otsusega nr 002/2002/5018 on nõue summas 674 krooni kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel rahuldatud. Seega tekkis tal kahju ja see summa tuleb tagastada või välja mõista kahjuna M.S.lt, kes jättis asja kontrollimata ja ei käskinud ka täituril summat tagastada. 10) Kaebaja taotleb kohtu ettekirjutust K.V.i distsiplinaarvastutusele võtmiseks ja karistamiseks teenistusest vabastamisega. Kaebaja leiab, et nõue on põhjendatud, ei ole esitatud protsessitähtaegu rikkudes. Tal on õigus nõuda kohtu sekkumist täituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja karistamist ametist vabastamisega. M.S. ei toiminud õiguspäraselt isiku kaebuse lahendamisel ja tuleks ka vastutusele võtta. Justiitsministeerium või S. ei teostanud tõhusat ja piisavat kontrolli, ei reageerinud kaebuses toodule ega leevendanud kaebaja olukorda. 11) Ta on Justiitsministeeriumile esitatud kaebuses 11.11.2003 esile toonud, et täitur võttis menetlusse 2000.a. aasta otsuse alles aastal 2003, et tegemist on aegunud otsusega; et täitur on kasutanud DHL teenuseid; et täitur esitas peale Krediidipanga arestimise aktid veel ka teistele pankadele, muuhulgas Ühispangale. Seega esitas kaebaja asja uurimiseks vajalikud andmed, kuid ikkagi on tema arvelt ebaseaduslikult võetud 674 krooni. Ta palub kas tagastada talle ebaseaduslikult äravõetud 674 krooni või välja mõista see kahjuna; kaaluda tuleb kohtutäituri ametist vabastamist. 12) Vastustaja väidab, et tutvus Justiitsministeeriumi käsutuses oleva elektroonilise täitetoimikuga ja nõudis seletust. Täitur alusetult kinnitab 17.11.2005a. meili teel, et kõik on seaduslik. Kohtutäitur alusetult rikastub. Täitur kinnitab, et ta on koostanud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid kolmele pangale üheaegselt (Eesti Krediidipank, Eesti Ühispank, Hansapank). Täituri poolt esitatud andmetest nähtub, et kogu summa laekus 24.10.2003 suuruses 674 krooni. Kui tema ise ei oleks hakanud täituri tegevust takistama pankades ja oleks lasknud täituril süüdimatult tegutseda, siis oleks täitur kõigilt arvetelt raha kinni pidanud. Temal endal ei ole võimalik kusagil näidata, et tal on ülalpeetav. 13) 09.12.2003 pidi ta uuesti esitama kaebuse kohtutäitur K.V. tegevuse peale. Kaebust M.S. ei lahendanud ja sellepärast pidi kordama oma seisukohti.

4 14) Istungil leidis vastustaja alusetult, et kaebaja teadis haldusõigusrikkumise asjaoludest. L.L. leiab, et tal ei olnud kohustust minna asja arutamisele. Kui ametnik tegi halduskaristuse otsuse, siis pidi ta selle temale saatma, andma allkirja vastu või veenduma, et otsus on käes. Ta ei ole otsust saanud ja täitur sai veenduda, et otsusel ei ole tema allkirja kättesaamise kohta. Täitur R.S. olevat saatnud 06.11.2000 täitekutse haldusõiguserikkumise asja protokollis näidatud aadressil: xxxxxxx Tallinn. Ta ei elagi sellel aadressil, ta ei ole saanud kutset, isikul ei olegi ehk aadressi ja elukohta, mis ei tähenda, et täitur võib karistamatult edasi tegutseda ja isikut hoiatamata ilma jätta rahast. Tema aadressiks on märgitud ka Paasiku tänava aadress. Kui väita, et teate kättetoimetamisest kahe nädala möödumisel algatatakse täitemenetlus, siis pidi vastustaja veenduma, kas täitur sai teate sellest, et temani on üldse täitekutse saabunud. Täituril ei olnud alust eeldada, et kutse on kätte saadud. Ka pole alust eeldada, et ta sai kutse asja arutamisele täituri juurde. Säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA) nagu AS Falck Eesti on ebaseaduslik organisatsioon, kes otsuseid ei saadagi välja. Kaebuses on ta märkinud, et temalt võeti kahekordne summa, sellega ta mõtleb, et põhitrahvi summale oli lisatud täitevmenetluse kulud. Need lisakulud tekitas täitur. Kaebaja arvab, et täitur kasutas kullerteenust, sest see maksis 15 kr nähtuvalt postikulu arvest. Haldusõigusrikkumise otsuse sai ta kätte Krediidipanga juristilt, kui arvelt tehti kanne täitevmenetluse katteks. Ta leidis, et tema ei pea erinevates kohtutes vaidlustama mitmesuguseid otsuseid. Kuna enam halduskohus ei lahenda kaebusi haldusõigusrikkumiste otsustele, siis rikutakse isikute põhiseaduslikke õigusi. Inimene ei pea eraldi hakkama seda otsust vaidlustama linnakohtus, kus lükatakse asjad tagasi. On saavutatud ebaseaduslik olukord, et halduskohtus HÕS – asju enam vaidlustada ei saa. Vastuskirjas ei märgita, miks on nii suured täituri tasud ja miks kasutati kallist kullerteenust. Vastuse alusel ei saa kontrollida kasutatud hinnakirju ja kas tehtud kulutused on õiged. TMS § 34 ja 47 alusel oli täituril õigus lõpetada täitevmenetlus, kuid ta ei teinud seda. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras tuleks kontrollida, kas pangaarve kaudu on õigus isikute rahalisi vahendeid käsutada. Veel ei rahulda teda olukord, et täitur sai raha tema arvelt kätte 24.10.03.a ja teatas sellest alles 28.10.03. teistele pankadele. Isegi 17.11.03.a. ei olnud teisi panku teavitatud aresti vabastamiseks sellest, et raha on kätte saadud. Trahvid peavad laekuma kohtu arvele, mitte täituri arvele, et ei oleks topelt isikuarvelt raha maha võetud. Täitur saab ligi tema delikaatsetele isikuandmetele ja see on ka väärtegevus. Täituri tegevuse tulemusel tal puudus raha, et liikuda punktist A punkti B ja haige ema külastamine oli võimatu. Pank rikkus eeskirju, kuna täitur käitus valesti.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Kaebaja peab asjaoludes märgitud kahte vastust õigusvastaseks ja leiab alusetult, et need rikuvad tema subjektiivseid õigusi. L.L.i väidetel ei ole ministeerium kontrollinud, kas kohtutäitur K.V.`i tegevus on olnud seadusega kooskõlas või mitte. Järelvalvetegevuse tulemusel oleks pidanud M.S. algatama distsiplinaarmenetluse K.V.i suhtes. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu. Täitevmenetluse seadustiku § 77 lg 2 kohaselt saab kaebaja vaidlustada kohtutäituri otsuse, kui ta leiab, et täituri tegevuse tulemusel tema õigusi rikuti. Kaebaja seda ei teinud. Kohtutäituri seaduse § 31 reguleerib järelvalveametniku pädevuse järelvalve teostamisel. § 31 lg 1 tulenevalt saab kontrollida täituri tegevuse nõuetekohasust, kuid § 29 lg 3 kohaselt ei

5 kuulu järelvalve alla täituri ametitoimingute tegemisel tema õiguslike lahendite otstarbekus. Õiguse rakendamiseks juhiseid ei tohi järelvalve teostaja anda.

Kohtutäituri seaduse § 35 kohaselt algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maa-või linnakohtu esimees ning minister siis, kui ametitegevuse järelvalve tulemused, isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et täitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Algatamisel nõuab minister kirjalikku selgitust. Kuid justiitsministril ei ole kohustust igal juhul algatada isiku kaebusest tulenevalt distsiplinaarmenetlust, ta võib seda teha juhul, kui esitatud teade annab alust arvata, et täitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo.

