3-03-68/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-376/2004 (3-1700/2003)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

o.veebmaril 2004.a. Tallinnas

Tallinna Halduskohtu kohtunik Dagmar Maastik

kaebajaja õiguskantsleri esindaja Indrek-Ivar Määritsa osavõtul arutanud avalikul

kohtuistungil

29.01.2004.a. Murru Vanglas A.S.i kaebust õiguskantsleri toimingute peale,

leidis:

A.S. palub Tallinna Halduskohtul tunnistada õigusvastaseks õiguskantsleri järgmised

toimingud: l)vastuses kaebaja 11.11.2001.a. avaldusele väitis õiguskantsler, et-vanglas ei

peagi olema venekeelseid õigusakte. See aga tähendab, et kaebajal kui eesti keelt mitteval-

daval isikul ei ole juurdepääsu õigusaktidele, mis on talle vajalikud oma õiguste kaitsmiseks;

2)kaebaja 25.02.2002.a. avalduse Ringkonnakohtu ja 9.09.2002.a. avalduse Murru Vangla

ametnike tegevuse peale saatis õiguskantsler lahendamiseks justiitsministeeriumile, kuid ei

kontrollinud, kuidas neid lahendati. Haldusmenetluse seaduse järgi on asutus, kes endale

adresseeritud avalduse edasi saadab, kohustatud kontrollima selle lahendamist;

3)õiguskantsleri esindaja vastuvõtul 27.10.2003.a. esitas kaebaja avalduse kohtuorganite töö

kohta ja soovis sellele lisada ka dokumente, mis näitaksid kohtute seadusevastast tegevust,

kuid esindaja keeldus dokumente vastu võtmast, öeldes, et see ei kuulu õiguskantsleri

pädevusse; 4)vastuses kaebaja 21.07. 2003.a. avaldusele keeldus õiguskantsler väljastamast

kaebajale koopiaid teise kinnipeetava Aarne Hansaare poolt õiguskantslerile 11.05.2001.a. ja

23.05.2001.a. vanglaametnike peale saadetud kaebustest ning nende lisadest. Kaebaja palub

kohustada õiguskantslerit väljastama talle kõnealused koopiad.

Õiguskantsler palub jätta kaebus rahuldamata. Õiguskantsleri poolt avaldusaluses asjas

seisukoha võtmine ei ole riigiasutusele õiguslikult siduv ning ei tekita avaldajale ei uusi õigusi

ega ka kohustusi ning seetõttu ei saa ka kellegi õigusi rikkuda. Õiguskantsler tegutseb õigus-

kantsleri seaduse(ÕS) järgi. Kui kaebus ei kuulu õiguskantsleri pädevusse, siis ei lase ta end

selle lahendamisest teavitada. Kuna kohtute üle õiguskantsler järelevalvet ei teosta, ei lase ta

end ka sellesisuliste avalduste lahendamisest teavitada ega ole kohustatud võtma isikutelt

vastu dokumente kõhtu peale esitatud avalduste juurde. Avaliku teabe seaduse(AvTS) § 23 lg

l p l järgi keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad

juurdepääsupii-rangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

A.Hansaare avalduste väljastamisest keelduti põhjusel, et need sisaldavad isikuandmeid, mille

töötlemine ilma isiku nõusolekuta on isikuandmete kaitse seaduse(IKS) § 8 lg l kohaselt

lubatud vaid siis, kui töötlemise eesmärk on: l)isikuga sõlmitud lepingu täitmine või tööde

teostamine, mis toimub isiku tellimisel; 2)isiku elu, tervise või vabaduse kaitse; 3)seaduse või

välislepinguga ettenähtud ko-hustuste täitmine; 4)avalikku huvi silmas pidava ülesande

täitmine, mis on seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga pandud vastutavale töötlejale

või kolmandale isikule, kellele andmed üle antakse; 5)üldiste huvide või vastutava töötleja

õigustatud huvide või kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide

arvestamine, kui isiku huvid on olulisemad. Kaebaja viitas oma teabenõudes vajadusele

käsutada A.Hansaare avaldusi kohtumenetluses, kuid ei esitanud täpsemaid andmeid, kuidas,

mille tõendamiseks ja millises kohtus kavatseb ta A.Hansaare isikuandmeid sisaldavaid

teabekandjaid käsutada. Seega ei põhjendanud kaebaja piisavalt oma huvi käsutada teise isiku

isikuandmeid sisaldavaid dokumendikoopiaid ning tema ebamääraselt väljendatud huvi ei

kaalu üles A.Hansaare huvi, et tema isikuandmed ei satuks tema loata kol-

mandate isikute kätte, mis võib tema kui kaebajaga samas vanglas viibiva kinnipeetava

julgeoleku ohtu seada. Kui kaebaja taotlus on põhjendatud ja dokumendid asjakohased,

võib kõnealused dokumendid vastustajalt kaebaja taotlusel välja nõuda see kõhus, kuhu

kaebaja soovis neid dokumente esitada.