Kaebaja avaldustes 11.11.2003.a ja 09.12.2003 a ei sisaldanud asjaolusid, et algatada distsiplinaarmenetlus. Kohtutäiturilt küsiti kirjalikud selgitused.

2) Moraalse kahju nõue. Kahjuhüvitamise nõude korral tuleb märkida, milles kaebaja kahju seisneb, missuguse kahjutekitaja õigusvastase teoga on kahju tekitatud ja et kahju ja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos. Kaebaja väitel tekitas moraalse kahju M.S. vastus põhjusel, et kohtutäitur jäi karistamata.

Kahju väljamõistmiseks tuleb hinnata, kas ministeerium toimis distsiplinaarmenetluse algatamata jätmisel õiguspäraselt või mitte. Vastustaja leiab, et toimis õigesti. Jääb arusaamatuks, mil viisil ministeeriumi ametnik tekitas kaebajale moraalse kahju. RVS § 9 lg 1 sätestab millal võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja hingelised kannatused saavad olla moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotuse, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire ilmnemisel. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2000 otsus nr 3-2-1-144-00). Sellise kahju tekkimist peab olema objektiivselt võimalik hinnata. Kaebuse ja kaebaja kohtuistungil antud väidetest nähtub, et L.L.i kahjunõue ei ole põhjendatud.

3) Varaline kahju. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 674 krooni. Vastustaja ei nõustu, et M.S. on tekitanud temale varalise kahju summas 674 kr. RVS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Varaliseks kahjuks saab olla isiku varalise kohustuse suurenemine või selline tulu saamata jäämine, mille isik asjade loomuliku käigu korral igal juhul oleks saanud. L.L.i vara ei vähenenud ega ole ka suurenenud kohustused; võimatu on näha seost M.S. teistsuguste otsuste vastuvõtmise ja kaebaja arvelduskonto arestimise ning väidetava kahju vahel.

27.10.03. on täitevmenetluse lõpetamise otsusega lõpetatud täitevmenetlus põhjusel, et nõue summas 674 kr on rahuldatud; sellise summa teistkordset laekumist või ülekandmist L.L.i nimelt ei ole toimunud. M.S. vastused ajaliselt on tehtud hiljem, kui väidetavad toimingud kaebaja arveldusarvelt. Tõendatud ei ole, et kaebajal kahju tekkis, samas puudub põhjuslik seos väidetava kahju ja M.S. otsuste vahel.

4) Taotlus ettekirjutuse tegemiseks K.V. `i distsiplinaarvastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks vabastada K.V. teenistusest. HKMS § 9 lg 2 tulenevalt saab kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates keeldumise teatavakstegemisest; lg 2 kohaselt saab kohtueelse menetluse läbimisel esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mis isikule tehti teatavaks tema taotlus osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja läbis kohtueelse menetluse aastal 2003 ja isegi juhul, kui kaebus oleks põhjendatud, on see esitatud protsessitähtaegu rikkudes.

6 Täituri distsiplinaarvastutusele võtmine on diskretsiooniotsus ja kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ja karistuse määramist ametist vabastamisega. Kohus saaks vaid kontrollida, kas M.S. on avaldused lahendanud seaduspäraselt.

5) Kohtuistungil kaebaja esitatud selgitustest tulenevalt leiab vastustaja täiendavalt järgmist. Kaebaja oli 09.12.2003 Justiitsministeeriumile esitanud uue kaebuse kohtutäitur Katrin V.i tegevuse peale. Tegemist on samasisulise kaebusega. Kuivõrd kaebuses esitatud väiteid kontrolliti piisavalt eelmise kaebuse menetlemisel ja kaebajale sai sellekohane vastus ka saadetud, siis puudus vajadus täiendava kontrolli teostamiseks.

Tulenevalt haldusmenetluse põhimõtetest saab haldusorgan avalduse/kaebuse saabudes lähtudes esitatud nõuetest planeerida vajaliku tegevuskava. HMS § 5 lg-s 1 sisalduvast menetluse vormivabaduse põhimõttest tulenevalt määratleb haldusorgan menetluse üksikasjad iseseisvalt. Samas tuleb märkida ka, et haldusorgani uurimispõhimõte ei saa olla lõputu. Andmete kogumise viis peab olema „kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes“(HMS § 3 lg 2). Kaebuse alusel algatatud haldusmenetluses on uurimistoimingute ulatus määratletud eelkõige taotluse sisuga.

Menetluse käigus kogutud tõendid elektrooniline täitetoimik nr 002/2002/5018 ja kohtutäituri selgitused on täiesti kattuvad. Seega sai haldusorgan tõendatuks lugeda täituri tegevuse õiguspärasuse kaebuses viidatud asjaolude suhtes. Tuvastades kaebuses toodud rikkumiste puudumise ei saa haldusorgan korraldada totaalset kontrolli kohtutäituri iga toimingu ja tegevuse üle täitemenetluses. Selleks oli kaebajal võimalus pöörduda kohtusse kaebusega täituri tegevusele.

6) Juhul, kui kohus leiab, et kohtutäituri tegevus siiski vajab kontrollimist, siis on esitatud kohtule L.L.i haldusõigusrikkumise ajal kehtinud Haldusõiguserikkumiste seadustiku (HÕS redaktsioon 17.04.2000-01.06.2000) põhjal tehtud asjaolude kirjelduse.

Vaidlust ei ole selle üle, et haldusõiguse rikkumise protokoll koostati 28.05.2000. Sellel on ka L.L.i enda allkiri. Protokollist nähtuvalt on kaebajale teatavaks tehtud nii haldusõigusrikkumise arutamise koht kui ka aeg - 29.05.2000. Mingisuguseid vastuväiteid selles osas L.L. ei esitanud. Protokolli kohaselt on talle tutvustatud ka tema õigusi kooskõlas HÕS § 243. Seega oli L.L. väga hästi teadlik nii oma rikkumisest, kui ka asja arutamise kohast ja ajast, mida kinnitab ka tema allkiri protokollil.

Haldusõigusrikkumise protokoll esitati kooskõlas HÕS § 230 hiljemalt kolme päeva jooksul (29.05.2000) ametiisikule, kes on volitatud arutama haldusõiguserikkumise asja.

HÕS § 243 sätestab haldusvastutusele võetava isiku õigused ja kohustused. HÕS § 248 lg 2, mis reguleerib haldusõiguserikkumise asja arutamisest osavõttu, märgib, et haldusvastutusele võetava isiku ja kannatanu või nende esindajate mitteilmumine haldusõiguserikkumise asja arutamisele, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui nende poolt ei ole esitatud taotlust asja edasilükkamiseks, ei takista asja arutamist.

Kooskõlas HÕS § 265 lg 1 arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, tegi ametiisik halduskaristuse otsuse. Seega oli asja arutav ametiisik pädev otsust tegema ilma L.L.i osavõtuta, kuivõrd kõnesoleval juhul nagu nähtub haldusõigusrikkumise protokollist oli L.L.

7 teadlik asja arutamise ajast ja kohast ega esitanud selle toimumise aja kohta ühtegi vastuväidet.

Kooskõlas HÕS § 266 lõikega 8 kirjutab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusele alla asja arutanud ametiisik või maavõi linnakohtu kohtunik. Seadus ei sätesta, et otsusel peaks olema ka menetlusaluse isiku allkiri, mis on ka mõistetav, kuivõrd otsus sai tehtud ilma L.L.i osavõtuta asja arutamisest.