Kõhus, ara kuulanud kaebaja ning tutvunud haldusasja materjaliga, leiab, et kaebus ra-

huldamisele ei kuulu.

Õiguskantsleri toimingud kaebaja avalduste lahendamisel ei ole õigusvastased. Õigus-

kantsleri seisukoht, et vanglas ei pea olema venekeelseid õigusakte, ei ole Murru Vanglale

õiguslikult siduv, ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi ega kohustusi ning seetõttu ei

riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi.

Kaebaja viidatud HMS ei kohusta vastustajat kontrollima tema pädevusse mittekuuluvate

avalduste lahendamist pädevate asutuste poolt. HMS § 15 lg 4 sätestab, et kui taotluse

lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan selle läbi vaatamata või

edastab pädevale haldusorganile. Avaldustele vastamise seaduse § 4 kohaselt

riigiasutused, kelle pädevusse ei kuulu nendele adresseeritud märgukirjades ja avaldustes

tõstatatud küsimuste lahendamine, saadavad need viie päeva jooksul edasi kuuluvuse

järgi, informeerides sellest kirjalikult avaldajat. ÕS kuni 31.12.2003.a. kehtinud

redaktsiooni § 24 lg 4 sätestas, et kui avaldus lükati tagasi põhjusel, et avalduse

lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse, edastab õiguskantsler selle vastavalt

pädevusele. Sama seaduse praegu kehtiva redaktsiooni § 25 lg l ja 3 kohaselt jätab

õiguskantsler avalduse läbi vaatamata, kui avalduse lahendamine ei kuulu tema

pädevusse, tehes põhjuse avaldajale kirjalikult teatavaks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

seaduse §-le 59 lg l on Justiitsministeeriumi valitsemisalas esimese ja teise astme kohtute

ametitegevuse ja õigustee-nuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse

kohaselt. Kaebaja 25.02.2002.a. ja 9.09.2002.a. avaldusi Justiitsministeeriumile edastades

toimis õiguskantsler kooskõlas ülalmärgitud seaduste sätetega. Seejuures palus

õiguskantsler ministeeriumil teavitada ennast vanglaametnike tegevust puudutava

avalduse lahendamise tulemustest ning informeeris sellest kirjalikult ka kaebajat. Nõutud

informatsioon ministeeriumist saabus õiguskantslerile 4.11.2002.a.

Vastavalt põhiseaduse(PS) §-le 146, kohtute seaduse §-le 2 lg 2 ja ÕS §-le 22 lg 2 on

kõhus õigustmõistvas tegevuses sõltumatu ning õiguskantsleril puudub pädevus hinnata

kõhtu õigustmõistvat tegevust. Kõhus nõustub õiguskantsleriga, et kuivõrd õiguskantsler

kohtute üle järelevalvet ei teosta, siis polnud tema esindajal mõtet võtta kaebajalt vastu

väidetavalt kohtute õigusvastast tegevust tõendavaid dokumente, sest need tulnuks

kaebajale koos teatega avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta jälle tagastada.

Keeldudes väljastamast kaebajale koopiaid A.Hansaare avaldustest järgis vastustaja PS §-

s 43 sätestatud sõnumite saladuse säilitamise, AvTS §-s 37 lg l sätestatud eraelulistele

isikuandmetele juurdepääsupiirangu kehtestamise ja IKS § 8 lg l nõudeid. Kaebaja ei ole

oma õiguskantslerile esitatud avalduses ega ka kohtus põhjendanud, milliste enda oluliste

huvide kaitseks tal neid dokumente vaja on.

Juhindudes HKS §-st 26 ning TsKS §-dest 227, 231 kõhus

otsustas:

jätta kaebus rahuldamata.

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse

esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kohtunik: D.Maastik