HÕS § 267 järgi tuli otsus saata allkirja vastu menetlusalusele isikule. Kuna otsust kaebajale ei saadetud oli tal võimatu HÕS § 270 ja 272 järgi taotleda otsusele edasikaebamise tähtaja ennistamist alates otsusest teadasaamisest ning vaidlustada see aastal 2000 (tol ajal halduskohtus) või aastal 2003 mõjuvate põhjuste olemasolul Linnakohtus. Samas kohusetundliku isikuna võinuks peale haldusõiguserikkumise asja protokolli koostamist L.L. ka ise huvi tunda, mis tema asjast saanud on.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on täitur Risto Sepp saatnud 06.11.2000 täitekutse L.L.ile, tema enda poolt haldusõiguserikkumise asja protokollis näidatud aadressil: Xxxxxx Tallinn, koos palvega tulla vastuvõtule, selle võimatusel sellest teatada ja muuhulgas oli märgitud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et selle aadressi oli L.L. ise kohtuvälisele menetlejale öelnud haldusõigusrikkumise toimumisel päeval ehk 28.09.2000.

Asjaolu, et kaebaja ise avaldab oma elukohana aadresse, millelt ta posti kätte ei saa, ei saa olla süükspandav ei täiturile ega ühelegi haldusorganile. Avaldanuks L.L. oma tegeliku aadressi, saanuks ta haldusõiguserikkumise otsusest teada juba 06.11.2000 saadetud täitekutsega ja tal olnuks võimalus see otsus ja selle täitmine vaidlustada seaduses ettenähtud korras.

Täitemenetluse algatamise ajal kehtinud TMS redaktsiooni § 23 ja TMS § 29.1 ei sätestanud mil viisil tuleb täitekutse võlgnikule kätte anda. TMS § 23 järgi teate kättetoimetamisest kahe nädala möödumisel algatatakse täitemenetlus. Täitekutse saatmisel võlgniku enda poolt näidatud aadressil oli täituril alus eeldada, et kutse on kätte saadud.

Täituril puudus ka kohustus kontrollida Haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse õigsust või selle kätteandmist allkirja vastu kaebajale. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima materiaal-õiguslilkke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg1 aga ka § 50 lg 4. TMS § 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu ehk õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada täiturile täitmiseks (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119-02).

Seega, kui täiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav ehk õiguskindlast allikast pärinev ( kohtuvälise menetleja – Säästva arengu ja planeerimise ameti poolt) otsus koos avaldusega täitemenetluse algatamiseks, on täitur kohustatud algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust ega seda, kas kohtuväline menetleja on täitnud oma kohustuse - saata otsus menetlusalusele isikule. Viidatud kohustuse täitmata jätmisest tulenevad nõuded tuleb kaebajal suunata vastava kohtuvälise menetleja poole. Täitur ei saa vastutada kohtuvälise menetleja tegevuse eest.

8 Kõnesolev täiturile esitatud otsus vastas HÕS § 266 otsusele esitatavatele nõuetele. Formaalselt, HÕS § 266 lg 8 järgi, pidi otsusel olema ainult otsuse teinud ametiisiku allkiri. HÕS § 266 ei näinud ette, et otsusel peab olema ka haldusõigusrikkuja allkiri. Kohtutäitur ei pea kahtlema ja kontrollima, kas otsus on seaduses sätestatud korras kaebajale saadetud ja allkirja vastu kätte antud. Sellekohased vastuväited saanuks ja pidanuks kaebaja esitama peale esmase täitekutse saamist, kuid kuna kaebaja ise esitas oma elukohana aadressi, millelt ta väidetavalt posti kätte ei saa, siis ei saa seda ka täiturile süüks panna.

Riigikohus on märkinud, et ebaõige täitedokumendi esitamisel täitmiseks ei vastutaks ebaõige täitedokumendi väljastamise tõttu tekkinud võimalike tekkinud kahjude eest kohtutäitur, vaid täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetud üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid. (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119- 02).

Vastuseks kaebaja väidetele märgib eraldi, et kaebaja avalduse alusel ei pidanud vastustaja teatama, missugused tariifid kehtisid posti saatmisel või täituritasudes ja seda ei olnud vajalik avalduse eesmärgist tulenevalt vastata. Täituri kohustus oli pangaarved arestida ja see pank, kus on rahalised vahendid, peab täituri nõude täitma. Võib tekkida olukord, kui üheaegselt on mitmes pangas arved arestitud. 23.10.03 saatis täitur arvete aresti alt vabastamise kirjad. Kui täitur V. sai teada kaebusest 11.11.03, siis saatis 17.11.03 kirja Ühispanka ja sai teadlikuks, et arest oli arvele pandud alles 06.11.03. Kaebuse esitaja olukorda ei mõjutanud mitmes pangas arestimise kohustus. Eeltoodu alusel L.L.i esitatud kaebus kõigi nõuete osas ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud esitatud materajale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1) Asekantsler M.S. 27.11.2003 vastuse nr 2-3-06/10401 ja 30.12.2003 vastuse nr 2-3- 06/10401 väidetav õigusvastasus.

Kaebaja leiab, et M.S. vastused 27.11.2003 nr 2-3-06/10401 ja 30.12.2003 nr 2-3-06/10401 ei ole nõuetekohased. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga.

11.11.03.a on registreeritud Justiitsministeeriumis kaebaja kaebus täitur K.V. tegevusele. Selles märgib L.L., et täituri asendaja K.V. võttis menetlusse 2000.a. otsuse täitmiseks 07.10.2003. Viitab aegumisele ja leiab, et tegemist on ametikuritarvitamisega ehk alusetu rikastumisega kodanike arvelt. Ta ei ole otsust saanud, samuti „pole kasutanud valjasus kaardi posti saatmiseks“ Kasutatud on „DHL firma teenused ilma väljastuskaardita. DHL firma teenused on kõige kallim EV. Lisaks: 06.11.2003.a. täitur esitas Ühispanka täitemenetluse konto arestimiseks peale seda kui oli juba summa 674 krooni Krediidipanga 23.102003.a. konto arestimisest teadlik“. Palub kohustada tagastama ebaseaduslikult arvelt maha võetud summa 674 kr ja kaaluda täituri H.u asendaja K. V. ametist vabastamist. Veel märgib, et tema

9 ülalpidamisel on eestkostetav M., mistõttu temalt ei saa selliseid summasid välja nõuda ilma kohtuotsuseta. ( tlk 51).

Vastuse sai ta 27.11.2003.a. (tlk 3) ja selles justiitsministeeriumi asekantsler M.S. märgib, et asjaolude kohta küsiti seletust K.V.ilt. V.i vastusest nähtub, et täitetoimik on üle tulnud täitevosakonnast, kus see asus menetluses alates 23.08.2000.a. Seotult tsiviiltäitereformiga 2001.a. läksid täitevosakondades olevad nõuded üle vabakutseliste kohtutäiturite kätte. Kohtutäitur A.H. on toimiku elektroonilisse täitemenetluse registrisse kandnud 04.02.02.a. ja tema volituste peatamise järgselt sissenõuete edasine menetlemine jäi tema asendajale K.V.ile.

V.i seletusest nähtuvalt edastati täitekutse 07.10.2003.a. ja arveldusarved arestiti 23.10.03. Krediidipangast laekus kogu nõue 24.10.03.a. 28.10.03.a. tehti Hansa-ja Ühispanga arveldusarvete vabastamise kirjad .

17.11.2003.a. helistas pr V. Ühispanka ja sai teada, et 23.10.03.a. arveldusarve arest on peale pandud pangas 06.11.2003.a. ja pank ei ole arve aresti alt vabastamise kirja saanud. V. saatis Ühispanka uue arve aresti alt vabastamise kirja. Seletuskirja kohaselt ei ole V. kasutanud DHL- teenust ja ei ole L.i kohta esitatud nõuet kahekordselt täitnud. Antud olukorras ei ole alust distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Tehnilise rikke tõttu ei ole vastust kaebuse esitajani jõudnud ja vabandatakse.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et avaldust saab mõista nii nagu ta on tõlgendatav lähtudes selle sisu eesmärgist. Kui kaebaja soovinuks teada, missugused hinnatariifid olid kasutusel ja kuidas neid rakendati, ka konkreetses asjas, et teha võrdlusi, siis tulnuks ka vastavalt esitada selgesõnaline küsimus või nõue. Vastustajal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlusi, et L.L. soovib tariifiandmete esitamist, et ta saaks teha kontrolli. Ka ei olnud püstitatud küsimusi seadusandluse muutmiseks või näiteks küsimustes, kas täitur rikkus mingil moel isikuandmetega seotud info saladusi vms. Antud kontekstis ei pidanud jätma vastustaja kaebust ka käiguta ja taotlema nõuete täpsustamist. Kaebaja oli püstitanud selgelt nõude K.V.i distsiplinaarkorras karistamiseks (vabastamiseks), kuna haldusõigusrikkumise otsuse täitmiseks ei olnud alust aegumise tõttu. Selge taotlusena nimetab, et palub tagastada ebaseaduslikult arvelt võetud raha 674 kr. (tagastusnõue). Viitab ülalpeetava olemasolule ja leiab, et temalt ei saa sellist summat kohtuta sisse nõuda.

Vastustaja vastuses lahendab küsimuse, et ta ei näe võimalust täituri karistamiseks, seega kaebuse esitaja kaebuse põhieesmärgist tulenevalt lahendas küsimuse ja jättis kaebaja taotluse selles osas rahuldamata. Selgitus on esitatud, kuidas arved arestiti ja millal: täitekutse edastamise osas usaldati V.i seletust ja leiti, et see on edastatud 07.10.03.a. Vastatud on, et ühte ja sama summat ei ole kahekordselt arvelt maha võetud. Kohtusitungil selgus, et kaebaja on topelt maksustamise all mõelnud tegevust, et lisaks määratud rahatrahvile võeti temalt ka täituri tasud. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et rahatrahvi ühe ja sama haldusõigusrikkumise otsuse täitmiseks kahekordselt ei ole kaebaja arvelt maha võetud.

Täitekutseks on täitetoimiku andmetel nõue täituri tasu vabatahtlikule täitmisele summas 295 krooni ja KOV otsus nr 001218 04.02.2002.a. summas 320 kr. Nõude suuruseks on märgitud 379 kr ja lisanduv täituri tasu 295 kr. Täituri tasuks on kohtuäituri tasu 250 kr koos

10 käibemaksuga 45 kr (kokku 295 kr). Täitekuluks on 59 kr ( tlk 70). Ehk kokku on nõudesummaks 674 kr. Selle täitekutse koostajaks on täitur A.H. 07.10.2003.a. ja selle alusel oli antud L.L.ile aega ilmumiseks vastuvõtule 13.10.2003 ja vabatahtliku täitmise aeg 13.10.2003. Selleks ajaks oli välja selgitatud L.L.i aadress Paasiku tänaval, kus L.L. on samuti elanud ja kaebaja on kohtule kinnitanud, et mõne aja viibis ta ka seal. Täitekutse saatmise aega ei ole võimalik kindlaks teha; ka pole kirjalikke andmeid, kas see tegelikult välja saadeti. Kohtule esitatud täitetoimik ei võimalda jälgida, kuidas dokumendid on välja saadetud ja millal, kes nad välja saatis ja kas lihtpostiga või tähitult. Vastavad märked toimikus (kohtule esitatud kujul) sellist jälgimist ei võimalda. Võimalik, et mingid postikande raamatud võimaldavad sellist jälgimist. Postikulu andmetel oli arvestatud kuluna 10. 60 kr. L.L. kinnitab, et ta ei saanud seda kutset. Vastustaja täpsemaid andmeid ei osanud esitada. Täitetoimikul on aadressiks märgitud Paasiku tänava aadress. Seega pidi olema saadetud kutse märgitud dokumendi põhjal Paasiku tänava aadressil (mitte Xxxxxxaadressil). Vastustaja andmetest ei nähtu, kuidas täitur veendus, et kutse oli kätte saadud.

Täitetoimikus on veel teinegi täitekutse ja nimelt täitur Risto Sepp poolt koostatauna 06.11.2000.a. Adressaadiks on märgitud L.L. Xxxxxxaadressi järgi. Palutakse tulla 13.11.2000.a. Tallinna Linnakohtu täiteosakonda; vabatahtliku ilmumise tähtaeg oli 13.11.2000. Kas märgitud kutse on välja saadetud, andmeid toimikus ei ole, seega pole teada ka väljastamise aeg. Loogiliselt järeldub, et kui A.H. menetlust üle võttis, siis saates uue kutse luges ta dokumentidest, et kutse oli saatmata ja vastav täitetoiming tegemata. Vastupidiselt puudus vajadus koostada uus täitekutse (ehkki täitja oli vahetunud). Ka on saadud aadressiandmed, mis on erinevad esimese kutse andmetest.

Veel on posti saatmise andmed, et täitur saatis midagi 17.11.03.a ja see post tuli tagasi täiturile märkegatagastamine hoiutähtaja möödumise tõttu 19.12.03.a. Vastustaja esindaja istungil antud seletusest nähtuvalt sellega edastati teade, milles K.V. kutsub L.L.i tema 11.11.2003.a kaebuse esitamise tõttu kaebuse arutamisele 20.11.03.a. täituri juurde. Seega ei saanud täitur veenduda 20.11.03.a., et L. sai posti kätte.

K.V. on adresseerinud kirja 17.11.03.a. L.L.i postiasutuses olnud postkasti aadressile, sest ta on märkinud kirjale postkasti aadressi. On käsikirjalised märked (toimikusse mittekuuluval lehel) 24.11.03 saadetud kirja üleandmise kohta - Eesti Postis allkiri kirja saamisest 05.12.03.a. Missugune kiri saadeti 24.11.03, pole üheselt selge, kuna täitetoimikus vastavaid andmeid ei kajastu.

Täituri nimel on koostatud kiri L.L.i nimele „Kaebusele vastamine“ (tlk 76), mis kinnitab, et täitemenetlus on lõpetatud 27.10.2003.a. nõude rahuldamise tõttu. Puuduvad andmed, kas märgitud kiri on kaebajale väljastatud ja millal see on välja saadetud, kuid ilmselt on see saadud L.L.i poolt, kuna ta kaebuses vastustajale märgib, et temale on täitur vastanud. L.L. ise asjakohaseid seletusi ei andud selles osas.

Täitetoimikust nähtub, et Eesti Ühispanka, Krediidipanga AS , Hansapanga AS on vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid koostatud 23.10.03.a. (nõude jäägi suurus igal aktil 674 kr). Seega on kirjalikud nõudeaktid olemas, samuti aresti alt vabastamise nõuded. Millal nad välja saadeti, selle kohta andemed puuduvad. Võimalik, et koostamise päeval.

11 Kaebaja probleemiks oli küsimus, et täitur oli 06.11.03.a. esitanud Ühispanka konto arestimise kirja, ehkki oli juba saanud summa 674 kr kätte. Täituri toimikust nähtub, et aresti alt vabastamise kirjad koostati 28.10.03.a. L.L.i osas Hansapanka, Ühispanka, kuid ei nähtu, millal nad välja saadeti. Kui K.V. sai väidetavalt andmed, et Ühispangas oli pank arestimise teinud alles 06.11.03. ja pank ei olnud saanud arve arestimise alt vabastamise teadet, siis ta tegi uue pöördumise Ühispanka. Toimikust ei nähtu, millal ta sellise kirja saatis, kuid aresti alt konto vabastati.

Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et vastamisel ei selgitatud tegelikult välja, kas täitur oli teinud endast kõik-oleneva, et ei oleks peale nõude laekumist teised arved liialt kaua arestitud, sh Ühispangas.

Kaebaja esitas teisegi kaebuse ministeeriumile ja 09.12.2003.a. kaebuses märkis üks-üheselt samad faktilised andmed, et täitur võttis menetlusse 2000.a. otsuse, tegemist on aegunud otsusega, ta ei ole otsust saanud, ka ei ole väljastuskaarti posti saatmiseks, kasutatud on D2D firma teenust ilma väljastuskaardita posti saatmiseks, D2D teenused on kõige kallimad; märgib, et 06.1.2003.a. täitur esitas Ühispanka täitemenetluse konto arestimiseks peale seda, kui oli saanud summa 674 kr Krediidipangast. Kohustab tagastama 674 kr ja kaaluda K.V.i distsiplinaarkorras karistamist (ametist vabastamist). Tema ülalpidamisel on eestkostetav M. ja nõue kuulub täitmisele läbi kohtu.

Vastus on esitatud M.S. poolt 30.12.03.a. Vastuses märgitakse, et ministeeriumil ei ole õigust tagastada raha. Sissenõuete pööramist arvelduskontole reguleerib täitemenetluse seadustiku § 64. 15, mille kohaselt võib sissenõudja soovil pöörata sissenõude võlgniku arvelduskontole või hoiusele. Arestimine tehakse arestimisakti alusel ja selles märgitud ulatuses. Kui raha arvel arestimise hetkeks puuduks, siis loetakse puudujääv osa arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Arestimisele ei kuulu konto või hoius ühe miinimumpalga ulatuses ühes kuus võlgniku ja iga ülalpeetava kohta. Kui kaebajal on ülalpeetavaid, tuleb tal teatada sellest kohtutäiturile, kes on arestinud konto või hoiuse. Töötasust kinnipidamise korda reguleerib Palgaseaduse § 36 lg 1 p 3 ja töötaja palgast võib kinni pidada seadusega, sh täitemenetluse seadustikuga ettenähtud korras ja ulatuses. Märgitud normi lg 3 alusel peab igale palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral töötajale maksmiseks või kontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80 % -le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. Kui arvelduskonto arestitakse mitme täituri poolt, siis jääb sinna raha miinimumpalga ulatuses ühes kuus võlgniku ja ülapeetava kohta.

Vastusest selgub seega, et ministeerium ei saa juba täituri akti alusel kinnipeetud raha tagasi kanda ja kui kogu summa on nõude katteks kätte saadud, siis enam arestimise akti alusel kaebaja kontolt edasistest laekumistest maha sedasama summat ei võeta. Arestimisele ei kuulu konto või hoius miinimumpalga ulatuses võlgniku ja ülapeetava kohta. Kohtule jääb arusaamatuks vastuses märge, et kui L.L.il on ülalpeetavaid, siis tuleb tal teatada täiturile. L.L.i eelmine ja lahendatav avaldus sisaldas juba vastavat teavet. Kui mõeldud oli, et LL. peaks esitama täiturile väidet kinnitava dokumendi, mis seni puudus, siis oleks võinud ka niimoodi vastata.

Kaebaja on kohtule esitanud Eesti ÜP kirja L.L.ile ( tlk 6) 10.11.03..a, millega talle väljastati täitur A.H.u poolt pangale saadetud arestimise akti nr 002/2002/5018 koopia. Selle koopia alusel saab väita, et kaebaja väide on tõene, et 06.11.03.a. on pangas registreeritud A.H.u 23.10.03 a koostatud arestimise akt.

12

Eesti ÜP on teatanud L.L.ile tema päringu alusel 21.11.2003.a, et arvelduskonto, mis oli arestitud Transpordiameti 28.05.2000.a. otsusega 001218 (täitetoimik 002/2002/5018) vabastati arestist 10.11.2003.a. täitur K.V.i poolt pangale saadetud aresti alt vabastamise akti alusel (tlk 39). Selle koopiat ei väljastatud, kuna seal oli info teiste panga klientide kohta.

Seega vastab vastustaja kohtule antud selgitus tõele, et täitur K.V. saatis 10.11.2003.a. vara aresti alt vabastamise akti. Selgusetuks jääb, kes saatis või miks pank registreeris kuupäevaga 06.11.2003 A.H. nimelt koostatud vara arestimise akti. See pidi olema saadetud märgitud kuupäeval panka, vastupidiselt ei oleks sellel registreerimismärget.

Kaebajal on õigus väita, et tema suhtes on toimunud eksitav menetlus. Kui hiljemalt 11.11.2003.a. kirjale vastas täitur ise 24.11.03.a., siis selle küsimuse ta vastamisel on jätnud tähelepanuta ja ka ministeerium ei ole selles osas vastust andnud. Kaebajale võis jääda mulje, et täitur jättis ÜP-s õigeaegselt arve arestimisnõude maha võtmata.

L.L.i kaebuste mõte ministeeriumile oli olnud eesmärk saada selgus, miks täitur esitas Eesti ÜP-le täitmiseks vara arestimise akti ajal, kui nõue oli täidetud 23.10.03.a. ja sellest tekkinud kahtlused õiguspärases täitemenetluse läbiviimises. Täitur pidi nägema laekumist vähemalt 24.10.03 või 25.10.03. Kirjad aresti alt vabastamiseks tehti alles 28.10.03 ja seejuures oli toimiku andmetel 27.10.03. täitemenetlus lõpetatud. Seega ei veendunud keegi täituri büroost, et kiri kas ei jõudnud kohale Ühispanka või vastupidiselt täitmiseks jõudis hoopis varasemalt koostatud arestimise akt, mitte aresti alt vabastamise akt, ehkki nõue oli juba täidetud.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vastust selles, miks pöörati täitmisele 2000 a haldusõigusrikkumise otsus, ei esitatud. Täitetoimiku liikumisest täitevosakonnast vabakutselise täiturini ei selgita kaebajale probleemi, kas täitmisele ei ole pööratud aegunud otsus. Nagu nähtub kaebaja seletustest kohtule, ei ole temani jõudnud A.H.u koostatud dokumente; ta ei olnud väidetavalt saanud kätte ka tema suhtes tehtud otsust, millega määrati rahatrahv. Täitetoimikut ta näinud ei olnud (mida toimiku andmed kinnitavad), pangast sai teada, et on koostatud vara arestimise akt. Alles 24.11.03.a. sai kaebaja täituri vastusest selgituse, missuguse täitedokumendiga on tegemist ja K.V.i seisukoha, et nõue ei olevat aegunud. Ministeerium ei olnud kaebaja pöördumise alusel seda küsimust selgitanud.

Kohus nõustub käesolevalt kohtule esitatud vastustaja selgitustega, et täitetoimiku nr 002/2002/5018 andmetega on leidnud kinnitust, et Talllinna Transpordiamet on vormistanud haldusõigusrikkumise otsuse ja karistanud L.L.i rahatrahviga summas 320 kr. Kuid kohus juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et ametniku otsuse õige kuupäev on 29.05.2000.a. Täituri toimiku kohaselt on toimik eksitavalt märkinud täidetavaks otsuseks haldusõigusrikkumise otsuse kuupäevaga 28.05.2000.a. Märgitud kuupäeval koostati haldusõigusrikkumise protokoll, mitte otsus.

Kohtutäitur sund-täidab täitedokumente. Täitedokumentidena mõistame kohtulahendeid ja muid dokumente. Lahendina oli siin täitmiseks haldusõigusrikkumise otsus, mitte protokoll. Täitmisele kuuluvad haldusaktidena kohtuvälise menetleja otsused ja määrused väärteo eest. Sundtäitmise sisuks on varalise nõude sissenõudmine ja kui inimene ei taha lahendit vabatahtlikult täita. Vabatahtlikul mittetäitmisele tuleb tasuda täituritasu ja täitekulu. Täituri

13 ametitoiminguid saab vaidlustada kaebusega ja kui täituri otsusega ei olda nõus, tuleb see vaidlustada kohtus. Kaebuse esitamise ajal käesolevas asjas oli L.L. vaidlustanud täituri tegevuse Tallinna Linnakohtus ja nähtuvalt tema selgitustest selles tegi kohtunik määruse, mis on täitmata; haldusõigusrikkumise otsust ta vaidlustanud ei olnud. Kohus ei nõustu vastustaja mitmete kohtule esitatud seisukohtadega. Kontrollitavast täitetoimikust ei selgu, millal otsus pöörati täitmisele, ehk õigem on väljendada, et otsus on toimiku andmetel õigeaegselt täitmisele pööramata kohtutäituri poolt. Kohus on juba märkinud, et kaks täiturit on vormistanud täitekutse. Avalduse menetluse algatamiseks koos haldusõigusrikkumise otsusega saatis Tallinna Transpordiamet Tallinna Linnakohtu Täitevosakonda ja see registreeriti 23.08.2000.a. R.Sepp täitekutse vormistati 06.11.2000.a. ja A.H.u poolt 07.10.2003.a. A.H.u täitetoimiku alusel menetlusse võeti asi 02.04.2002.a. ja menetlus lõpetati 27.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu Täitevosakonna toimikust nähtub alustamise aeg 01.11.2000.a.

Vastustaja märgib, et otsus haldusõigusrikkumise asjas tehti 29.05.2000.a. Täitmisele pööramise ajal kehtinud HÕS § 334 järgi ei kuulunud halduskaristuse otsus üksnes siis täitmisele, kui seda ei pööratud täitmisele kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kohus nõutub märgituga. HÕS § 335 kohaselt halduskaristuse otsuse täitmisega seotud küsimused lahendati täitemenetlust käsitleva seadusega kehtestatud korras. Otsuse täitmisele pööramise kohta sätestas HÕS § 330 lg 1, et otsus kuulub täitmisele selle tegemise momendist; lg 3, et rahatrahvi kohaldamise otsus kuulub sundtäitmisele pärast sama seadustiku § 336 lõikes 1 kehtestatud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist; lg 4, et halduskaristuse otsuse pöörab täitmisele selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus. Vabatahtlikul täitmisel oli seadusega antud täitmise tähtajaks 15 päeva otsuse kätteandmise päevast arvates – § 336 lg 1. HÕS § 337 kohaselt kui haldusõigusrikkuja ei tasu rahatrahvi sama seadustiku §-is 336 kehtestatud tähtajaks, saadab rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus trahvisumma sissenõudmiseks sundkorras täitmisele täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras. Kaebaja ei tasunud rahatrahvi ja trahvi määranud ametkond saatis otsuse täitmiseks täiturile. Andmeid, et L.L.ile oli halduskaristuse otsus saadetud, kohtule ei ole esitatud. Ta ei ole otsust täitma asunud. Seega kuulus otsus sundtäitmisele täituri juures. Täitemenetluse seadustiku kohaselt (vastu võetud 21.06.1993, jõustunud 31.07.1993) täitemenetlus algab sissenõudja avalduse alusel ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kui täitur sai märgitud dokumendid, siis ta saatis võlgnikule täitedokumendi kohta teate ( § 23 lg 4), milles pidi viitama vastuväite esitamise aja ja vastamata jätmise tagajärjed. Lisati sellele täitedokumendi ärakiri. Täitemenetlus algatati võlgniku poolt täitedokumendi kättesaamisest arvates kahe nädala möödudes. Seega vastab tõele kaebaja väide selles, et võlgnik peab selleks, et täitur võiks edasi tegutseda, dokumendid kätte saama. Kättesaamist ei eeldata vaid selles tuleb veenduda, et nad on kätte antud. Täitetoimiku avamist reguleeris § 24 ja selle kohaselt kohtutäitur registreeris täitedokumendi ettenähtud vormis; võlgniku kohta avati täitetoimik. Täituri õigused ja kohustused märgivad üheselt selgelt, et ta peab selgitama osalejatele õigused ja kohustused. § 29 nimetab täituri esialgsed toimingud tätemenetluses ja lg 1 kohaselt saadab ta võlgnikule kutse ilmuda täituri juurde vastuvõtule ja teeb ettepaneku vabatahtlikuks täitmiseks, see ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Võlgnik pidi kinnitama kohustustest teadmise ja arusaamise (lg 3). § 29.1 kohaselt saadeti võlgnikule täitekutse kirjalikult ja teatati täitetoimingust (lg 1). Kui täitemenetluse osaline ei ilmu täituri juurde või tema viibimiskoht polnud teada, siis tuli avaldada kuulutus väljakutsumise kohta ( lg 2). Kuulutuse avaldamisest loeti kutse kätte antuks ( lg 5). Kui võlgniku elukohta ei olnud teada, siis kuulutas täitur võlgniku tagaotsitavaks. Võlgnikku võis allutada ka sundtoomisele.

14 Paragrahvi 80.1 kohaselt rahatrahvi sissenõudmise kord väärteoasjades kohtuvälise menetleja otsuse alusel ei muutnud üldisi nõudeid ( § -des 24-47 jne). § 80. 2 lg 1 kohaselt antakse kohtutäituri poolt süüdlasele trahvi tervikuna tasumise korral tähtaeg ja lepitakse kokku täitmise tingimused. Nõuded kinnitavad, et täitur pidi andma kätte nimetatud dokumendid, mis tähendab, et ta pidi veenduma, et isik on dokumendid saanud, mitte ei saadud eeldada, et võlgnik pidi nad postiga saama. Täitemenetluse toiminguna mõistetavaid esimesi menetlustoiminguid kaebaja suhtes ei ole läbi viidud. Toimiku sisseseadmine ei ole veel täitetoimingu sooritamine.

Alates 01.09.02.a. kehtiva VTMS § 203 lg 5 kohaselt lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. L.L.i puhul ei olnud keegi edasilükkamise toiminguid teostanud. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Riigikohus on leidnud haldusasjas 3-1-5-04 16.02.04.a., et KarS § 82 lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. TMS § 80. 4 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatarhvi sissenõuetes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KrS § -is 82 sätestatud tähtaja jooksul. Tulenevalt TMS § -st 80.4 tuli VTMS § 203 ja KarS § 82 lg 1 p 3 jõustumisel lõpetada täitemenetlus haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei olnud KarS sätestatud tähtaja jooksul sisse nõutud. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumisel on täituril võimalik kasutada meetmeid ja täituril on kohustus nõude sundtäitmise saavutamiseks kohaldada meetmeid, et trahv tasutakse. L.L.i suhtes mingeid meetmeid ette ei võetud. Ta ei ole kõrvale hoidunud täitemenetlusest, ta ei teadnud haldusõigusrikkumise otsuse sisust ega suhelnud täituriga täitetoimingute alustamiseks, pole tõendeid, et ta sai täituri kutseid jms. Vastab tõele kaebaja kahtlus, et tema suhtes ei saanud enam nõuet esitada ega täita. 29.05.2000 a trahviotsuse täitmiseks oli pangakontole arestimisakti alusel raha kandmiseks täituri arvele möödunud üheaastane haldusõigusrikkumise otsuse täitmise tähtaeg ja täitemenetlus oleks tulnud lõpetada TMS § 80. 4 alusel. Kaebaja sai nõuda menetluse lõpetamist ilma kohtusse pöördumata. Täitmiseks arestitud pangakontolt trahvisumma ja kohtutäituri tasu koos käibemaksuga täituri arvele kandes on tegemist õigusvastase käitumisega. Kaebaja soovib tagajärgede kõrvaldamist.

Vastustaja seisukoha osas, et alates 02.01.2004 jõustunud TMS § 64.15 lg 4 muudatuste kohta ülapeetavast teatamise kohustus oli kaebajal, täpsustab kohus, et ajaks, mil L.L. suhtles ministeeriumiga, ei olnud vastavat muudatust. Kuid nähtub, et vastustaja ka ise peab oluliseks, et võlgnik ja täitur suhtleksid. Antud juhul L.L. ei saanud suhelda, sest ta ei teadnud täitemenetluse alustamisest enne, kui pangas võeti tema arvelt arestimise korras ära tema raha. Selleks ajaks oli hilja midagi teatada. Seetõttu ongi oluline, et täitetoimingutes on pooled kokku saanud ja tingimused paika pannud. Märgitust tuleb ka vastustaja probleem, kui ta leiab, et täitur ei saagi kuidagi teada, kellel on ülalpeetavad. Täitur peab seda paraku teadma ja teada saab seda üksnes viisil, et võlgnik kutsutakse toimiku avamisele järgnevalt täituriga kokkusaamisele, et võlgnikul oleks teada täitemenetluse alustamine ja kulgemine. Siit tekib L.L.il kohustus hoida täiturit kõigega kursis ja kui ta seda ei tee, siis vastutab tagajärgede eest võlgnik ise. Kui täitur jätab kontakti loomata, siis ei saa ta esitada võlgniku vastu kohustusi ega etteheiteid, et võlgnik on jätnud olulised andmed teatamata. Isik, kes ei

15 tea tema suhtes kulgevast täitemenetlusest, ei saagi teatada olulisi andmeid, mida täituril on vaja teada.

Väide, et tulenevalt haldusmenetluse põhimõtetest saab haldusorgan avalduse/kaebuse saabudes lähtudes esitatud nõuetest planeerida vajaliku tegevuskava, on õige. Kohus nõustub, et haldusorgani uurimispõhimõte ei saa olla lõputu. Andmete kogumise viis peab olema „kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes“(HMS § 3 lg 2). Kaebuse alusel algatatud haldusmenetluses on uurimistoimingute ulatus määratletud eelkõige taotluse sisuga. Kohus leiab aga, et seda taotluse sisu ja eesmärki ei mõistetud või mingil põhjusel jäeti asjaolud selgitamata. Kohtuasja arutamise käigus L.L.i mitmesugused lisandunud väited ei ole asjakohased, kuna oma kaebuses ministeeriumile ta neid ei püstitanud. Selle tõttu vastus ei pea sisaldama muid andmeid, sh küsimusi, kas seadused on õiglased ja täidetavad ja kes neid peaks muutma ja kas rikutakse üldiselt inimõigusi, kui riigis tegutsevad täiteametnikud jne.

Mingit tähendust asjas ei oma väide, et L.L. oli väga hästi teadlik nii oma rikkumisest, kui ka asja arutamise kohast ja ajast, mida kinnitab ka tema allkiri protokollil. Kohus nõustub, et kooskõlas HÕS § 265 lg 1 tegi ametiisik halduskaristuse otsuse ja ta oli pädev otsust tegema ilma L.L.i osavõtuta, sest ta oli teadlik asja arutamisest. HÕS § 267 järgi tuli otsus saata allkirja vastu menetlusalusele isikule. Samas lisab kohus, et HÕS § 267 lg 3 kohaselt, kui otsus saadeti posti teele, tuleb seda teha väljastusteatega. Selle tõttu L.L.il on õigus väita, et sissenõudjal ei ole sellist väljastusteadet esitada väite kinnituseks, et ta sai otsuse ka tegelikkuses kätte.

Väide, et avaldanuks L.L. oma tegeliku aadressi, saanuks ta haldusõiguserikkumise otsusest teada juba 06.11.2000 saadetud täitekutsega ja tal olnuks võimalus see otsus ja selle täitmine vaidlustada seaduses ettenähtud korras, ei ole korrektne. L.L.i aadressi täitmise alustamisel tuli selgitada täituril kasutades selleks kõiki seaduslikke vahendeid, vajadusel kontrollida rahavastikuregistrist, kasutada politseid jne., kui veenduti, et L.L. ei ole saanud dokumente kätte. Antud juhul ei ole andmeid, et selles veenduti. Täituril on lõppastmes olnudki mitu aadressi, mis viitab, et teda võidi isegi otsida, kuid oli kahtlus, kuhu saata dokumendid. Samas märgib kohus, et L.L. ise alusetult leiab, et kui ta ei asu kindlal aadressil, siis ei olegi võimalik tema vastu nõudeid esitada. Võlgnikul tuleb kanda hoolt selle eest, et ta saab operatiivselt teated. Õige täitemenetluse korral mõistaks ta, et kontaktandmete mitteesitamine tuleb igal juhul tema enda kahjuks.

Väide, et kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust ega seda, kas kohtuväline menetleja on täitnud oma kohustuse - saata otsus menetlusalusele isikule, vastab tõele. Kuid kui täitur võtab üle teise täituri toimiku ega ole näha, missugused toimingud on täitur tegelikkuses toimetanud ja kas võlgnik on olnud kättesaadav, ei ole üleliigne uurida, kas võlgnik sai üldse haldusõigusrikkumise otsust täita ja otsuse kätte, et väita, et kaebaja ei ole vabatahtlikult olnud nõus tasuma. Täitekulude tekkimise ettenägemisel tuleb vältida kulude suurenemist ja põhjendatud kahtluseks antud juhul oli alus vastavate märgete puudumisest. Arestimisele asumisel pidi olema täitur veendunud, et võlgnik keeldub võlga vabatahtlikult tasumast.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid. Kontrollimisel pidi välja tulema, et neid reegleid oli siiski rikutud. Tegemist oli aegunud nõudega ja seadust sai ministeerium täiturile aidata tõlgendada. See ei oleks olnud sekkumine ametniku otsustusõigusesse.

16

2) Kaebuse esitaja esitas oma nõuded ministeeriumile koheselt, kui sai teada panga kaudu täituri tegevusest ja vastustaja vastu kohtusse ajast, mil sai vastuse ministeeriumilt. Vastustaja sai esitada oma seisukohad sõltumatult asjaolust, et L.L. oli vaidlustanud linnakohtus täituri tegevuse. AVS nõuded olid täidetavad ka olukorras, mil isik on pöördunud kohtusse täituri vastu oma nõuetega. AVS § 10 kohaselt tuli vastata nõuetekohaselt ehk kaebaja õigesti märgib, et vastuse sisu pidi olema kooskõlas kehtiva õigusega. Seda nõuet vastustaja vastuse sisu kohtu tuvastusel ei täida. Kohus leiab, et kohustamisnõudena on kaebaja taotlused hõlmatud vastustajale kohustuse panemisega vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ja anda kaebajale oma seisukoht, sh võimaluses ja vajaduses rakendada täituri suhtes distsiplinaarvastutust tulenevalt järgmisest kohtuotsuse p 3 märgitud seisukohtadest.

3) HKMS § 7 lg 1 kohaselt on sama seadustiku § 6 lg 2 kohaselt isikul õigus pöörduda halduskohtusse, kui ta leiab, et haldusakti või toiminguga rikuti tema seadusega kaitstud õigusi ja piirati tema vabadusi. Kohus saab kontrollida, kas isiku õigusi rikuti. Kohus kontrollib, kas kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et tema avalduse alusel alustataks distsiplinaarmenetlust ja nõuda teise isiku karistamist. Kui see õigus puudub, ei saa kaebaja õigusi rikkuda täituri mittekaristamine. Kohus nõustub vastustaja seletustega järgmises. Kohtutäituri seaduse § 31 reguleerib järelevalveametniku pädevust järelevalve teostamisel. Viidatud paragrahvi lõike 1 järgi kontrollib järelevalveametnik kohtutäituri tegevuse nõuetekohasust. Ta kontrollib kohtutäituri büroo töökorraldust, finantsmajanduslikku tegevust, infosüsteemi kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, kohtutäituri dokumentide säilitamist ning ametikindlustuse nõude järgimist. Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise korra § 29 lõike 3 kohaselt ei kuulu järelevalve alla kohtutäituri ametitoimingute tegemisel kohtutäituri poolt valitud õigusliku lahenduse otstarbekus. Samuti ei tohi järelevalvet teostavad isikud anda kohtutäiturile juhiseid õiguse rakendamiseks.

Kohtutäituri seaduse § 35 kohaselt algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maavõi linnakohtu esimees. Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust.

Viidatud sätte kohaselt ei ole justiitsministril kohustust igal juhul algatada isiku kaebuse alusel distsiplinaarmenetlust, minister võib seda teha üksnes juhul, kui esitatud teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Kuna vastustaja kontrollis tegevust lähtudes saadud andmetest ja jättis vastamisel tähelepanuta aegumise küsimuse, siis ei langetanud ta otsust täituri karistamiseks märgitud motiivil. Vastus kohtukaebusele ei asenda seda otsustust ja kohus ise ei ole pädev otsustama distsiplinaarasja või karistamise otstarbekust ja võimalusi. Kaebaja vastav taotlus on võimalik suunata uueks vastamiseks vastustajale ja seisukoha võtmiseks, kas on võimalik ja vajalik kedagi karistada.

4) Kohustusnõudena saab vaadata tagajärgede kõrvaldamise nõuet. Kaebaja soovib, et temale tagastatakse õigusvastaselt tema arvelt maha võtud rahasumma suuruses 674 krooni. Kohus leiab, et L.L. ei pea vastustaja poolt kontrollimisel selgitamata asjaolu tõttu taluma tagajärjena rahalist kohustust, mida ta ei pea kandma ja mis tekkis aegunud otsusega rahatrahvi sissenõudmisest ja täituri tasudest. Kuigi seos tagajärjega on tekkinud vahetult täituri

17 tegevusest, on kaebaja õigused kahjustunud ka vastustaja antud otsustusest, et seadust kohaldati õigesti. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pöördumise ajaks vastustaja poole ja ministeeriumi vastuse koostamise ajaks oli juba täitur toimingud sooritanud. Kuid kohus leiab, et täitur oleks saanud ise oma otsused muuta, kui talle oleks saanud teatavaks, et seadust on kohaldatud vääralt. Õiguslik alus nõude täitmiseks L.L.i vastu puudus K.V.i poolt haldusõigusrikkumise otsuse täitmiseks ja tagajärg, mis väljendub rahalises kahjus, on heastatav . Vastustaja avaliku võimu kandjana on kohustatud tagajärjed kõrvaldama ja saab kohtu arvates rakendada abinõusid ka käesoleval ajal, et L.L.i õigused taastuksid. Kaebajal ei ole kohtu arvates kaalukat põhjust nõuda kahju hüvitamist vastustajalt. Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõudest AVS alusel lahendada tema pöördumine õigesti annab aluse RVS § 11 lg 2 alusel panna vastustajale kohustus tagajärgede kõrvaldamiseks. Tagajärjed võib kõrvaldada ka täitur ise ootamata ära vastustaja toiminguid. Haldusorgan jättis tähelepanuta L.L.i taotluse alusel kahju hüvitamise nõude täituri tegevusest summas 674 kr. Kaebuse esitaja ei tõendanud kohtule käesolevas asjas, kas menetlus linnakohtus on lõpetatud määrusega või mitte, kuid väitis, et nõuet seal täituri vastu ei peaks enam käesolevalt olema, kuna „kohus ei taha menetleda asju“. Järeldub, et kui seal nõuet ei lahendata, puudub takistus (käimasolevast kohtumenetlusest) lahendada vastustajal küsimus koos kohtutäituriga ja kahekordselt ühte ja sama summat kaebajale hüvitama ei pea. Kohustamisnõudena tuleb tagajärgede kõrvaldamise nõue rahuldada.

5) Kaebaja moraalse kahju nõue vastustaja vastu. Kohus nõustub seisukohaga, et kahju hüvitamise nõude esitamisel peab nõude esitaja tooma välja, milles seisneb tema kahju, millise kahjutekitaja õigusvastase teoga on kahju tekitatud ja et tekitatud kahju ja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos. Kaebuse kohaselt tuleneb L.L.i moraalne kahju M.S. vastustest, põhjusel, et jäeti algatamata distsiplinaarmenetlus kohtutäitur K.V.i suhtes ja seega jäeti kohtutäitur ka karistamata. Kohus nõustub, et isiku karistamata jätmisest ei tekkinud kaebajal vahetult tagajärgetema raha vähenemist panga -arvel. Kaebuse esitaja nõuab isiku karistamist ajendatult soovist panna isik vastutama aga ka kannatama, kuna tema ise kannatas. Kui kaebaja oleks soovinud kahju hüvitamist, siis oleks ta koheselt esitanud täituri vastu kahjunõude, kuid kaebaja eesmärgiks oli isiku karistamine distsiplinaarkorras. Kohus arvestades RVS § 9 sätteid leiab, et vastamisel M.S. ei soovinud kaebajale tekitada kannatusi, alandada isiku väärikust või kahjustada muid isikuga seotud väärtusi, ta ei teotanud vastamisel isiku au ega head nime ja vastuses ei heideta kaebajale midagi ette, mis võiks põhjustada arusaamist, et kaebaja isikut ei austata. Kaebaja võis solvuda põhjusel, et ta ei saavutanud kättemaksu ehk kannatusi täiturile isiku karistamiseks, mis oli tema sooviks ja ta selllest ärritus; ka tahe saavutada õigluse võit jms. Tervisekahjustusi ei järgnenud, vähemalt ei ole kaebaja neid väiteid esitanud objektiivselt hinnatavatena. Kohus ei pea võimalikuks ega põhjendatuks rahuldada moraalse kahju nõuet summas 5000 kr. Selles nõudes jätab kohus kaebuse rahuldamata.

6) Kaebaja seisukohad, et seadused on „valed“ või täiturite tegevust reguleerivad seadused on vastuolus põhiseadusega, on üldistav. Kaebaja ei viidanud ühelegi kohaldatud õigusnormile, mis võiks olla põhiseaduse vastane. Kuna kohus märkis, miks seaduse kohaselt täitmine oli muutunud võimatuks, siis kohaldati kehtivat seadust täituri poolt ebaõigesti, kuid see ei tähenda, et rakendatud õigusnormid on vastuolus põhiseadusega või inimõigustega. Seadus võimaldab õige ja õiglase väljundi ja lahendi. Kaebuse esitaja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tuleb jätta rahuldamata ja HKMS § 25 lg 6 kohaldamiseks puudub alus.

18 7) Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni, mis tuleb välja mõista vastustajalt täies ulatuses, kuna kaebuse eesmärgist tulenevad põhinõuded on rahuldatud- HKMS § 92 lg 1, § 93 lg 1. Kaebaja tasus riigilõivu 10 kr kviitungi alusel Tallinna HK kantseleisse 19.12.2003.

8) Kaebaja poolt istungiprotokolli lõppu tehtud märkus peale kohtuistungit protokolliga tutvumisel on vastustajaga läbi arutatud ja kohus on kaebajale selgitanud, et kaebaja vastavad selgitused on korduvad ja varem juba kohtule ette kantud. Muud kaebaja väited ei anna alust kohtu seisukohtade muutmiseks ja ei ole asja sisu muutvad.

Karin Kalmiste kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 26.04.2006 OTSUS

RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.07.2005 otsus haldusasjas nr 3-712/2004 osaliselt, so osas, milles kohus rahuldas L.L.i kohustamisnõude. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta L. L.i kohustamiskaebus, varalise kahju hüvitamise nõue ning kohtukulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Rahuldada Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebus.